2-09-25141/9 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H TU M Ä Ä R U S hagi läbi vaatamata jätmise kohta

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Määruse tegemise aeg ja koht

17. märts 2011.a. Rapla Tsiviilasja number 2-09- 25141 Tsiviilasi SE hagi HV vastu elatise väljamõistmiseks ja HV vastuhagi lapse sünniaktis tehtud vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avadaja: SE, XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX maakond XXXXX XXXX vald XXXX XXXXXXX XXXXX Esindaja vandeadvokaat Natalia Suvorova, advokaadibüroo Legalia, Rapla Sauna t. 10.

Menetlusest puudutatud isik: Heini Valdmann, XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XXXXX XXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXXXXX XXXXXX

Esindaja: vandeadvokaat Alar Neiland, Advokaadibüroo AE Consult, asukoht Tallinn 11313 Kiisa 8, alar.neiland@mail.ee

Menetluse liik Kirjalik

Kohaldatud menetlusnormid

TsMS §§ 425 lg. 1, 427, 466 lg. 3 ja 661 lg. 2 RESOLUTSIOON

Jätta SE avaldus HV-lt vanema õiguste äravõtmiseks läbi vaatamata.

Kohtukulude jaotus

Kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

SEle määratud esindaja tasu jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määrust saab vaidlustada määruskaebusega Tallinna Ringkonnakohtule. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Avaldaja nõue

Avalduse kohaselt olid SE ja HV 12. maist 2004.a. kuni 03. veebruarini 2009.a. abielus ja avaldajal on XX. XXXXXXXXl XXXX.a. sündinud tütar HGV. Sünd on registreeritud XX. XXXXXXXXX XXXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis sünniaktiga nr. XXXX ja lapse isana on sünniaktile kantud HV. 2004.a. detsembrikuus asus kostja elama Soome ja alates 19. detsembrist 2005.a. on poolte abielulised suhted ja kooselu lõppenud. H.V ei võtnud lapse ülalpidamisest osa ega hoolinud lapsest. Avaldajat külastades oli H.V tavaliselt alkoholijoobes ja neil tekkisid tülid. Kostja on külaskäikude ajal ja ka telefoni teel last ja avaldajat terroriseerinud. Samuti on H.V esitanud avaldaja peale erinevatesse asutustesse kaebusi, tekitades nii avaldajale ja lapsele probleeme. Kui H.V viibib Eestis, siis ei juge avaldaja last lasteaeda viia, kuna kardab, et H.V võib lapse sealt ilma avaldaja teadmata ära võtta. Avaldaja on seisukohal, et H.V võib olla lapsele ohtlik või avaldada muul viisil lapsele kahjulikku mõju. Seepärast taotleb avaldaja H.Vlt HGV suhtes vanema õiguste äravõtmist.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et avaldus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna avalduses soovitud tulemust ei ole võimalik saavutada. TsMS § 477 lg. 1 kohaselt kohaldatakse hagita asjade lahendamisel hagimenetlust reguleerivaid sätteid. Kohtu menetluses on ka SE hagi HV vastu sama lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks. HV esitas hagile vastuhagi, milles vaidlustas HGV põlvnemise endast. Vastuhagi lahendamisel määras kohus DNA ekspertiisi ja eksperdi poolt 27.oktoobril 2010.a. antud arvamuse kohaselt ei saa HV olla HGV isa. Seepärast on kohus rahuldanud H.V vastuhagi ja tunnistanud isa kande HGV sünniaktil ebaõigeks. Seega ei ole vanema õiguste äravõtmine H.Vlt arvates kohtuotsuse jõustumise päevast enam võimalik.

Menetluskulud tuleb TsMS 172 lg. 1 kohaselt jätta S.E ja H.V endi kanda.

Indrek Saar Kohtunik