2-10-29659/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-10-29659

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht

4. märts 2011.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-29659 Tsiviilasi S L hagi VY vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AY (isikukood xxx elukoht xxx); Hageja seaduslik S L(isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja VY (isikukood xxx, elukoht xxx). Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Muuta Narva Linnakohtu 03.03.2005.a määrusega VY välja mõistetud igakuise elatis suurust pojale AYile ning välja mõista VY poja AY(sündinud xxx.a) ülalpidamiseks igakuine elatis summas 64 (kuuskümmend neli) eurot alates 17.06.2010.a kuni lapse täisealiseks saamiseni xxx.a või kuni elatise määra muutmiseni.

3. S Ll on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (04.03.2011.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

AY seaduslik esindaja S L esitas 17.06.2010.a Harju Maakohtule hagi VY vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Narva Linnakohtu 03.03.2005.a kompromissiga mõistetud kostjalt välja poja ülalpidamiseks 100 krooni kuus, mis on liiga väike summa, et sellega last ülal pidada. Lapse kulu on olulisemalt suuremad võrreldes ajaga, mil kohtumäärus tehti. Hageja soovib suurendada väljamõistetud elatise suurust ning palub kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas alates 17.06.2009.a. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kostja vastus

2-10-29659

2(3)

Kostjal esitas 17.08.2010.a hagile vastuse, mille kohaselt tunnistab kostja hagi osaliselt. Alates 1993.a on kostjale määratud invaliidsuspension, tal esineb raske puue, mis väljendub liikumistakistuses. Kostja invaliidsus on 100% ning tema sissetulek on kuus invaliidsuspension

3 800 krooni ja ravikulude hüvitis 800 krooni. Kostja on suuteline tasuma elatist 500 krooni kuus. Kostja on nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastusega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Poolte ühine poeg AY on sündinud xxx.a. Lapse vanemad elavad eraldi. Pooltel on lapse ühine hooldusõigus. Kostja on senini maksnud hagejale elatist 100 krooni kuus vastavalt Narva Linnakohtu 03.03.2005.a määrusele. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta.

Narva Linnakohtu 03.03.2005.a määrusega tsiviilasjas nr 2-1127/04 kinnitas kohus poolte vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt tasub kostja hagejale elatist poja 100 krooni kuus. PKS §

123 lg 2 kohaselt muudab kohus varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. TsMS § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Kohus asub seisukohale, et antud juhul on väljamõistetud elatise suuruse muutmise aluseks asjaolu, et väljamõistetud elatise summa on alla seaduses sätestatud minimaalsuuruse ja käesolevaks ajaks on poolte alaealise poja vajadused oluliselt kasvanud. Kohus loeb üldtuntud asjaoluks selle, et laste vajadused suurenevad seoses lapse kasvamisega.

PKS § 96 alusel on ülalpidamist andma kohustatud täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning § 97 p 1 alusel on ülalpidamist saama õigustatud alaealine laps. Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Sama seaduse § 100 lg 1 ja lg 4 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Hageja palub väljamõistetud elatist suurendada poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani. Kostja sellises ulatuses hagi ei tunnista. Kostjal on raske puue ning ta on tunnistatud 100% ulatuses töövõimetuks. Kostja on suuteline maksma elatist 500 krooni kuus.

PKS § 102 lg 2 kohaselt võib mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230

2-10-29659

3(3) lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Kostja on esitanud kohtule Sotsiaalkindlustusameti otsuse , mille kohaselt esineb kostjal töövõime kaotus 100% vigastuse ja üldhaigestumise tõttu kuni 31.03.2015.a. Kostja igakuiseks sissetulekuks on invaliidsuspension summas 3 832 krooni ja sotsiaaltoetus 840 krooni.

PKS § 102 lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära.

Kohus leiab, et hagi elatise väljamõistmiseks on põhjendatud, kuid peab kõiki käsitletud asjaolusid arvestades põhjendatuks määrata elatise suuruseks 1 000 krooni kuus.

PKS § 108 kohasel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates 17.06.2009.a. Kohus leiab, et taotlus ei ole põhjendatud, sest hageja ei ole varem kostjalt elatise suurendamist taotlenud ning poolte vahel oli kehtiv Narva Linnakohtu poolt 03.03.2005.a kinnitatud kompromiss, mida kostja on esitatud arveldusarve väljavõttest tulenevalt täitnud.

Tulenevalt asjaolust, et Eesti läks 1. jaanuaril 2011.a üle Eesti kroonilt eurole, leiab kohus, et taotletav elatise summa tuleb ümber arvestada eurodeks. Kroonid vahetatakse eurodeks ümberarvestuskursiga 1 euro = 15,6466 krooni.

Kuna pooled kohtuväliste menetluskulude väljamõistmist teineteiselt ei taotlenud ja kohtukulusid riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole, ei jaota kohus kohtuotsusega poolte menetluskulusid.

Kohtunik