3-09-2741/45 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-2741 Haldusasi OÜ Gaasimeister kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 22. oktoobri 2009. a otsuse nr 13- 1/4468 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – OÜ Gaasimeister (reg. kood 10991871), seaduslik esindaja Vladimir Kashpirovskiy Vastustaja – Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Gaasimeister apellatsioonkaebus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 23.02.2010 otsus Asja läbivaatamine 3. märts 2011. a

RESOLUTSIOON

Rahuldada OÜ Gaasimeister apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 23.02.2010 otsus. Teha uus otsus, millega rahuldada OÜ Gaasimeister kaebus ja tühistada Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 22. oktoobri 2009. a otsus nr 13-1/4468.

Mõista Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuselt kaebuse esitaja kasuks välja menetluskulud 15 (viisteist) eurot ja 98 (üheksakümmend kaheksa) senti.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 20. aprill 2011. a. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole halduskohtumenetluse seadustiku § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 28. septembril 2009. a esitas OÜ Gaasimeister Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskusele (PMTK) taotluse 157 000 krooni suuruse maksuvõla tasumise ajatamiseks 36 kuuks.

3-09-2741 2(7) 7. oktoobri 2009. a kirjas nr 13-4/18647-1 teatas PMTK OÜ-le Gaasimeister, et peab maksuvõla suurust ja ajatamise perioodi pikkust arvestades otstarbekaks nõuda ajatamise korral tagatist vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 112 lg-le 3, ja palus OÜ-l Gaasimeister esitada nõuetekohaselt vormistatud tagatis hiljemalt 19. oktoobril 2009. a.

2. PMTK 22. oktoobri 2009. a otsusega nr 13-1/4468 jäeti OÜ Gaasimeister maksuvõla tasumise ajatamise taotlus rahuldamata, põhjendades seda viidetega mh MKS § 112 lg 4 p-dele 1 ja 6 ja järgmiste asjaoludega.

MKS § 112 lg 2 kohaselt võtab maksuhaldur taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse maksukohustuslase varalist seisundit, majandusnäitajaid, maksuvõla ajatamise otstarbekust. PMTK hindas OÜ Gaasimeister majanduslikku olukorda bilansi põhjal, millest (seisuga 31.08.2009) nähtub, et käibevarad kokku on 254 877 krooni. Käibevaradest enamuse moodustavad ostjate laekumata arved 78 413 krooni. Lühiajalisi kohustusi on äriühingul 268 516 krooni eest, millest suurima osa moodustavad maksuvõlad 160 854 krooni. Kuna lühiajalised kohustused ületavad käibevara, on äriühingu maksevõime nõrk. Arvestades OÜ Gaasimeister taotletud ajakava pikkust ning kasutades maksuhaldurile antud kaalutlusõigust, pidas maksuhaldur otstarbekaks nõuda tagatist, kuid maksuhalduri antud tähtpäevaks tagatist ei esitatud. Maksuvõla tasumise ajatamisel 36 kuuks kujuneks graafikujärgseks igakuiseks makseks 5019 krooni, millele lisanduvad jooksvad maksed keskmiselt 3842 krooni kuus. Analüüsides taotleja maksukohustuste senist täitmist (äriühing on 2009. a jooksul riiklikke makse tasunud üheksal korral (augustis kokku 10 000 krooni ja septembris kokku 19 388,61 krooni), on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et äriühing ei suuda maksuvõla tasumise ajatamise perioodil tasuda jooksvaid ja graafikujärgseid maksukohustusi. Võttes kõike eelnevat kogumina, ei ole võimalik taotlust rahuldada.

3. OÜ Gaasimeister kaebuses taotleti PMTK 22. oktoobri 2009. a otsuse nr 13-1/4468 tühistamist.

Kaebuse esitaja väitis, et maksuvõlg tekkis juulis 2008 ning enne seda tasus ta makse alati õigeaegselt ja täielikult, kusjuures raha laekumise korral on alati esimesena täidetud maksukohustused. Maksuvõla tekkimise põhjuseks oli majanduskriis, äriühingu esitatud käibedeklaratsioonide järgi on käive 2009. a võrreldes 2008. a vähenenud ca 45 %. Majanduskriisi mõjul jäävad kaebuse esitaja kliendid temale võlgu, mistõttu tal ei jätku vahendeid tulutoovate projektide teostamiseks. Ettevõtte raske olukorra tõttu on ettevõtte juhid loobunud ettevõttele antud krediidi summas 577 761 krooni tagasinõudmisest ning palgast. Kaebuse esitajal ei ole tagatise esitamise võimalust. Maksuvõla tasumise ajatamisest keeldumine toob kaasa kaebuse esitaja pankrotistumise, mis ei ole ei kaebuse esitaja, maksuhalduri ega riigi kui terviku huvides, kuna selle tulemusena jäävad inimesed töötuks ning riigil jääb maksutulu saamata. Maksuhalduri poolt kaebuse esitaja maksuvõla Krediidiinfo andmekogus avaldamine kahjustab kaebuse esitaja äritegevust, kuna mõned kliendid jätavad sellele teabele tuginedes teenuste eest tasumata ning uued kliendid umbusaldavad kaebuse esitajat. Maksuvõla ajatamise korral 36 kuuks oleks OÜ Gaasimeister suuteline maksukohustusi täitma.

4. Tallinna Halduskohtu 23.02.2010 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused:

1) MKS § 111 lg-st 1, § 112 lg-test 2 ja 4, sh lg 4 p-st 6 tulenevalt on maksuhalduril maksuvõla tasumise ajatamise üle otsustamisel avar kaalutlusruum. Maksuvõla tasumise ajatamisega antakse maksukohustuslasele võimalus jätkata oma senist (majandus)tegevust ning tagatakse maksusummade hilisem, ent täielik laekumine, mis tõenäoliselt ei oleks võimalik maksuvõla kohese sissenõudmise või maksukohustuslase pankroti korral. Eeltoodust ei tulene, et maksukohustuslasel oleks üksnes majandusraskustesse sattumise tõttu õigust maksuvõla tasumise ajatamist nõu-

3-09-2741 3(7) da. MKS § 111 lg-st 2 ning sama paragrahvi lg 4 p-st 6 tuleneb, et ajatamine on võimalik, kui maksuhaldur peab seda otstarbekaks. Maksuvõla tasumise ajatamist saab kohtu hinnangul otstarbekaks pidada eelkõige juhul, kui ettevõtte finantsnäitajate põhjal võib mõistlikult eeldada, et ettevõtte majandustulemused paranevad sel määral, et ettevõttel on teatud kindlaksmääratud tulevikuperioodi jooksul võimalik lisaks jooksvate maksukohustuste täitmisele ja muude majanduskulude kandmisele tasuda ka maksuvõlg. Selline eeldus on mõistlik näiteks juhul, kui ettevõtja majandustulemused on maksuvõla tasumise ajatamise taotluse esitamise ajaks paranenud võrreldes ajaga, mil maksuvõlg või suurem osa sellest tekkis, või kui usaldusväärsete andmete põhjal koostatud prognoosidest nähtub, et ettevõtte majanduslik olukord tulevikus paraneb;

2) Vaidlustatud otsuses on maksuhaldur põhjendatult asunud seisukohale, et ajatamise taotluse esitamise ajal oli kaebuse esitaja maksevõime nõrk. Kaebusele lisatud bilansi (tl 18) kohaselt ületab OÜ Gaasimeister lühiajaliste kohustuste maht (268 516 krooni) tema kogu käibevara (254 877 krooni), kusjuures raha osakaal kogu käibevarast on umbes 12 % ning ostjatelt laekumata arvete osakaal umbes 31 %. Kaebaja väitel tekkisid makseraskused seetõttu, et kliendid ei tasu tema osutatud teenuste eest. Kas kaebuse esitajal oleks võimalik võlguolevatelt klientidelt raha kätte saada, ei ole esitatud andmete põhjal võimalik hinnata, ent samas ei ole kaebuse esitaja esitanud maksuhaldurile ka andmeid, et ta oleks astunud samme võlgade sissenõudmiseks või oma ettevõtte tegevuse selliselt ümber korraldanud, et järgnevatel aastatel selle majandustulemused eeldatavalt oluliselt paranevad. Kaebuse esitaja on esitanud küll dokumendid (tõlked tl 106- 107), mille kohaselt on Vladimir Kashpirovskiy ja Eduard Kashpirovskiy loobunud oma nõuetest OÜ Gaasimeister vastu, ent see asjaolu ei oma tähtsust kaebuse esitaja maksevõime hindamisel 31. augusti 2009. a seisuga koostatud bilansi alusel, sest isegi juhul, kui V. Kashpirovskiy ja E. Kashpirovskiy tõesti mingitest nõuetest 2008. a detsembris loobusid, ei peaks need nõuded enam 2009. a 31. augusti seisuga koostatud bilansis kajastuma. Tähele tasub panna ka seda, et äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetes sisalduvatest bilanssidest nähtuvalt oli OÜ Gaasimeister 2004. a (esimene tegevusaasta) nii ärikui puhaskasum 36 430 krooni, 2005. a oli ärikasum 8 225 krooni ja puhaskasum 7 290 krooni, 2006. a ärikasum 35 399 krooni ja puhaskasum 10 318 krooni ning 2007. a oli ärikahjum 25 190 krooni ning puhaskahjum 49 291 krooni. Kaebuse esitaja taotles taotluse esitamise ajaks 180 713 krooni suuruse maksuvõla ajatamist 36 kuuks, mis tähendab, et kolme järgneva aasta jooksul tuleks tal tasuda maksuvõlga igal aastal enam kui 60 000 krooni (5019 krooni kuus). Kaebuse esitaja varasemate majandusaastate kasumija rahavoogude aruannete pinnalt nähtub, et sellise täiendava maksukoormuse talumine oleks võimalik ettevõtte tegevuse olulise tõhustamise korral. Taotletud ajatamisgraafikust (180 713 krooni 36 kuu jooksul) kinnipidamine oleks kaebuse esitaja jaoks seega ilmselt raske ka juhul, kui tal järgnevatel aastatel läheks majanduslikult sama hästi nagu varem oma kõige parematel aastatel. Andmeid, et järgnevatel aastatel oleks oodata müügitulu olulist suurenemist, ei ole kaebuse esitaja esitanud. Seejuures on maksuhaldur vaidlusaluses otsuses välja toonud, et kaebuse esitaja esitatud käibedeklaratsioonide kohaselt on kaebuse esitaja 2009. aasta käive 2008. aastaga võrreldes vähenenud. Käibe vähenemise korral ei ole üldjuhul alust eeldada ka tulude-kulude osakaalu suurenemist tulude kasuks, kui just ettevõtte tegevust tõhusamaks ei muudeta;

3) Vastustajal on õigus selles, et kaebuse esitaja ei ole ei maksuhalduri poole pöördumisel ega ka kohtule esitatud kaebuses põhjendanud, miks ta leiab, et maksuhalduri hinnang kaebuse esitaja maksevõimele on väär. Kaebuse esitaja on esitanud küll rahavoogude prognoosi aastateks 2010 ja 2011, ent tegemist on oletusliku hinnanguga ja puuduvad mõistlikud põhjused arvata, et see prognoos realiseerub. Ka üldteadaolevate Eesti majandusolukorra edasisi arenguid kajastavate prognooside pinnalt ei saa eeldada peaasjalikult ehitussektoris tegutseva väikeettevõtja majandusliku olukorra olulist paranemist järgmise 36 kuu jooksul;

3-09-2741 4(7) 4) Vastustaja pole vaielnud vastu kaebaja väitele, et enne maksuvõla tekkimist täitis kaebuse esitaja oma maksukohustused korrektselt, kuid ajatamise otsustamisel on mõistlik arvestada ka seda, kuidas on kaebuse esitaja maksukohustustesse suhtunud pärast võla tekkimist. Vaidlustatud otsuses tuuakse välja, et 2009. a esimese üheksa kuu jooksul on kaebuse esitaja tasunud makse kokku üheksal korral, sh. augustis 10 000 krooni ja septembris kokku 19 388,61 krooni. Seda kinnitab ka kaebusele lisatud OÜ Gaasimeister pangakonto väljavõte, samalt väljavõttelt nähtub aga, et 2009. a juulist septembrini (kaasa arvatud) on OÜ Gaasimeister tasunud võla tagasimakseid V. Kashpirovskiyle vähemalt 62 000 krooni ulatuses (29. juulil, 2. augustil, 8. ja 17. septembril). V. Kashpirovskiy on OÜ Gaasimeister juhatuse liige. Asjaolu, et kaebuse esitaja eelistab vaba raha olemasolu korral maksuvõla vähendamisele võla tagasimaksmist endaga seotud isikule, vähendab omakorda maksuvõla tasumise ajatamise otstarbekust, viidates asjaolule, et kaebuse esitaja ei suhtu oma maksukohustustesse täie tõsidusega. Loomulikult ei saa alati eeldada, et majandusraskustes ettevõtja tasuks esmalt maksuvõlad ning alles seejärel hakkaks mõtlema muude majandustegevusega kaasnevate kulude katmisele, ent juhatuse liikmele laenu tagasimaksmist ei saa üldjuhul pidada äriühingu majandustegevuse jätkamise seisukohast niivõrd oluliseks, et seda tuleks teha enne maksuvõlgade tasumist.

5) Eeltoodut arvestades on maksuhaldur igati põhjendatult nõudnud kaebuse esitajalt tagatise esitamist. Kaebuse esitajal on õigus, et MKS § 112 lg 3 kohaselt ei ole tagatise nõudmine kohustuslik. Samas ei sea MKS tagatise nõudmisel ka selgeid piiranguid ega sätesta juhtumeid, kus tagatise nõudmine ei oleks lubatud. Maksuhaldur on põhjendatult asunud seisukohale, et kaebuse esitaja nõrka maksevõimet arvestades võiks maksuvõla tasumise ajatamine olla võimalik juhul, kui kaebuse esitaja esitab piisava tagatise. Tagatise nõudele kaebuse esitaja ei reageerinud ning seisukoha, et tagatise esitamine ei ole võimalik, esitas alles kohtumenetluses. Väide, et tagatise andmine on võimatu, ei ole seejuures samuti põhjendatud. MKS § 120 lg 1 p 1 ning § 122 kohaselt võib isik, kellelt maksuhaldur tagatist nõuab, valida järgmiste tagatise liikide vahel: käendus, deposiidina maksuhalduri pangakontole makstud tagatissumma ning riigi kasuks seatud registerpant või hüpoteek. Kaebuse esitaja majandusnäitajate põhjal on ilmne, et raha deponeerimine või hüpoteegi seadmine kõne alla ei tuleks, kuivõrd kaebuse esitajale tema enda väitel ja kinnistusraamatu andmetel kinnisasju ei kuulu. On usutav, et kaebuse esitajale ei kuulu ka piisaval hulgal esemeid, millele võiks seada registerpandi. Samas ei ole tagatisena välistatud käenduse andmine. Kaebusest ja sellele lisatud materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitaja juhid varem kaebuse esitajale laenu andnud, samuti nõustunud laenu kustutamisega tagasi maksmiseta. Ettevõtja juhtide või osanike või ka kolmandate isikute käendus võiks olla arvestatav tagatis ettevõtja maksuvõla tasumise ajatamisel. Et ettevõtja juhid ei pea sellise tagatise andmist võimalikuks, viitab omakorda sellele, et ka nende hinnangul ei oleks maksuvõla tasumine ajatamise korral reaalne;

6) Kokkuvõttes oli maksuhalduri otsus nõuda kaebuse esitajalt maksuvõla tasumise ajatamiseks tagatist ning tagatise esitamata jätmise korral maksuvõla ajatamisest keeldumine põhjendatud ja õiguspärane. Maksuhaldur ei ole kaalutlusõiguse teostamisel lähtunud asjassepuutumatutest asjaoludest ega jätnud põhjendamatult arvestamata kaebuse esitaja seisukohti maksuvõla tasumise ajatamise vajalikkuse ning otstarbekuse kohta. Kaebuse esitaja seisukoht, et maksuvõla tasumise ajatamine oleks avalikes huvides, kuna vastasel korral läheks kaebuse esitaja pankrotti, on õige üksnes osaliselt. Avalikes huvides on tagada maksusummade laekumine. Püsivatesse makseraskustesse, mille ületamine näib ebausutav, sattunud maksukohustuslase maksuvõla tasumise ajatamine ei ole üldjuhul avalikes huvides, kuna võib tõenäoliselt kaasa tuua laekumata maksusumma kasvamise ning vähendada isegi pankrotimenetlusega võrreldes tegelikke võimalusi maksuvõlg sisse nõuda. Püsivatesse makseraskustesse sattuva ettevõtja pankrot ei ole seejuures iseenesest selline negatiivne tagajärg, mille vältimiseks tuleks igal juhul samme astuda. Kuna MKS § 27 lg 1 p 4 kohaselt võib maksuhaldur ilma maksukohustuslase nõusolekuta avaldada

3-09-2741 5(7) igaühele maksuvõla suuruse, siis on põhjendamatu ka kaebuse esitaja etteheide, et maksuhaldur on avaldanud kaebuse esitaja maksuvõla suuruse Krediidiinfo andmekogus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. OÜ Gaasimeister apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada.

Apellant leidis, et halduskohus lähenes vaidluse lahendamisele formaalselt ja bürokraatlikult. Vabariigi Valitsus kinnitab, et majanduse langus on möödas ja 2010. a täheldatakse kindlat tõusu. Peaminister on 23.02.2010 antud intervjuus väitnud, et Eesti majandus hakkab hoogsalt arenema juba sellel aastal, 2009. a viimases kvartalis oli Eestis fikseeritud kõige kiirem majanduskasv Euroopas – 2,6 %. Seda arvesse võttes suudab apellant maksuvõla 36 kuu jooksul täielikult kustutada. Kohtu hoiak oli riiklike huvide vastu. Ettevõttes töötab neli inimest, kes maksavad makse ning on täis energiat, et majandusraskustest välja tulla. Kohene võla tasumine on võimatu, isegi kui see tooks kaasa pankroti. Apellandil ei ole vara, mis võiks võlgasid katta, autod on liisitud, kinnisvara firma bilansis pole. Pankrot viiks vaid töötute hulga suurenemiseni.

6. PMTK palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1) Maksuhaldur on kaalutlusotsuse tegemisel arvestanud asjaoluga, et taotleja lühiajalised kohustused ületavad käibevara ning sel põhjusel on äriühingu maksevõime nõrk. Oluline on ka see, et maksuhaldur püüdis igati ajatamist võimaldada, pakkudes tagatise esitamise võimalust, millele apellant ei pidanud vajalikuks reageerida. Apellandi emotsionaalsetele argumentidele ei ole võimalik argumenteeritult vastata. Maksulaekumise tagamine on kaalukas avalik huvi ning diskretsiooniotsused, mis võimaldavad soodsamaid erandeid, peavad põhinema objektiivsetel kriteeriumidel ja olema selgelt motiveeritud. Kaaludes seadusest tulenevaid nõudeid ja kohustusi, jõudis PMTK järeldusele, et ajatamise võimaldamine ei ole perspektiivne ning ei kindlusta ajatamisega taotletavaid eesmärke;

2) Kuna vaidlustatud otsus oli MKS § 46 ja HMS § 56 nõuete kohaselt motiveeritud, on kaebaja kohustus otsust vaidlustades näidata ära asjaolud, mille pinnalt on diskretsiooniotsust tehes jõutud valele järeldusele. Seda pole ta teinud. Kaebuses ja apellatsioonkaebuses puudub sellekohane sisuline analüüs ja põhjendused. Maksuhaldur on taganud haldusakti kontrollitavuse ning otsuse põhjendustes toodu võimaldab veenduda otsuse vajalikkuses ja põhjendatuses. Kaalutlusotsus oli proportsionaalne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. MKS § 112 lg 1 kohaselt tuleb maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamata jätmine motiveerida. Maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamata jätmise alused sätestab sama paragrahvi lg 4. Järelikult tuleb maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses MKS § 112 lg 1 ja § 46 lg 3 p 5 kohaselt viidata otsuse tegemise aluseks võetud MKS § 112 lg 4 punktile ja tuua välja faktilised asjaolud, mis vastavad viidatud sätte kohaldamise eeldustele.

8. Üheks vaidlustatud otsuses viidatud õiguslikuks aluseks oli MKS § 112 lg 4 p 1 – taotluses puudub põhjendus või see ei ole piisav.

3-09-2741 6(7) Otsuses ei sisaldu selle normi kohaldamise faktilisi aluseid. Otsuses ei ole märgitud, et 29.09.2009 registreeritud OÜ Gaasimeister maksuvõla tasumise ajatamise taotluses põhjendus puudus, või näidatud, milline taotluse lahendamiseks vajalik teave põhjenduses puudus. Otsuse põhjendustest võib aru saada, et taotleja esitatud materjalide (bilanss ja rahavoogude prognoos) ja neist nähtuvate majandusnäitajate alusel peeti ajatamise otstarbekuse sisulist hindamist täiesti võimalikuks. Otsuses võetud seisukoht, et taotleja maksevõime on nõrk, räägib otseselt vastu näiteks sellisele MKS § 112 lg 4 p 1 kohaldamise faktilisele eeldusele nagu taotlejal vajaduse puudumine maksuvõla tasumise ajatamise järele.

Järelikult oli tuginemine MKS § 122 § lg 4 p-le 1 ebaõige.

9. Teiseks vaidlustatud otsuses viidatud õiguslikuks aluseks oli MKS § 112 lg 4 p 6 – esinevad muud (kui lõike eelmistes punktides nimetatud) asjaolud või põhjused, mille tõttu maksuhaldur ei pea maksuvõla tasumise ajatamist otstarbekaks.

MKS § 112 lg 4 p 6 kohaldamine eeldab, et maksuhaldur sisustab kaalutlusõiguse alusel määratlemata õigusmõiste „maksuvõla tasumise ajatamise otstarbekus“ ja näitab, milliste üksikjuhtumi asjaolude tõttu taotleja maksuvõla ajatamine sellele ei vasta. Sellekohased kaalutlused tuleb MKS § 46 lg 1 ja HMS § 56 lg 3 alusel esitada taotluse rahuldamata jätmise otsuse põhjendustes.

Vaidlustatud otsuse põhjendused nendele nõuetele ei vasta. Vaidlustatud otsuses on küll kirjeldatud üksikuid taotleja majandusnäitajaid, kuid nende tähendust maksuvõla ajatamise otstarbekuse seisukohalt ei käsitleta. Et taotleja maksevõime on nõrk, maksuvõla ajatamise otstarbekust või ebaotstarbekust iseenesest ei näita. Kui taotleja maksevõime (sh võime täita lühiajalisi kohustusi maksude osas) on hea, puuduks maksuvõla ajatamiseks reeglina vajadus. Järeldus, et taotleja lühiajalistest kohustustest moodustavad maksuvõlad suurima osa, ei halvenda iseenesest maksuvõla laekumise perspektiivi ega kõnele samuti maksuvõla ajatamise kahjuks.

10. Otsuses kirjutatakse, et taotletud ajakava pikkust arvestades pidas maksuhaldur otstarbekaks nõuda tagatist, kuid maksuhalduri määratud tähtpäevaks tagatist ei esitatud.

MKS § 112 lg 4 p 4 kohaselt on maksuhalduril õigus jätta maksuvõla tasumise ajatamise taotlus rahuldamata, kui maksukohustuslane ei esita nõutavat tagatist või maksuhaldur ei pea esitatud tagatist küllaldaseks või usaldusväärseks. Põhjendamatu keeldumine tagatise kaudu maksuhaldurile maksuvõla laekumises täiendava kindluse andmisest on selle sätte kohaselt tõepoolest ajatamise taotluse rahuldamata jätmise iseseisvaks aluseks. Kuid vaidlustatud otsuses ei ole sellele õiguslikule alusele tuginetud. Otsuses viidatud MKS § 112 lg 4 p 6 kohaldamisel aga tuleb arvestada, et tagatise puudumine ei välista maksuvõla ajatamise otstarbekust. Maksuvõla tasumise ajatamise õiguspärane alternatiiv on MKS § 10 lg 2 p 3 ja § 128 lg 1 kohaselt maksuvõla viivitamata sissenõudmine. Maksuvõla ajatamise otstarbekuse seisukohalt tuleb hinnata, kas nimetatud alternatiiv tagaks maksu parema laekumise. Seepärast ei veena selles, et maksuvõla ajatamine polnud otstarbekas, ka otsuses väljendatud kahtlus, kas taotleja 2009. a tasutud maksusummasid arvestades suudab ajatamise perioodil tasuda jooksvaid ja graafikujärgseid maksukohustusi.

11. Maksuhalduri vaidlustatud otsuse puuduliku motiveerimise tõttu ei ole erinevalt vastustaja väidetust diskretsiooni teostamise kontroll tagatud ning kohtul pole võimalik veenduda diskretsioonivigade puudumises. Maksuotsuse faktilise motivatsiooni puudulikkuse tõttu ei ole kaebuse esitajale üle läinud kohustust näidata, et otsuse faktilised alused on ebaõiged. Seetõttu on põhjendamatu vastustaja väide, et kaebajal tuli otsust vaidlustades näidata ära asjaolud, mille pinnalt on diskretsiooniotsust tehes jõutud valele järeldusele. Kaebuse esitajal on õigus nõuda maksuvõ-

3-09-2741 7(7) la ajatamise taotluses näidatud asjaolude õiget ja kooskõlas MKS § 112 lg-ga 2 toimuvat hindamist ja kaalumist.

12. Eeltoodud põhjustel on maksuhalduri vaidlustatud otsus MKS § 112 lg 2 ja lg 4 p-de 1 ja 6 ebaõige kohaldamise tõttu õigusvastane diskretsioonivigade tõttu, mis võisid mõjutada asja lahendamise tulemust. Halduse kaalutlusotsuste puhul ei saa halduskohus väljuda diskretsiooni teostamise õiguspärasuse kontrolli raamest ega asuda ise otstarbekuse alastel kaalutlustel diskretsiooni teostama. Seetõttu ei tingi vaidlustatud otsuse jõussejätmist ka halduskohtu otsuses toodud põhjendused, miks maksuvõla ajatamine poleks olnud otstarbekas. Halduskohtul tulnuks vaidlustatud otsus HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel tühistada.

13. HKMS § 46 lg 1 p 2 ja § 26 lg 1 p 1 alusel tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu ja teeb uue otsuse. Uue otsusega rahuldatakse kaebus ja tühistatakse PMTK 22. oktoobri 2009. a otsus nr 13-1/4468.

14. Apellant ei ole esitanud maksuvõla ajatamise taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise kaebust. Ringkonnakohus selgitab, et PMTK 22. oktoobri 2009. a otsuse nr 13-1/4468 tühistamisel tekib maksuhalduril MKS § 112 lg 1 alusel kohustus 28. septembril 2009. a maksuvõla ajatamise taotlus läbi vaadata. See ei takista taotluse lahendamisel PMTK 22. oktoobri 2009 otsuse tegemise järgsel perioodil muutunud asjaolude arvestamist, milleks võib osutuda vajalikuks kaebuse esitajale võimaluse andmine taotluse vastavaks muutmiseks.

15. HKMS § 92 lg 1 alusel on kaebuse esitajal õigus nõuda PMTK-lt menetluskulude hüvitamist. Esimese astme kohtumenetluses ei ole kaebuse esitaja menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Ringkonnakohtu istungil esitatud taotlus hüvitada riigilõiv kuulub apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu (250 krooni e 15,98 eurot) osas rahuldamisele.

Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus