2-09-71008/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-09-71008 1 / 5

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht 18. märts 2011.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-09-71008 Tsiviilasi I S hagi S S vastu laste elukoha kindlaksmääramiseks ja elatise nõudes Hagihind 3 451,14 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I S (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja S S (isikukood XXX, registrijärgne aadress XXX) Eestkosteasutus Narva linna Sotsiaalabiamet, lepinguline esindaja Sergei Lahmanov Alaealine V S (isikukood XXX) Alaealine P S (isikukood XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 02. märts 2011.a. Resolutsioon

1. Rahuldada hagi.

2. Määrata laste V S ja P S elukohaks ema I S elukoht ning anda V S ja P S hooldusõigus täielikult üle I S.

3. Välja mõista S S I S kasuks elatis lapse V S ülalpidamiseks igakuuliselt 191,73 (ükssada üheksakümmend üks eurot ja seitsekümmend kolm senti) eurot alates 29.12.2008.a kuni 30.06.2010.a ning sealt edasi 191,73 (ükssada üheksakümmend üks eurot ja seitsekümmend kolm senti) eurot igakuiselt V S kasuks kuni V S täisealiseks saamiseni XXX.a.

4. Välja mõista S S I S kasuks elatis lapse P S ülalpidamiseks igakuuliselt 191,73 (ükssada üheksakümmend üks eurot ja seitsekümmend kolm senti) eurot alates 29.12.2008.a kuni 30.06.2010.a ning sealt edasi 191,73 (ükssada üheksakümmend üks eurot ja seitsekümmend kolm senti) eurot igakuiselt P S kasuks kuni P S täisealiseks saamiseni XXX.a.

5. Laste kasuks väljamõistetud elatis kanda laste seadusliku esindaja I S arveldusarvele. Elatis kuulub maksmisele iga kalendrikuu eest ette.

2-09-71008 2 / 5

6. Arvestada kohtuotsuse täitmisel laste ülalpidamiseks elatise võlgnevuse suuruse kindlakstegemisel, et S S on tasunud I S seisuga 15.04.2009.a elatist 1 037,25 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult.

Hageja nõue ja põhjendus

29.12.2009.a kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu lahutati 18.08.2008.a. Abielust on pooltel kaks last - tütar V S ja poeg P S, kes pidevalt elavad koos hagejaga. Kostja töötab Norras. Lapsed soovivad elada emaga. Pooled ei jõudnud kokkuleppele laste elukoha suhtes. Kostja teatas hagejale, et soovib, et laste pidevaks elukohaks saaks Norra. Hageja palub määrata laste elukoht tema juures. Pärast abielu lahutamist kostja täitis laste ülalpidamiskohustust. Ta maksis elatist ebapiisaval määral ning mõne aja möödumisel lõpetas elatise maksmise. Kostja maksis ajavahemikul 18.09.2008.a kuni 15.04.2009.a elatise summas 16 229,45 krooni ning muid väljamakseid ei ole kostja teinud. Lapsed elavad koos hagejaga ning on tema ülalpidamisel. Hageja sissetulek ei ole suur, kostja rahaliselt ei abista lapsi ülal pidada. Kostja töötab Norras ning tema sissetulek on võrreldes hageja sissetulekuga märkimisväärselt suurem, mistõttu palub hageja mõista kostjalt laste ülalpidamiseks elatis summas 3000 krooni igale lapsele tagasiulatuvalt, so alates 23.12.2008.a.

Kostja vastus ja eestkosteasutuse arvamus

Kostja ei ole kirjalikku vastust kohtule esitanud.

Kohus küsis eestkosteasutuse seisukohta laste elukoha kindlaksmääramise ja hooldusõiguse küsimuses. Kirjalikus arvamuses toetab Narva linna Sotsiaalabiamet I S avaldust. Laste isa S S elab lastest eraldi Norras kolme aasta jooksul ja suhtleb nendega harva, nimelt aeg-ajalt telefoni teel ja üks kord aastas isiklikul kohtumisel Narvas. Lastel on kujunenud lähikond, mille hulka kuuluvad ema, vanaema ja alaealine onu. Laste isapoolse vanavanemate andmete kohaselt on laste isa töötu, mistõttu pole kindel, et S S on majanduslikud võimalused kindlustada laste arengut ja nende vajadusi.

2-09-71008 3 / 5

Kohtuistung

Kohtuistungile ei ole ilmunud kostja S S. Kohtukutse S S on kätte toimetatud 21.12.2010.a TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras. Kostja ei ole kohtule teatanud istungile ilmumata jätmise põhjusest ega taotlenud istugi edasilükkamist. Hageja taotles asja sisuliselt läbivaatamist.

Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde. Soovib elatist summas 6000 krooni (3000 krooni igale lapsele) alates 23.12.2008.a, määrata laste elukohaks tema elukoht ja anda talle laste hooldusõigus. Kinnitas, et alates 18.09.2008.a kuni 15.04.2009.a on kostja tasunud 16 229,45 krooni ning rohkem ei ole midagi tasunud.

Eestkosteasutuse esindaja arvamusel on I S nõuded laste huvides. Laste isa elab Norras rohkem kui kolm aastat, laste elus ei osale. I S hagiavaldus tuleb rahuldada ning anda talle laste isiku- ja varahooldusõigused. Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Kohtule esitatud V S sünnitunnistuse (väljaantud 07.03.2003.a Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt, nr XXX, tl 5) ning P S sünnitunnistuse (väljaantud 14.12.2004.a Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt, nr XXX, tl 6) on laste vanemad I S ja S S. Vanematel on laste suhtes ühine hooldusõigus.

I S esitas kohtule hagiavalduse laste elukoha kindlaksmääramiseks ning laste ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks 23.12.2009.a.

1. juulil 2010.a. jõustus uus perekonnaseadus (PKS), mille § 210 lg 1 järgi käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui selle seaduse rakendussätetes ei ole ette nähtud teisiti ning asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue perekonnaseaduse jõustumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

Seega kuna elatisehagi on esitatud enne 1. juulit 2010.a tuleb elatis välja mõista kuni 1. juulini 2010.a enne 1. juulit 2010.a kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel ja alates 1. juulist 2010.a tuleb PKS § 210 lg 1 järgi ülalpidamissuhtele kohaldada 1. juulil 2010.a jõustunud perekonnaseadust ning mõista elatis välja 1. juulil 2010.a jõustunud perekonnaseaduse sätete alusel. Osundatud seisukohale asus Riigikohus oma lahendis 3-2-1-85-10.

Enne 30.06.2010.a kehtinud PKS § 60 lg 1 kohustas vanemat oma alaealist last ülal pidama. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Vastavalt PKS § 61 lg-le 2 lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Eeltoodut arvestades peab PKS § 61 lg 4 järgi ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema reeglina vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kohaselt on töötasu alammääraks alates 1. juulist 2009.a.

2-09-71008 4 / 5

4350 krooni (alates 01.01.2011.a 278,02 eurot), millest pool moodustab 2175 krooni (alates 01.01.2011.a 139,01 eurot).

Analoogselt on elatis sätestatud alates 01.07.2010.a. kehtivas PKS redaktsioonis (§ 99-101). PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, so ülalpidamiskohuslased. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama §-i lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Kohus on seisukohal, et kuivõrd käesoleval ajal kehtiva perekonnaseaduse alusel mõistetakse elatis lapse kasuks, vana seaduse alusel aga kuulub elatis väljamõistmisele nõude esitanud ema kasuks tuleb elatis kuni 30.06.2010.a mõista välja ema kasuks ning alates 01.07.2010.a alaealiste laste kasuks.

Hageja nõuab laste ülalpidamiseks elatist summas 191,73 eurot kuus igale lapsele. Kostja ei ole hageja nõudele vastu vaielnud ega esitanud tõendeid, et ta ei ole võimeline selles summas elatist lastele maksma. Kohus leiab, et lähtudes laste east ning nende vajadustest on põhjendatud elatise väljamõistmine hageja taotletud suuruses.

Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt, juhindub kohus kuni 01.07.2010.a kehtinud PKS §-st 70 lg 2, kuna hageja palub tagasiulatuvalt elatise välja mõista alates 23.12.2008.a, mil kehtis vana perekonnaseadus. Osundatud paragrahvi kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Käesolevas menetluses on tõendamist leidnud, et enne hagi kohtule esitamist ei ole kostja laste ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud. Hageja on kinnitanud, et alates 18.09.2008.a kuni 15.04.2009.a maksis kostja elatist summas 16.229,45 krooni ning muid väljamakseid ei ole ta teinud. Kohus leiab, et on põhjendatud mõista kostjalt elatis laste ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 29.12.2008.a (üks aasta enne hagi esitamist, so 29.12.2009) ning kohtuotsuse täitmisel võtta arvesse kuni 15.04.2009.a tasutud summa.

Hageja on taotlenud poolte ühiste laste elukoha määramist enda juures ning talle hooldusõiguse üleandmist.

Enne 01.07.2010.a kehtinud PKS § 51 kohaselt lahendab vanemate lahuselu korral lapse elukoha vaidluse kumma vanema juures laps elab, vanema nõudel kohus. PKS § 58 lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus lapse huvidest. Seega on osundatud sätte kohaselt lapse elukoha määramisel peab kohus lähtuma lapse huvidest.

2-09-71008 5 / 5

Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud PKS § PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.

PKS § 137 lg 1 näeb ette, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 2 kohaselt ei rahuldata avaldust, kui: 1) vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või 2) on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

Käesolevas asjas on kindlaks tehtud, et V S ja P S vanemad elavad eraldi ning lapsed elavad koos emaga. Hagiavalduse kohaselt laste isa töötab Norras, suhtleb lastega telefoni teel ning kord aastas kohtub lastega isiklikult Narvas. Laste kasvatamises ega nende eest hoolitsemisel ei osale. Eestkosteasutuse esindaja kodukülastuse aktist (tl 34-35) nähtub, et hageja korteris on loodud vajalikud tingimused laste elamiseks ja kasvatamiseks. Eestkosteasutuse esindaja on arvamusel, et laste huvidega kooskõlas on jätta nad ema juurde elama ning anda laste isiku- ja varahooldusõigused emale.

Kohus leiab, et vanemate ühine hooldusõigus V ja P S suhtes tuleb PKS § 137 lg 1 alusel lõpetada ja anda PKS § 137 lg 3 lähtudes täielikult üle hagejale. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid lapse hooldusõiguse üleandmise hagejale. Samuti kohus leiab, et on laste huvides jätta laste elukohaks selle vanema elukoht, kelle juures lapsed tegelikult elavad. Seega tuleb laste elukohaks määrata nende ema elukoht.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Geete Lahi Kohtunik