3-11-94/18 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-11-94 Otsuse kuupäev 22.03.2011 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi S J kaebus Viru Vangla 10.11.2010 käskkirja nr 6.- 2/11097-T tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 02.03.2011 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja S J

Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so 22.03.2011. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Vangla 10.11.2010.a käskkirjaga nr 6.-2/1097-T määrati S.J tööle finantsja majandusosakonda majandustööle abitööliseks alates 10.11.2010 kuni 09.02.2011. Käskkirja tutvustati kaebajale 11.11.2010. Kaebaja keeldus käskkirjale tutvumise kohta allkirja panemast, kuna leidis, et tegemist on õigusvastase käskkirjaga. S. J esitas 12.11.2010 vaide Viru Vangla 10.11.2010 käskkirja nr 6-2/1097-T peale. Viru Vangla jättis 14.12.2010 vaideotsusega S. J vaide rahuldamata. 12.01.2011 saabus Tartu Halduskohtusse S. Ji kaebus Viru Vangla 10.11.2010.a käskkirja nr 6- 2/1097- T tühistamise nõudes. Kaebaja leiab, et vangla kui haldusasutuse käitumine on õiguspärasuse ületamine ning Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 rikkumine. VangS § 37 lg 1 ja vangla sisekorraeeskirjast selgub, et ühelgi vanglaametnikul ei ole õiguslikku põhjendust, mis annaks volitusi käskkirja väljaandmiseks tööle sundimise kohta. Sunniviisiline ja orjatöö on Euroopa Liidus keelatud. Kaebaja leiab, kas töötada või mitte, sõltub isiku reaalsest võimalusest ja vajadusest ning seda antud valdkonnas kohustusliku konkurentsi olemasolul. 02.03.2011 toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja, et vaieldav käskkiri oli algusest peale seadusevastane. Viru Vangla oleks pidanud käskkirja tõlkima vene keelde. Kaebaja märgib, et ta ei valda eesti keelt ja et oma õigusi paremini kaitsta, peab ta aktist aru saama. Kaebaja leiab, et akt on antud välja ilma volituseta ja seega tühine.

Viru Vangla leiab kirjalikus vastuses kohtule, et kaebus on põhjendamatu ja see tuleb jätta rahuldamata. Käesoleval juhul on haldusakti välja andjaks Viru Vangla, s.o pädevust omav haldusorgan. VangS-i § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. Põhiseaduslik alus kinnipeetavate töökohustuseks tuleneb PS-i § 29 lg-st 2, mille kohaselt ei tohi kedagi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, v.a töötamine kaitseväeteenistuses või asendusteenistuse raames, nakkushaiguste leviku tõkestamiseks, loodusõnnetuste ja katastroofi korral ning süüdimõistetute töö. Kui vanglal on pakkuda kinnipeetavale tema võimetele ja oskustele vastavat tööd VangS-i § 38 lg 1 mõttes, on kinnipeetav kohustatud seda tegema. Seega ei ole kaebaja tööle määramine käsitletav sunnitööna.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

S Je palub halduskohtul tühistada Viru Vangla 10.11.2010 käskkiri nr 6.-2/11097-T, millega kaebaja S J on määratud tööle finantsja majandusosakonda majandustööle abitööliseks alates 10.11.2010 kuni 09.02.2011.a. Tartu Halduskohus leiab, et tühistamiskaebus ei kuulu rahuldamisele: vaidlustatud käskkirja on allkirjastanud selleks pädev ametnik. Vangla sisekorraeeskirja § 12 sätestab, et direktori asetäitja, kellele allub vangistusosakond, pädevuses on teha otsus „Vangistusseaduse“ § 8 lõike 2, § 24

lõike 1 , § 25 lõigete 1 ja 2, § 28 lõike 3, § 29 lõike 3, § 38 lõike 21, § 39 lõike 3, § 43 lõike 3, §

46 lõike 2 ja § 93 lõike 7 alusel. Haldusasja materjalide kohaselt on tõendatud, et vaidlusaluse käskkirja andmise ajal oli Viru Vangla direktori asetäitja vangistuse alal Andre Lilleleht pädev antud käskkirja allkirjastama. VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. VangS § 39 lg 3 järgi rakendatakse vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat tööle vastavalt töö eripärale vangla juhtkonna äranägemisel. Eeltoodud sätetest nähtuvalt on kinnipeetav kohustatud töötama ja seda ka juhul, kui ta määratakse majandustöödele abitööliseks. S J rakendati tööle finantsja majandusosakonda majandustööle abitööliseks alates 10.11.2010 kuni 09.02.2011.a. Halduskohus leiab, et koristustööd ei saa ka pidada sunniviisiliseks tööks, kuna kohustuslikul jõukohasel tööl on kasvatuslik ja hariv iseloom, mida kinnitab ka EIÕK art 4 p 3, mille kohaselt on lubatud kinnipidamise käigus rakendatava töökohustuse raames tööd, mida harilikult nõutakse kinnipidamisel või selliselt kinnipidamiselt tingimisi vabastamise korral. Töökohustusest on VangS § 37 lg 2 kohaselt vabastatud vaid üle 63 aasta vanused kinnipeetavad, üldvõi kutseharidust omandavad või tööalasel koolitusel osalevad kinnipeetavad, kuni 3-aastast last kasvatavad kinnipeetavad ning kinnipeetavad, kes ei ole tervislikel põhjustel võimelised töötama. Kaebaja sellistele kriteeriumidele ei vastanud. Kohus leiab, et kaebaja väited seoses sunnitööga ja viited PS rikkumise kohta ei ole asjakohased, kuna kaebaja tööle määramine ei ole käsitletav sunnitööna.

(digitaalselt allkirjastatud)

Ülle Polluks kohtunik