2-10-47956/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine 21.märts 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-10-47956 Swedbank AS versus Valentin Šutov Hagi ese hagi põhinõude 16143,95 krooni ja kõrvalnõuete - intressi ja viiviste - kokku 21494,76 krooni so 1373,77 euro saamiseks; tsiviilasja hind 16143,95 krooni so 1031,79 eurot Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Silvi Maiste Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701; aadress Liivalaia 8 Tallinn) Hageja esindaja Silva Kark Kostja Valentin Šutov (isikukood xxxxxxxxxxx; asukoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista Valentin Šutovilt Swedbank AS kasuks põhinõue 16143,95 krooni so 1031,79 eurot, intress 2959,72 krooni so 189,16 eurot, viivis 2391,09 krooni so 152,82 eurot; 2. välja mõista Valentin Šutovilt Swedbank AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt (16143,95 krooni so 1031,79 eurot) alates 30.09.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7% aastas), kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. 3. jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda; 4. välja mõista Valentin Šutovilt Swedbank AS kasuks menetluskuluna riigilõivud kokku 4850 krooni so 309,97 eurot; välja mõista Valentin Šutovilt Swedbank AS kasuks viivis menetluskuludelt (4850 krooni so 309,97 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7% aastas), kuid kokku viivist mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses; 5. tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Selgitused 6. Selgitada: 6.1 menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1); TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 200 eurot;

2 6.2 TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega; 6.3 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul; 6.4 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

1. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Hansapank ja Valentin Šutov 06.06.2005 laenulepingu summas 50000 krooni tagasimaksmise lõpptähtajaga 15.06.2009. Valentin Šutov ei ole maksnud laenu tagasi alates 15.07.2008 ning hageja saatis 19.02.2010 Valentin Šutovile tähitud kirjaga laenulepingu ülesütlemise hoiatuse. Kostja ei tasunud hoiatuses märgitud kuupäevaks nõutud summasid ning hageja ütles laenulepingu ülesse. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on Valentin Šutovi elukohaks Posti 15B-2, Viljandi linn, kuid politsei andmetel Valentin Šutov juba 5 aastat Norras. Registrijärgsel aadressil posti vahendusel materjalide kättetoimetamine ei õnnestunud. Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja ja kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 02.12.2010 kätte toimetanud, kohustusega vastata kohtule hiljemalt 60 päeva jooksul alates sellekohase teadande ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadanded. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole.

2. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus. Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51, puuduvad. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg-le 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

3 VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis). Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi tuleb rahuldada osundatud sätete alusel. Hageja nõuet tõendavad hageja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid, millest nähtub hagi aluseks olevate asjaolude olemasolu, mida saab kostja poolt hagile mittevastamisega lugeda omaksvõetuks. Kohtu poolt tuvastatud asjaoludest lähtuvalt tuleb hagi rahuldada täielikult ja välja mõista Valentin Šutovilt Swedbank AS kasuks põhinõue 16143,95 krooni so 1031,79 eurot, intress 2959,72 krooni so 189,16 eurot, viivis 2391,09 krooni so 152,82 eurot; välja mõista Valentin Šutovilt Swedbank AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt (16143,95 krooni so 1031,79 eurot) alates 30.09.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7% aastas), kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Arvestada tuleb asjaolu, et maksevahendina kehtib alates 01.01.2011 euro. Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning TsMS 173 lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlus ja menetluskulude nimekiri sisaldub hagiavalduses. Hageja esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on menetluskuludeks riigilõivud kokku 4850 krooni. Tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Silvi Maiste

Kohtunik