2-10-17406/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavaks- tegemise aeg ja koht 15.märts 2011.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Tsiviilasja number 2-10-17406 Tsiviilasi T. H. seadusliku esindaja E. T. T. T. elatise väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja:Alaealise T. H. seaduslik esindaja E. T. xxxxxxxxxxx; xxxx xx.xx-xxx xxxxx xxxx : T. T. – isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxx xx.xx-xxx xxxxx xxxx kantud elukoht välismaal: xxxxxxxxxx xx x x xxxxxxxx xxxxx xxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 09.märts 2011

RESOLUTSIOON

Välja mõista T. T. alates xx.xxxxxxxx xxxx.x. elatis T. H. (isikukood igakuiselt 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti kuni T. H. täisealiseks saamiseni xx.xxxxxx xxxx.x.x mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest s.o xx.xxxxxxxx xxxx.x. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja selle põhjendused

Hagiavalduse kohaselt on E. T. T. T. xx.xxxxxx xxxx.x. sündinud poeg T. H. . Poolte kooselu on lõppenud, alaealine laps elab E. T. ja on tema ülalpidamisel. T. T. ei võta piisavas ulatuses osa lapse toetamisest rahaliselt. Seetõttu on E. T. seadusliku esindajana esitanud 2010.a.aprillikuus kohtusse hagiavalduse, taotledes kostjalt elatise väljamõistmist T.

2 (3) H. ülalpidamiseks igakuiselt summas 2175 krooni alates xx.xxxxxxxxx xxxx. x. vastuväited

Kostja oma kirjalikes vastuväidetes (tl.16-17) hagile leiab, et nõue ei ole põhjendatud, kuna ta on oma poega toetanud rahaliselt vastavalt võimalustele. Kostja on 80 % ulatuses töövõimetu ning kuna pension on suhteliselt väike – alates 2010.a. märtsist 1997 krooni kuus, siis on ta sunnitud ka vastavalt tervisele töötama, tehes seda välisriigis – Soomes. Tagasiulatuvalt elatise nõudmine on põhjendamatu, sest kostja on pidevalt tasunud korteri, milles elavad hageja ja laps, kommunaalteenuste arveid, samuti elektriarveid. Kuigi korteri näol on tegemist abikaasade ühisvaraga, kostja ise korterit ei kasuta. Kostja on maksnud ka lasteaiaarved ning lapse telefoniarved, ostnud pojale riideid ja jalanõusid. Kostja on nõus maksma elatist 1500 krooni kuus.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil on hageja loobunud tagasiulatuvalt elatise väljamõistmise nõudest ning taotlenud elatise väljamõistmist alates kohtuotsuse tegemisest seaduses sätestatud miinimummääras. Osaliselt nõudest loobumist põhjendab hageja asjaoluga, et kostja on pärast hagi esitamist asunud lapse ülalpidamiskohustust täitma.

Kostja on kohtuistungil elatise väljamõistmise nõude seaduses sätestatud miinimummääras, s.o. 139,01 eurot kuus, õigeks võtnud. Ta on kinnitanud, et töötab Soome Vabariigis ning tema 80 % töövõimetus ei takista tal lihtsamaid töid tegemast. Vastavalt TsMS § 444 lg 4 võib kohus tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Elatise väljamõistmisel juhindub kohus alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96, 97, 100 ja 101 . Vastavalt PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

PKS § 120 lg 4 kohaselt ei välista ühine hooldusõigus last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vastavalt osundatud paragrahvi lõikele 3 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Tulenevalt PKS § 101 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma arvutamise alused. 2011.a kehtib kuupalga alammäär 278,02 eurot.

Sünnitunnistusega (tl.5) on tõendatud, et T. H. on sündinud xx.xxxxxx xxxx.x. . ning tema vanemad on T. T. ja E. T. § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu.

3 (3)

Epp Tombak

Kohtunik