2-07-26297/85 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-07-26297

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 18. märtsil 2011.a, Narva Tsiviilasja number 2-07-26297 Tsiviilasi, hageja nõue Riigi Kinnisvara AS hagi I K, L K ja S K vastu eluruumist väljatõstmise nõudes Hagi hind 2 203.99 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Riigi Kinnisvara AS /registrikood 10788733/ Hageja esindaja: vandeadvokaat Anne Haller Kostja: I K /isikukood: XXX/ Kostja: L K /isikukood: XXX/ Kostja: S K /isikukood: XXX/ Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Resolutsioon

1. Võtta hageja Riigi Kinnisvara AS hagist loobumine vastu. 2. Lõpetada menetlus Riigi Kinnisvara AS hagis I K, L K ja S K vastu eluruumist väljatõstmise ning korteriomandi XXX kostjate valdusest väljanõudmise nõudes. 3. Jätta menetluskulud kostja I K kanda. 4. Määrata Riigi Kinnisvara AS menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 600 (üks tuhat kuussada) eurot. 5. Välja mõista kostjalt I K Riigi Kinnisvara AS kasuks 1 600 (üks tuhat kuussada) eurot menetluskulude katteks. 6. Välja mõista I K Riigi Kinnisvara AS kasuks viivis menetluskuludelt (1 600 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude kindlaksmääramise lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

Viru Maakohtu menetluses on Riigi Kinnisvara AS hagi I K, L K ja S K vastu eluruumist väljatõstmise s.o. korteriomandi XXX kostjate valdusest väljanõudmise nõudes. 24.01.2011.a esitas hageja Viru Maakohtule avalduse hagist loobumiseks, sest 19.01.2011.a. sõlmisid hageja ja kostja I K korteriomandi üleandmise-vastuvõtmise akti ja seega on kostjad hageja nõude kohtuväliselt täitnud. Kostjad vastuväiteid hagist loobumise avaldusele ei esitanud.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust

2-07-26297

2 tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib TsMS § 429 lg 1 järgi hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kuna Riigi Kinnisvara AS on hagist I K, L K ja S K vastu eluruumist väljatõstmise s.o. korteriomandi XXX kostjate valdusest väljanõudmise nõudes loobunud ning kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, tuleb esitatud hagist loobumine vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3.

TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

Menetluskulud

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS 168 lõige 5 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Lähtuvalt § 165 lg 1, kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse.

Kuna kohus lõpetab menetluse seoses hageja hagist loobumisega seetõttu, et kostja I K koos pereliikmetega hageja nõude kohtuväliselt täitnud, siis jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Kohus leiab, et menetluskulude jaotamisel kaaskostjate vahel tuleb aluseks võtta menetluses osalemise ulatus. Kohus võtab menetluskulude jaotamisel kaaskostjate vahel arvesse, et kostja I K oli vaidlusaluse eluruumi üürilepingu pooleks ning kostjad L K ja S K olid tema perekonnaliikmed. Kohus järeldab, et eluruumi vabastamise osas on kohtuvaidluse põhjustanud kostja I K, kuna tema tegevusest sõltus otseselt eluruumi tagastamine hagejale. Tema perekonnaliikmed kostjad L K ja S K, omasid õigust kasutada eluruumi vaid koos kostja I K.

Kohus leiab, et menetluskulude kaaskostjate vahel jaotamisel tuleb kalduda kõrvale võrdsetes osades jaotamisest ning menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja I K kanda.

TsMS § 174-1 lg 1 kohaselt määrab kohus asja lõpetamisel hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja. esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub määrata tema hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks tasu advokaadi õigusabi eest summas 1 600 eurot ilma käibemaksuta. Kostjad menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud.

Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008.a. määruse nr 137 kohaselt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt hagihinna järgi kuni 3 200 eurot on lepingulise esindaja kulude piirmääraks 1 600 eurot. Hageja on tegelikkuses kandnud menetluskulusid seoses tsiviilasja menetlemisega kohtus 10 450 eurot.

2-07-26297

3 Kohus leiab, et hageja kantud menetluskulud seoses õiguskabikuludega 1 600 eurot, mida hageja palub kindlaks määrata arvestades tsiviilasjas esitatud hageja nõude olemust ja asja keerukust, on põhjendatud ja mõistlikud.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Kohtumäärus on muudetud 30.06.2011 Tartu Ringkonnakohtu määrusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas:

RESOLUTSIOON 1. Muuta Viru Maakohtu 18.03.2011. a määruse resolutsiooni p 6 ja sõnastada see järgmiselt: 6. Kostja peab väljamõistetud summalt tasuma alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 ettenähtud määras. 2. Muus osas jätta Viru Maakohtu 18.03.2011. a määrus muutmata. 3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kohtumäärus jõustus 02.08.2011 Tartu Ringkonnakohtu määrusega.