2-11-8579/3 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson

Otsuse tegemise aeg ja koht 22.03.2011, Rapla

Tsiviilasja number 2-11-8579

Tsiviilasi Mardi Maja OÜ hagi Nelli Plotnikova vastu kohustuse täitmiseks

Tsiviilasja hind 630,22 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Mardi Maja OÜ, reg.nr 10237252, asukoht Rapla Koidu 17-1, hageja esindaja Tõnis Meesaak; kostja Nelli Plotnikova, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxx x-xx

Resolutsioon Välja mõista Nelli Plotnikovalt 649,60 eurot Mardi Maja OÜ kasuks.

Jätta menetluskulud Nelli Plotnikova kanda.

Välja mõista Nelli Plotnikovalt riigilõiv 127,82 eurot Mardi Maja OÜ Kasuks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib Mardi Maja OÜ esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Nelli Plotnikova võib kohtuotsuse peale esitada kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud Kostja on korteriomandi xxxxxx x-xx, Rapla omanik. Hageja haldas korterelamut xxxxx x haldaja kuni 31.01.2011. Alates 01.02.2011 haldab xxxxx x elamut korteriühistu. Kostja on jätnud maksmata kommunaalmaksed hagejale perioodi eest märts 2010 kuni jaanuar 2011 630,22 eurot. Kostja on krooniline võlglane. Korteriomanik on igakuiste makseteadete põhjal teadlik oma kommunaalvõlast. Kostja ei ole võlgnevust vabatahtlikult likvideerinud.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja T.Meesaak palub kostjalt välja mõista võla 630,22 eurot ja viivise 19,38 eurot.

Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 21.03.2011. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud.

Kohtuotsuse põhjendus Korteriomandiseaduse § 8 lg 1 sätestab, et kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid käesolevas seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega.

Korteriomandiseaduse § 15 lg 1 sätestab, et kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti ning § 15 lg 3 sätestab, et kokkuleppeid arvestades võivad korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse ning § 15 lg 5 sätestab, et korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes ning § 15 lg 6 sätestab, et eelkõige käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena kohase suurusega remondifondi kogumist, majanduskava koostamist.

Korteriomandiseaduse § 17 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul.

Korteriomandiseaduse § 21 lg 2 p 5 sätestab, et valitsejal on õigus kõigi korteriomanike nimel esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses.

VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud käesoleva seaduse §-s 94, võib nõuda ka sama suurt viivist.

Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja on andnud oma nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtunik: