2-10-11860/40 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-10-11860 Otsuse tegemise aeg ja koht

16. märts 2011. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi

A. S.`i hagi V. S. vastu elatise võlgnevusest tasumise vabastamiseks ja elatise vähendamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev

01. märts 2011. a Hagihind

95 528,26 krooni (6 105,37 eurot) Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

Kostja esindaja:

A. S. (IKxxx, elukoht: xxx)

V. S. (IK xxx, elukoht: xxx)

S. G.volikirja alusel xxx

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Muuta Viru Maakohtu 20.04.2009. a kohtuotsusega (tsiviilasja nr 2-08-90989) välja mõistetud elatist tulumaksu (21%) osa võrra ning välja mõista A. S.`ilt alates 01.01.2011. a elatis alaealise lapse V. S. (sünd xxx a) kasuks 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti kuni 22.12.2018. a, alaealise lapse V. S.`i (sünd xxx. a) kasuks 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti kuni 28.11.2019. a ja alaealise lapse J. S.`i (sünd xxx a) kasuks 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti kuni 28.11.2019. a.

3. Ülejäänud nõuete osas jätta hagi rahuldamata.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA HAGIAVALDUS

1. A. S.`il ja V. S.`l on kolm ühist last: tütar V. S. (sünd xxx a) ja kaksikud pojad V. S. ja J.

S. (sünd xxx a).

2. Narva Linnakohtu 19.07.2005. a kohtuotsusega (tsiviilasja nr 2-830/04) lahutati poolte abielu ja A. S.`ilt mõisteti välja elatis laste ülalpidamiseks 700 krooni igale lapsele.

3. Viru Maakohtu 29.05.2007. a kohtuotsusega (tsiviilasja nr 2-07-2613) suurendati elatist igakuise elatusraha summani 5 400 krooni (1 800 krooni ühe lapse kohta).

4. Viru Maakohtu 20.04.2009. a kohtuotsusega (tsiviilasja nr 2-08-90989) suurendati elatist ja A. S.`ilt mõisteti välja elatis 2 175 krooni + tulumaks 21% iga lapse kohta.

5. Elatise maksmise kohta on alustatud täitemenetlus kohtutäitur Krista Järveti büroos (vana täitetoimik 167/2007/2283 ja uus täitetoimik 167/2009/1821). Uue täitetoimiku andmete järgi oli A. S.`i elatise võlg perioodi eest 30.12.2008-20.04.2009. a 29 458,65 krooni, perioodi eest 21.04.2009-30.06.2009. a 18 422,25 krooni, 01.05.2010. a seisuga oli elatise võlg 119 067,85 krooni. 19.01.2010. a arestis kohtutäitur võlgniku kinnisvara (korteriomandi Viru 21-108 Sillamäel), aktis on märgitud elatise võla suurus arestimise akti koostamise aja seisuga 95 528,26 krooni.

6. A. S. esitas 11.03.2010. a kohtusse hagi V. S. vastu elatise võlgnevuse tasumisest vabastamiseks ja elatise vähendamise nõudes. Hageja taotleb, et kohus vabastaks hageja elatise võlgnevusest (* võlgnevuse summa 95 528,26 krooni) ja vähendaks elatisraha summat (* 7 105,25 krooni). Hagi põhjenduste kohaselt on hageja majanduslik olukord võrreldes 2009. aastaga tunduvalt halvenenud, alates 2009. a juunikuust on hageja elatusvahenditeta. Täitemenetluses on hageja elatise võlgnevus 95 528,26 krooni. Kohtutäitur on alates 22.06.2009. a kinni pidanud hagejale makstava töötu toetuse. Nõude suurus (95 528,26 krooni) ei vasta tõele, sest kostja on saanud aprillis, mais ja juunis 2009. a 1 000 krooni ja 23.01.2010. a 7 000 krooni (* raha kandis üle hageja isa). Hageja korter on arestitud, hagejaga elavad koos hageja invaliididest vanemad (ema ja isa). Invaliididest vanemad peavad hagejat üleval. Väljamõistetud elatis on hageja jaoks ebamõistlik ja ülejõu käiv.

KOSTJA VASTUS

7. Kostja hagi ei tunnistanud. Kirjaliku vastuse kohaselt on hageja töövõimeline noor mees, tal ei ole teisi ülalpeetavaid peale poolte kolme ühise lapse. Hageja vanemad on pensionärid, mõlemad saavad väärikat pensioni. Hageja vanematel on veel üks poeg (Sergei S.). Kohtu poolt kohtumenetluse käigus tuvastatud asjaolud, mille alusel kohus tegi otsuse, ei ole muutunud. Hagejal puuduvad asjaolud (PkS § 61 lg 6), mis on aluseks elatise vähendamiseks alla alammäära (2 175 krooni, PkS § 61 lg 4). Vaatamata kohtuotsusele on hageja elatise võlg 01.02.2010. a seisuga 161 953,78 krooni. Võlgnevus on tekkinud alates 2004. aastast. Hagejal puuduvad mõjuvad põhjused, mille alusel saaks kohus hageja elatise võlast vabastada. Hageja peab tegema kõik endast sõltuva, et leida tööd ja pidada üleval oma kolme last. Hageja majanduslik olukord võimaldab tekkinud võla tasuda, sest hageja võib minna tööle ja kustutada võlgnevuse, kinnisvara (* xxx) müümisel saab hageja võla kustutada. Faktiliselt elab hageja teisel aadressil (xxx). Kostja töötab Sillamäe Haiglas ja saab miinimumpalka, lisaks peretoetust 2 100 krooni. Kostjal on korter xxx. Pojal V.il on keskmine puue, J.il on raske puue. Pojad vajavad kallihinnalisi ravimeid ja aeg-ajalt on vaja poegi toimetada arstlikele läbivaatustele Tartu ja Sankt Peterburgi.

KOHTUISTUNG

8. Hageja selgitas, et ta leidis töö ja maksab lastele elatist, hageja palk on 395 eurot, kuid kohtutäitur võtab arvelt kogu sissetuleku ära. Hageja on kohtule esitanud kaebuse täitmisasjas. Hageja isa tervis on halvenenud, isa on halvatud. Hageja märkis, et ta suudaks maksta elatist kolmele lapsele kokku 225 eurot, sel juhul jääks hagejale endale 170 eurot.

9. Kostja ja kostja esindaja leidsid, et hagi tuleks jätta rahuldamata. Puuduvad alused elatise suuruse vähendamiseks ja elatise võlast vabastamiseks. Hageja on töövõimeline, hetkel töötab, tema vanemad saavad pensioni. Kõige kaitsetumad on lapsed. Kõigil kolmel lapsel on terviseprobleemid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt.

11. Kohaldatav seadus

11.1. Hagi esitati kohtule 11.03.2010. a, mil kehtis vana perekonnaseadus (enne 01.07.2010. a kehtinud perekonnaseadus). Hagis taotleb hageja nii elatise suuruse muutmist (vähendamist) kui ka hagi esitamise ajaks tekkinud elatise võlast (95 528 krooni) vabastamist.

11.2. Elatise suuruse muutmist ja elatise võlast vabastamist võimaldas vana perekonnaseaduse § 61 lg 6 ja § 71.

11.3. Alates 01.07.2010. a jõustus uus perekonnaseadus (PkS). Nimetatud seaduse rakendussätete kohaselt, § 210 lg 1 – käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti ja lg 2 – asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

11.4. Kohus leiab, et elatise võlast vabastamise nõudes tuleb kohaldada kuni 01.07.2010. a kehtinud perekonnaseadust ja elatise suuruse muutmise nõudele alates 01.07.2010. a kehtivat perekonnaseadust. Elatise maksmine (sh makstava elatise suurus ja selle muutmine) on ülalpidamissuhe ning elatise suuruse muutmisel hindab kohus asjaolusid, mis on tekkinud kohtuotsuse tegemise ajaks. Elatise suurust võimaldab sarnaselt vana perekonnaseadusega muuta ka alates 01.07.2010. a kehtima hakanud PkS § 102 ja § 103. Elatise võlast vabastamise nõue on seotud asjaoludega, mis tekkisid enne hagi esitamist, mistõttu nimetatud nõude osas tuleb rakendada uue PkS § 210 lg 2 ja vaidlus lahendada vastavalt kuni 01.07.2010. a kehtinud perekonnaseaduse sätete järgi.

12. Elatise võlast vabastamise nõue

12.1. Kuni 01.07.2010. a kehtinud PkS § 71 sätestas, et kohus võib elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt välja mõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda.

12.2. Asja materjalidest tuleneb, et hagejalt mõisteti elatis kolme lapse ülalpidamiseks välja alates 19.07.2004. a (kolmele lapsele a` 700 krooni), elatist suurendati alates 18.01.2007. a (kolmele lapsele kokku 5 400 krooni e 1 800 krooni lapse kohta). Viimati suurendati elatist alates 30.12.2008. a (igale lapsele 2 175 krooni + tulumaks 21% e 456,75 krooni), kohtuotsus tehti 20. aprillil 2009. a.

12.3. 2005. aastal ja 2007. a tehtud kohtuotsuste tegemise ajal hageja töötas. Viimasest (20.04.2009. a) kohtuotsusest tuleneb, et kostja selgitas kohtuistungil, et ta ei tööta. Eesti Töötukassa 21.01.2010. a teatise kohaselt võeti A. S. töötuna arvele alates 05.02.2009. a.

12.4. 20.04.2009. a kohtuotsuses märkis kohus, et A. S. on töövõimeline, lastel sissetulekud puuduvad, asjaolu, et kostja (* A. S.) praegu ei tööta, ei ole mõjuv põhjus, et mitte suurendada elatise summat miinimummäärani. Kostja peab tegema kõik endast sõltuva, et leida tööd ja pidama ülal oma kolme last.

12.5. Hageja toob elatise võlast vabastamise nõudes esile järgnevad asjaolud: (1) hageja majanduslik olukord on võrreldes 2009. aastaga tunduvalt halvenenud (alates 2009. a juunist elatusvahenditeta), (2) hagejaga elavad koos tema invaliididest vanemad ning seadusest tulenevalt on lastel kohustused oma vanemate ees, (3) kohtutäitur on arestinud hageja töötu abiraha ja arestinud hageja korteri, mistõttu hageja invaliididest vanemad on sunnitud hagejat ülal pidama, (34) majandusliku olukorra tõttu on peaaegu võimatu leida tööd.

12.6. Kohus märgib, et mitte ükski eelmises punktis märgitud asjaolu ei saa lugeda selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis annab alust elatise võlast vabastamiseks PkS § 71 alusel. Kohtuotsuse tegemise ajal 2009. aastal hageja ei töötanud ning kohus teades seda, mõistis vaatamata sellele elatise miinimumi välja ning põhjendas seda. Käesoleva asja läbivaataval kohtul on samasugune seisukohta, et kui vanem on töövõimeline, peab ta lapsele elatist maksma, olenemata sellest, kas vanem töötab või mitte. Hagiavaldusest võib järeldada, et hageja pole rahul 2009. a kohtuotsusega, sest on märkinud, et kohus ei võtnud hageja arvamust arvesse. Elatise võlast vabastamise aluseks ei saa ka pelgalt olla fakt, et hageja vanemad on invaliidsuspensionärid. Faktiliselt hageja kinnitab, et ta ei pea vanemaid üleval vaid vanemad peavad hoopis teda üleval. Kohus märgib, et oma haigetele vanematele on hageja tuginenud kõigi elatise maksmise kohtumenetluste käigus. Iseenesest on õige, et laste kohustus on oma abivajavaid vanemaid aidata (vana perekonnaseadus § 64, uue perekonnaseaduse § 96 jj). Samas pole hageja mitte kuidagi seostanud asjaolu, et elatise võla tekkimise ja vanemate abistamise vahel oli mingi põhjuslik seos. Asja materjalidest nähtub, et hageja mõlemad vanemad saavad pensioni (L.

S. 4 715 krooni ja V.S. 5 055 krooni, kokku 9 770 krooni e 624,41 eurot).

12.7. Korteri arestimine täitemenetluse käigus ei saa kuidagi olla aluseks, et vabastada hageja elatise võla maksmiseks, samuti sissetuleku arestimisega seonduv. Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt on kohtu menetluses A. S.`i kaebus kohtutäituri otsuse peale sissetuleku arestimisega seonduvalt (tsiviilasi 2-10-9483) ning hinnang sellele antakse kaebuse lahendamise käigus asja läbivaatava kohtu poolt.

12.8. Täitetoimikust 167/2007/2283 nähtub, et hagejal oli juba 01.12.2008. a seisuga elatise võla suurus 73 750,60 krooni (* so enne elatise suurendamise kohtuotsust 2009. aastal), 25.01.2010. a seisuga oli elatise võlg 66 571,68 krooni. Täitetoimikust 167/2009/1821 nähtub, et perioodi eest 30.12.2008 kuni 20.04.2009. a (* kohtuotsuse tegemise aeg) oli võlg 29 458,65 krooni ja perioodi eest 21.04.2009. a kuni 30.06.2009. a

18 422,25 krooni, 01.01.2010. a seisuga oli elatise võlg 95 252,40 krooni ja 01.05.2010. a oli elatise võlg 119 067,85 krooni. Seega on hageja elatist maksnud kogu aeg ebaregulaarselt ja olnud elatise maksmisega võlas juba enne 2009. aastat.

12.9. PkS § 71 sätestas, et lisaks kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjusele on elatise võlast vabastamise aluseks asjaolu, et kohustatud isiku varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Kohtu arvates võimaldab hageja varaline seisund tekkinud elatise võla tasumist, hageja taotleb elatise võlast vabastamist (elatise võlg 95 528,26 krooni). Hagiavalduse viited hageja muudele kohustustele (sh võlgadele) puuduvad. Hageja ei ole maksejõuetu elatise võlgnevuse tasumiseks, sest hagejal on vara (korteriomand), mille väärtus ületab võla suurust.

13. Elatise suurus

13.1. Hageja nõue elatise suuruse muutmiseks tuleb rahuldada osaliselt. Kohus vähendab kohtuotsusega välja mõistetud elatist tulumaksu osa võrra.

13.2. Hagejalt on 2009. aasta kohtuotsusega välja mõistetud elatis miinimummääras 2 175 krooni igale lapsele + tulumaks 21%. Kohtuotsuse tegemise ajal tasus elatise saaja elatiselt riigile tulumaksu 21%.

13.3. Alates 01.01.2011. a ei maksustata elatist tulumaksuga (tulumaksuseaduse § 19 lg 3 p 11).

13.4. Alates 01.07.2010. a jõustunud PkS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla alammäära (PkS § 101 lg 1, käesoleval ajal 139,01 eurot). Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

13.5. Hageja on töövõimeline, tal ei ole teisi ülalpeetavaid peale poolte ühiste kolme lapse, hageja käesoleval ajal ka töötab, hageja lapsed pole piisavalt materiaalselt kindlustatud, mistõttu kohtul puudub alus elatise vähendamiseks alla elatise alammäära (139,01 eurot ühe lapse kohta).

Menetluskulude jaotus

14. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtunik