3-10-2714/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-2714 Otsuse kuupäev 21.03.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.S. kaebus Tartu Vangla 03.08.2010 käskkirja nr. 1-4/1418 peale. Asja läbivaatamise kuupäev 01.03.2011, kirjalik menetlus

Resolutsioon Jätta A.S.´ kaebus haldusasjas 3-10-2714 rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 20.04.2011 Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolude kirjeldus A.S. on esitanud 19.10.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vangla käskkirja nr. 1-4/1418 tühistamist. Tartu Vangla käskkirjaga nr. 1-4/1418 03.08.2010 „Kinnipeetavate majandustööle määramine“ on määratud A.S. majandustööle abitöölise ametikohale tähtajaliselt alates 05.08.2010 kuni 05.11.2010 töötasuga tunnis 9.90 krooni. A.S. on esitanud vaide 01.09.2010 nimetatud käskkirja vaidlustamiseks ning on taotlenud asja uut otsustamist. Vaideotsusega 21.09.2010 nr. E5-399 on Tartu Vangla jätnud vaide rahuldamata.

A.S. on pöördunud kohtu poole ning esitanud taotluse tühistada kaevastav käskkiri ning taotleb asja uut otsustamist. Kaebaja on märkinud, et ta ei saa töötada talle määratud ametikohal, kuna ta kannatab vaimse sündroomi all, mis väljendub selles, et ta tunneb end teiste ees alavääristatuna. Kaebajal on hirm, et teda narritakse ja halvustatakse ja alandatakse teiste kaaskinnipeetavate poolt. See toob kaebaja arvates kaasa psüühilise tervise kahjustuse. Kaebaja selgitab, et tööle määramisel peab arvestama isiku vaimseid ja füüsilisi võimeid ning tööle määramisel ei ole kaebaja suhtes arstlikku läbivaatust toimunud. Vastustajal ei ole ette näidata arstlikku otsust, millega on tõendatud, et kaebaja on võimeline talle määratud töö tegemiseks.

Kaebaja on elukutselt treial, instrumentaallukksepp, elektrik, puidutööpinkide seadistaja, aednik ja õmbleja ning kaebaja taotleb uue tööle määramise käskkirjaga anda kaebajale tööd, mis ei lähe vastuollu töö taotleja vaimsete huvide ja võimetega. Kaebaja märgib ka, et vangla määrab tööle korraga rohkem töölisi kui on töökohti – üks töökoht kolme kinnipeetava peale, mistõttu jagatakse määratud palk ka kolme vahel, millest tehakse mahaarvamisi VangS § 44 lg 2 alusel. Kaebuse täienduses, pärast vangla vastuse saamist kaebusele, muudab kaebaja oma taotlust ning taotleb kaevatava käskkirja õigusvastasuse tuvastamist ja käskkirja tagajärgede kõrvaldamist, kuna vangla on oma vastuses kaebusele juhtinud tähelepanu asjaolule, et kohtumenetluse käigus on kaebus muutunud ainetuks, kuna möödunud on käskkirjaga tööle määratud aja kehtivus. Kaebuse täienduses on kaebaja viidanud oma kehakaalule ja sellele, et talle on määratud lisatoitu ning on seisukohal, et vangla pole tema tööle määramisel arvestanud tema kehalist alakaalu. Kaebaja taotleb oma tervisekaardist väljavõtet asja juurde.

Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja ainetuks. Vastustaja on oma kirjalikus vastuses kohtule 18.11.2010 märkinud, et vaidlusaluse käskkirja alusel on kaebaja tööle määratud kuni 05.11.2010, seega kaotas käskkiri oma kehtivuse peale määratud tähtaja saabumist. Seega on kaebaja taotlus käskkirja tühistamiseks ning uue otsuse tegemiseks muutunud ainetuks ning kohus peaks A. S. kaebuse osas menetluse lõpetama. Vastuse täienduses, pärast kaebaja poolt kohtule esitatud taotluse muutmist, on vastustaja märkinud, et käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks puudub kaebajal põhjendatud huvi alus. Kuna kaebaja ei ole märkinud, mida ta peab silmas käskkirjaga saabunud tagajärgede kõrvaldamise all, on üldjuhul tagajärgede kõrvaldamine seostatav tekitatud kahju hüvitamise taotlusega, mille halduskohtusse esitamisel on vajalik läbida kohustuslik kohtueelne menetlus, mida kaebaja teinud ei ole, mistõttu puudub õigus käesolevas asjas tagajärgede kõrvaldamist nõuda. Vangla on märkinud, et kaebaja tegelik tahe on jäänud vanglale arusaamatuks, kuna varasemalt on kaebaja teinud etteheiteid vanglale, et talle ei võimaldata tööd vanglas. Töö nõudmisel ei leidnud kaebaja mingeid takistusi , et tulenevalt kehakaalust ja muust oleks tööle määramine häiritud.

Kohtu seisukohad

A.S. on vaidlustanud Tartu Vangla käskkirja 03.08.2010 nr. 1-4/1418 „Kinnipeetavate majandustööle määramine“ , millega on määratud A.S. tööle vangla majandustööle abitöölise ametikohale alates 05.08.2010 kuni 05.11.2010 töötasuga tunnis 9,90 krooni. Kaebus on esitatud haldusakti tühistamise nõudes ja asja uuesti otsustamise nõudes. Kaebaja on läbinud käskkirja vaidlustamise osas vaidemenetluse ning hilisemalt , kohtumenetluse käigus kui möödunud on tööle määramise tähtaeg, on kaebaja muutnud taotlust ning nõuab käskkirja õigusvastasuse tuvastamist ja käskkirja tagajärgede kõrvaldamist. Kaebaja on välja toonud asjaolud, et tema tervislikku seisundit ei ole vanglas kontrollitud, tema on alakaaluline , mille tõttu on talle määratud lisatoitu, mistõttu on väär teda tööle suunata, samas esialgses kaebuses on kaebaja märkinud, et tal on hirm selle ees, et teda alavääristatakse ehk halvustatakse kaaskinnipeetavate poolt kui ta temale määratud tööd teeb. Samas on kaebaja ära märkinud talle sobivad ametid ning selle, et vangla poolt määratud majandustööd on vastuolus kaebaja vaimsete võimetega. Kohus asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning seda alljärgnevatel asjaoludel: Tulenevalt VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama kui seadus ei sätesta teisiti. VangS § 37 lg 2 kohaselt -töötama ei ole kohustatud isikuid, kes on üle kuuekümne kolme aasta vanad, haridust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav; kinnipeetav , kes ei saa seda teha tervislikel põhjustel ning kinnipeetav, kes kasvatab kuni 3 aastast last. Kaebaja nimetatud loetelu hulka ei kuulu. VangS § 37 lg 3 kohaselt teeb kindlaks arst kinnipeetava töövõimelisuse. Tulenevalt VangS § 39 lg 3 rakendatakse vangla majandustöödele töötavat

kinnipeetavat vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel. Antud juhul on kinnipeetavale määratud töö tegemine majandustööde abitöödel tähtajaliselt 05.08.2010 kuni 05.11.2010 ning kaebajale ei ole määratud igapäevast kindlat kellaaega töötamiseks, vaid kinnipeetav on kohustatud asuma tööle majandustöödel abitöölisena vastavalt vanglateenistuse äranägemisel. Tulenevalt VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel sõltumata sellest, kas see langeb kokku tema valikuga või mitte. Ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast järeldub, et kinnipeetavatelt töötamise nõudmine on õigustatud, kui see teenib nende ühiskonda taasintegreerimise eesmärki. Kuna majandustööle abitööliseks määramine annab kaebajale ka teenimise võimaluse, on see ka võimalus heastada tehtud kuritegudega tekitatud kahjud ning parandada vabaduses edaspidist toimetulekut. Ministrite Komitee soovitus Rec(2006)2 liikmesriikidele Euroopa vanglareeglistiku kohta p. 5 ja p. 6 kohaselt peab vanglaelu olema viidud võimalikult lähedaseks ühiskonna positiivsele elumudelile ning isikute, kellelt on võetud vabadus, kinnipidamist tuleb korraldada selliselt, mis lihtsustaks nende taaslõimumist vabasse ühiskonda.

Asja materjalidest nähtuvalt on A. S.´ antud võimalus vanglas töötamiseks ning vangla on märkinud, et enne kinnipeetava tööle määramist kooskõlastatakse vastava otsuse tegemine meditsiiniosakonnaga, mistõttu ei ole kaebaja väide õige, et vangla ei ole tuvastanud kas kaebajat tervislike näitude poolest on võimalik majandustööle määrata. Kohus peab vajalikuks märkida, et ükski vangistust reguleeriv õigusakt ei näe ette enne majandustööle määramist viia läbi arstlik läbivaatlus , mille kohta peaks tehtama vastav otsus; vangla on märkinud, et selle kohta tehakse vastavad kooskõlastused meditsiiniosakonnaga. VangS § 37 lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst, seega saab kooskõlastada tööle määramist ka meditsiinilise kaardi andmete alusel. Samas on alust arvata, et majandustöödel abitöölisena töötamine ei ohusta kinnipeetava elu ja tervist ning töötingimused ja tööiseloom ei ole tervisele ohtlikud, isegi juhul kui kaebaja on pisut alakaaluline. Kohus ei pidanud vajalikuks välja nõuda kaebaja tervisekaardist väljavõtet, kuna antud juhul puudus selleks vajadus, vaidlusteemaks ei ole kaebaja kaaluküsimus ning vastustaja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Asjaolu, et kaebaja saab töö eest vähe raha ja sellest tehakse osaliselt kinnipidamisi ning et kaebaja tunneb end teiste kinnipeetavate ees alandatuna majandustöid tehes, ei anna alust kaevatavat käskkirja õigusvastaseks tunnistada.

Kaebaja on muutnud oma kaebuses toodud nõuet, kuna kohtumenetluse käigus on möödunud töötamiseks määratud tähtaeg, see on 05.08.2010 kuni 05.11.2010, mistõttu kaebuses taotletakse käskkirja õigusvastasuse tuvastamist ja käskkirja tagajärgede kõrvaldamist. Kohus nõustub siinjuures vastustajaga, et kaebajal puudub õigusvastasuse tuvastamise nõudes põhjendatud huvi alus. Kaebaja on küll märkinud, et tuleb kõrvaldada käskkirjaga saabunud tagajärjed. Kohtule jääb arusaamatuks, mida kaebaja on selle all mõelnud, võimalikuks saab pidada tulevikus kahju hüvitamise nõuet. Tuvastamiskaebuse esitamisel peab olema kaebajal ära märgitud kuidas kaevatava haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemine parandab kaebaja õiguslikku, majanduslikku või mittemateriaalset positsiooni. Antud juhul puudub kaebajal tuvastamiskaebuses ära märgitud põhjendatud huvi alus.

Kokkuvõttes on kaevatav käskkiri õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt, menetlusnormide rikkumist kohus ei tuvastanud ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vangla äramärkimisel ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et kaebaja on varasemalt avaldanud soovi vanglas töötamiseks ning tööle taotlemise ajal puudusid kaebajal töötamiseks takistused

nii kehakaalust kui toitumusest tulenevalt ning samuti ei olnud kaebajal hirmu , et tema inimväärikust alandatakse talle määratud tööga.

Kohus lähtub HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6.

Kohtunik Mare Priks