2-10-59290/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine Viljandi kohtumaja 21. märts 2011 Tsiviilasi (number ja avaldus) nr 2-10-59290 hagi R.S., R.S., R.S. versus R.S. Hagi ese elatiste väljamõistmine Hagi hind 540 € Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Menetlusstaadium hagi lahendamine lihtmenetlus Hagejad alaealine R.S. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxx x-xx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx) alaealine R.S. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxx xxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx) alaealine R.S. (isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxxxxx xxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxx) Hageja esindaja U.A. (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxxxxx x-xx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxx) Kostja R.S. (isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis 1. R.S.e, R.S.e ja R.S.e hagis R.S.e vastu: 1.1 rahuldada R.S.e elatise nõue ning välja mõista alates 26. novembrist 2009 kuni R.S.e täisealisuseni (xx. xxxxxx xxxx) R.S.elt tütre R.S.e kasuks elatis 20 € kuus tütre ülapidamiseks; määrata elatise igakuine tasumine hiljemalt jooksva kuu 15-ks kuupäevaks; 1.2 rahuldada R.S.e elatise nõue ning välja mõista alates 26. novembrist 2009 kuni R.S.e täisealisuseni (xx. xxxxxx xxxx) R.S.elt tütre R.S.e kasuks elatis 20 € kuus tütre ülapidamiseks; määrata elatise igakuine tasumine hiljemalt jooksva kuu 15-ks kuupäevaks; 1.3 rahuldada R.S.e elatise nõue ning välja mõista alates 26. novembrist 2009 kuni R.S.e täisealisuseni (xx. xxxxxxxx xxxx) R.S.elt tütre R.S.e kasuks elatis 20 € kuus tütre ülapidamiseks; määrata elatise igakuine tasumine hiljemalt jooksva kuu 15-ks kuupäevaks; 1.4 laste isalt R.S.elt väljamõistetud elatisraha kasutamises laste R.S.e, R.S.e ja R.S.e ülalpidamiseks anda otsustusõigus laste emale U.A.le. Muud otsustused 2. Seoses otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega: 2.1 määrata elatise maksmine kalendrikuu eest ette, hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval; 2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks;

2 2.3 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele 3. Selgitada: 3.1 Menetluskulu asjas ei ole; 3.2 arvestades hagihinda, mis ei ületa 2 000 eurot on kohus asja lahendanud TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta ning menetlusosaliste ärakuulamisega kostja ärakuulamisega kohtus ja hageja ärakuulamisega telefonitsi; 3.3 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.4 TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.5 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hagejate põhjendused 1.1. Hagejate nõuded Hageja esindaja on esitanud kohtule esialgselt 26. novembril 2010 hagi elatise nõudes 3000 krooni kuus lapse kohta. Hageja väitel ei ole kostja laste ülalpidamisest piisavalt osavõtnud. Menetluse käigus on hageja piirdunud elatise nõudega 20 eurot kuus lapse kohta. 2. Kostja põhjendused 2.1. Kostja seisukoht nõuetes Kostja ei ole sisuliselt vaidlustanud hageja nõuet elatises. Kostja avaldab, et ta on töötu, suvel lõppes töötu staatus ja abiraha maksmine lõpetati, sissetulekut ei ole mingisugust isegi valla toetust. Teda ennast aitavad esivanemad oma pensionist. Kui tööd oli sai ka lapsi toetatud ja kui tööd saab hakkab uuesti lapsi toetama, vahepeal on aidanud juurviljadega, mida kasvatas. 3 Kohtu põhjendused 3.1. Menetluse käik TsMS § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Lihtmenetluses tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit (TsMS § 405 lg 2). Kohus võib lihtmenetluses (TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud viisil) asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud (TsMS § 405 lg 3). Arvestades tsiviilasja faktilisi asjaolusid ja hagi hinda pidas kohus võimalikuks menetleda asja lihtmenetluses. 3.2. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtulik vaidlus tuleneb ülalpidamisnõudest. Ülalpidamisnõude lahendamisel tuleb kohaldamisele hagi esitamisel kehtinud perekonnaseadus (PKS) ja alates 01. juulist 2010 kehtiv uus PKS. 3.2.1. Õiguslik regulatsioon kehtiva PKS järgi

3 Ülalpidamise kohustustust käsitleb PKS § 96 (Ülalpidamist andma kohustatud isikud). PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist saama õigustatud isikuid käsitleb PKS § 97 (Ülalpidamist saama õigustatud isikud). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 p 1). Ülalpidamise ulatust käsitleb PKS § 99 (Ülalpidamise ulatus). Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2). Ülalpidamise andmise viisi käsitleb PKS § 100 (Ülalpidamise andmise viis). Kehtiva PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (PKS § 100 lg 2). Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (PKS § 100 lg 3). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Elatist alaealisele lapsele käsitleb PKS § 101 (Elatis alaealisele lapsele). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (PKS § 101 lg 2). Kohustatud isikute varalise seisundi arvestamist käsitleb PKS § 102 (Kohustatud isiku varalise seisundi arvestamine). Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1). Vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2). 3.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Poolte kooselust on sündinud xx. xxxxxx xxxx tütar R.S., xx. xxxxxxx xxxx tütar R.S. ja xx. xxxxxxxxx xxxx tütar R.S.. Tütred elavad ema juures. Pooled elavad lahus. Pooltevahelises vaidluses omab tähtsust asjaolul, et kostja on laste ülalpidamises osalenud võimaluste piires ja lubanud teha seda ka edaspidi. Hetkel on kostja töötu ja sissetulekuid ei oma. Hageja on nõustunud vähendama elatist 20 euroni kuus lapse kohta. Tulenevalt poolte kohtule esitatud seisukohtadest ja asjaoludest on põhjendatud elatise maksmine kostjalt hagejatele lapse kohta 20 eurot kuus alates hagi esitamisest 26. novembrist 2009. Asja lahendamise õiguslikeks alusteks on kehtiv PKS § 102 lg 2. 3.4. Menetluskulude jaotus Kohus asjas menetluskulu ei tuvastanud. 3.5. Otsuse täitmisest, jõustumisest ja edasikaebamisest Kohus toimetab otsuse menetlusosalistele kätte (TsMS § 455 lg 1). Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 630 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. Apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (TsMS § 631 lg 1).

4 Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1).

Toomas Lillsaar

Kohtunik