2-10-48726/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-48726 1 / 5

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht 18. märts 2011.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-10-48726 Tsiviilasi A D hagi S D vastu elatise nõudes Hagihind 675,90 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A D (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja O D (isikukood XXX), lepinguline esindaja Irina Belova Kostja S D (isikukood XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 02. märts 2011.a Resolutsioon

1. Rahuldada hagi.

2. Muuta Narva Linnakohtu 16.04.2004.a otsusega tsiviilasjas nr 2-841/03 S D O D kasuks lapse A D ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat.

3. Välja mõista S D A D kasuks elatis 139,01 (ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja 01 senti) eurot igakuiselt, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäära ulatuses, alates 05.10.2010.a kuni A D täisealiseks saamiseni XXX.a.

4. Elatis kanda lapse seadusliku esindaja O D arveldusarvele nr XXX hiljemalt iga kuu 10ndaks kuupäevaks. Elatis kuulub maksmisele iga kalendrikuu eest ette.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul

2-10-48726 2 / 5

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult.

Hageja nõue ja põhjendus

05.10.2010.a kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja seaduslik esindaja mõista kostjalt S D ülalpidamist saama õigustatud isiku - alaealise tütre A kasuks elatis summas 2175 krooni igakuise ettemaksuna iga kalendrikuu eest alates hagiavalduse esitamisest kohtusse, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäära ulatuses. Hageja palub määrata kindlaks ülalpidamise viis, kandes üle elatisraha ettemaksu näol alaealise lapse seadusliku esindaja, s.o tema ema O D arveldusarvele nr XXX hiljemalt iga kuu 10ndaks kuupäevaks.

Hagiavalduse kohaselt alaealise A vanemad on O D ja S D. Narva Linnakohtu 16.04.2004.a otsusega mõisteti kostjalt välja O D kasuks tütre M ja A ülalpidamiseks elatis 1000 krooni kummalegi lapsele. Alates 2003.a aastast elavad alaealise vanemad lahus. Lapse vajadused on võrreldes 2004.a aastaga muutunud. Laps õpib koolis 4ndas klassis, käib koorikoolis, mille tasu on 200 krooni kuus. Samuti laps käib basseinis, mille eest samuti tuleb maksta. Kohtu poolt määratud elatis 1000 krooni ei ole piisav tütre A vajaduste rahuldamiseks. Hageja seadusliku esindaja O D netopalk on keskmiselt 8660 krooni. Peale tütre A on O D ülalpidamisel ka täisealine tütar M (sünd 1989), kes õpib Tallinna Ülikooli tasulises osakonnas ja majanduskoolis Mainor.

Kostja vastus

Kostja kirjalikus vastuses hagiavaldusele ei tunnistanud hagi. Kostja on töötu ja tal puuduvad võimalused teha igakuised maksed hagiavalduses määratud suuruses. Peale selle kostja igakuiselt abistab hagejat, ostes rõivad ja toiduained.

Kohtuistung

Kohtuistungil jäi hageja seadusliku esindaja lepinguline esindaja hagiavalduse juurde. Kinnitas, et kostja maksab elatist keskmiselt 1000 krooni kuus, millest ei piisa lapse vajaduste katteks. Kostja keeldus maksma elatist suuremas summas. Hageja seaduslik esindaja leiab, et S D viib kohut eksitusse oma majandusliku olukorra suhtes. Kostjal on laenud, hüpoteek ja kinnisvara ning ta leiab raha kõikide eest maksta. Kostja on jalgpalliklubi Lootus esimees, mis tegutseb sponsorite rahadest ning OÜ Euroinkasso osanik. Suurem osa kostja tuludest on varjatud. S D kirjutas kohtule, et ei saanud osaleda varem määratud kohtuistungil, kuna käis seoses tööga Venemaal, Soomes, Rootsis.

Kostja selgitas, et maikuust 2010.a on töötu, praegu otsib tööd erialal. Rootsis käis komandeeringus, taheti näha, kas ta saab hakkama võlgade väljanõudmisega. Kostja ülalpidamisel on vabaabielus sündinud 2,4 aastane laps A D. XXX on tema elukoht. Töötuabiraha ei saa alates sellest kuust. Sotsiaalosakond kannab korteri kulud. Uus abikaasa on tööbörsil. Kostja ametlikult vormistatud tööle ei ole. Raha kuskilt ei saa. Laenud moodustavad 200 eurot

2-10-48726 3 / 5

kuus. Euroinkassoga ei tegele juba 1,5 aastat. Jalgpalliklubiga ei tegele juba 1,5 aastat, see ei ole tulukas. Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Kohtule esitatud A D sünnitunnistuse (väljaantud 02.11.1999.a Ida-Viru Maavalitsuse poolt, nr XXX, tl 3) kohaselt on lapse vanemad I S ja S S.

Narva Linnakohtu 16.04.2004.a otsuse tsiviilasjas nr 2-841/03 alusel peab S D maksma O D tütre A D ülalpidamiseks elatist 1000 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja palub mõista kostjalt välja lapse kasuks elatis seaduses sätestatud miinimummääras, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäära ulatuses.

01.07.2010.a jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, so ülalpidamiskohuslased. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama §-i lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 100 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kohaselt on töötasu alammääraks 278,02 eurot, millest pool moodustab 139,01 eurot.

Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et seaduses kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses lapse vajadusi eraldi tõendama.

Lapse vanemate vahel puudub vaidlus selles, et laps elab emaga ning et S D lapse A D suhtes

2-10-48726 4 / 5

ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud miinimummääras täitnud ei ole.

Kostja on esitanud vastuväite, et ei ole ta võimeline elatist maksma seaduses sätestatud miinimummääras, kuna hetkel ei tööta (kohtuistungil täpsustas et ei ole tööle ametlikult vormistatud), sissetulekut ei oma, omab laenukohustust summas 200 eurot kuus ning tema ülalpidamisel on veel teine laps.

Vastavalt PKS § 102 lg 2 kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohus tuvastas, et kostjal on seadusest tulenev kahe alaealise lapse, XXX.a sündinud A D ning XXX.a sündinud A D ülalpidamiskohustus. Kostja on töövõimeline isik. Usaldusväärseid andmeid oma varalise seisundi kohta ei ole kostja kohtule esitanud. Äriregistri andmetel (tl 57) on Kohtla-Järve Jalgpalliklubi FC Viru Star asutaja ja juhatuse liige. Muid ettevõtjatega seotud kehtivaid kandeid S D ei ole (tl 39). Maksu- ja Tolliameti andmetel (tl 49) on S D seisuga 03.02.2011.a saanud maksustavat tulu 2010 aasta jaanuar-märts Osaühingult T.R Tamme Auto summas 21383 krooni ning 2010.a aasta aprill-detsember Eesti Töötukassalt summas 19603 krooni. Esitatud andmetest nähtub, et S D 2011.aastal maksustatavat tulu ei ole. Seejuures 01.02.2011.a kohtule esitatud avalduses taotles kostja kohtuistungi edasilükkamist, seoses plaanitud sõitudega Soomesse, Poolasse ning Moskvasse (tl 31). Tõendeid sissetuleku puudumise kohta ei ole kostja kohtule esitanud.

Kohus leiab, et puuduvad mõjuvad asjaolud, mis võimaldaksid elatise suurust vähendada alla seaduses sätestatud miinimumi. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Üksnes sissetuleku väidetav vähesus ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Kohus selgitab, et perekonnaseaduses sätestatud vanema kohustus oma alaealist last ülal pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kostja ei ole kohut veennud, et ta oleks teinud kõik endast oleneva, et täita lapse ülalpidamiskohustust vähemalt miinimummääras. Kohtus ei leidnud tõendamist, et kostja ostis lapsele riideid ja muid asju. Oma vastuväidete tõendamiseks ei ole kostja tõendeid esitanud. Kostja poolt endale võetud kohustused laenu näol ei saa mõjutada lapsele makstava elatusraha suurust.

Elatise väljamõistmisel teeb kohus otsuse eelkõige lapse huvides lähtudes, et laps ei jääks ilma miinimumelatisvahenditest.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning muuta tuleb Narva Linnakohtu 16.04.2004.a otsusega tsiviilasjas nr 2-841/03 S D O D kasuks lapse A D ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat ning mõista S D A D kasuks (elatis kanda O D arvele kui lapse esindajale) elatis summas 139,01 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses, alates hagi esitamisest kuni A D täisealiseks saamiseni.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

2-10-48726 5 / 5

TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Geete Lahi Kohtunik