3-10-3156/17 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-3156 Otsuse kuupäev 16.03.2011 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Andrei Šohan´i kaebus Tartu Vangla 27.08.2010.a otsuse nr 7-61/53 ja 30.08.2010.a käskkirja nr 1-4/1765 õigusvastasuse kindlakstegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Vangla 27.08.2010.a otsusega nr 7-61/53 kohaldati kinnipeetav Andrei Šohani suhtes täiendavad julgeolekuabinõud, mis seisnesid eraldatud lukustatud kambrisse paigutamises. Täiendavad julgeolekuabinõud kohaldati alates 27.08.2010.a kella 21:50 kuni 30.08.2010.a kella 16:00-ni. Julgeolekuabinõude kohaldamise põhjuseks oli see, et 27.08.2010.a kell 20:40 teavitas neljanda üksuse valvur Tarmo Ambos, et eeluuritavate eluhoone 6-sse osakonda julgeolekuosakonna otsusel sinna paigutatud kinnipeetav A. Šohan kambrist 2072 keeldus ühes kambris viibima kinnipeetavaga Victor Lutsenko. Kinnipeetav pani toime distsipliinirikkumise (korralduste eiramine, kaaskinnipeetavatele negatiivse eeskuju näitamine). Tartu Vangla 30.08.2010.a käskkirjaga nr 1- 4/1765 kohaldati A. Šohan suhtes eelnimetatud põhjusel alates 30.08.2010.a täiendavad julgeolekuabinõud, mis seisnesid vanglasiseses liikumis-ja suhtlemisvabaduse piiramises, kehakultuuriga tegelemise keelamises ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamises kuni asjaolude äralangemiseni. Käskkirja kohaselt oli kinnipeetav Lutsenko kinnipeetav A. Šohani survel pakkinud enda isiklikud esemed ja voodivarustuse ning pidi viibima kambri WC-s koos asjadega.

Andrei Šohan esitas 02.09.2010.a Tartu Vanglale vaide 27.08.2010.a otsuse nr 7-61/53 ja 30.08.2010.a käskkirja nr 1-4/1765 peale ning taotles haldusaktide tühistamist ning faktiliste tagajärgede kõrvaldamist.

Tartu Vangla 05.11.2010.a vaideotsusega nr E5 402-1 jäeti A. Šohani vaie rahuldamata. Tartu Vangla järelevalveosakonna juhataja direktori ülesannetes J. Riives leidis, et Tartu Vangla

2 peaspetsialist – korrapidaja ülesannetes A. Raidmetsa 27.08.2010.a otsus nr 7-61/53 ja julgeolekuosakonna juhataja A. Kliimanti 30.08.2010.a käskkirja nr 1-4/1765 andmine oli õiguspärane.

02.12.2010.a saabus Tartu Halduskohtusse Andrei Šohani kaebus, milles A. Šohan vaidlustas 27.08.2010.a otsuse nr 7-61/53 ja 30.08.2010.a käskkirja nr 1-4/1765.

30.12.2010.a kohtumäärusega jäeti kaebus käiguta.

Tartu Vangla 17.12.2010.a käskkirjaga nr 1-4/2965 lõpetati A. Šohan suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine alates 17.12.2010.a seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevate asjaolude äralangemisega.

13.01.2011.a saabus kohtusse A. Šohani vastus kaebuse käiguta jätmise määrusele, milles A. Šohan märkis, et soovib 27.08.2010.a otsuse nr 7-61/53 ja 30.08.2010.a käskkirja nr 1-4/1765 õigusvastasuse kindlakstegemist.

13.01.2011.a jäeti A. Šohani kaebus teistkordselt käiguta, sest kaebuse esitajal tuli märkida oma põhjendatud huvi haldusaktide õigusvastasuse tuvastamisel.

21.01.2011.a saabus kohtusse A. Šohani vastus 13.01.2011.a kohtumäärusele. Vastuse kohaselt tahab kaebaja saavutada oma kaebusega seda, et tema isikut õiglaselt hinnataks, haldusaktid mõjutavad halvasti tema iseloomustust, kui ta neid ei vaidlusta. Kaebaja taotles ka, et vangla maksaks talle välja kahju kohtu äranägemisel, kui kohus tunnistab eelnimetatud haldusaktid õigusvastasteks.

Tartu Halduskohtu 27.01.2011.a kohtumäärusega tagastati A. Sohani kaebus osaliselt, so osas, milles A. Šohan taotles talle haldusaktidega nr 7-61/53 ja nr 1-4/1765 tekitatud kahju hüvitamist HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

Tartu Halduskohtu 31.01.2011.a kohtumäärusega võeti menetlusse Andrei Šohan´i kaebus Tartu Vangla 27.08.2010.a otsuse nr 7-61/53 ja 30.08.2010.a käskkirja nr 1-4/1765 õigusvastasuse kindlakstegemiseks.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

Kaebuse kohaselt pandi Andrei Šohan 27.08.2010.a vanglasektoris E-6 kambrisse 2072. Kaebaja pani oma asjad kambrisse ja ta viidi jalutama. Jalutamast naastes küsis kaaskinnipeetav Victor Lutsenko, kes selles kambris elab, mis kaebaja nimi on. Peale seda kui A. Šohan talle vastas, ütles V. Lutsenko talle, et teda vägistati alaealiste vanglas. Kaebaja soovitas tal mitte tegelda lollustega ja maha rahuneda, aga V. Lutsenko vastas, et ta lõigub omal kohe veenid läbi. Kaebaja palus tal seda mitte teha, aga V. Lutsenko käitus endiselt ebaadekvaatselt, öeldes, et ta läheb siit niikuinii ära. Ta hakkas oma asju kokku pakkima, pani need WC-sse ja enne loendust läks ise sinna valvurite eest peitu.

Samal õhtul, ilma eelneva jutuajamiseta, paigutati kaebaja kell 21.50 käskkirja nr 7-61/53 alusel eraldi lukustatud videovalvega kambrisse 1022 sektoris E-1. Peale seda tehti 30.08.2010.a käskkirjaga nr 1-4/1765 otsus, mille järgi piirati tema vaba suhtlemist ja liikumist, keelati tegeleda võimlemisega ja ta paigutati eraldatud lukustatud kambrisse. Kaebaja vaidlustas nimetatud haldusaktid ning sai 05.11.2010.a vaideotsuse, millega tema vaie jäeti rahuldamata. Kinnipeetav V. Lutsenko olevat tunnistanud, et kaebaja sundis teda minema WC-sse istuma koos kõigi asjadega. Kaebaja esitas vanglale teabenõude, et talle antaks koopia V. Lutsenko seletuskirjast, kuid talle

3 vastati, et sellist seletuskirja ei ole V. Lutsenkolt tulnud. Kaebaja leiab, et selles pole ka midagi imelikku, sest ta ju ei sundinud teda mitte midagi tegema, vaid vastupidi, hoidis teda tagasi.

Kaebaja märgib, et vaidlustatud haldusaktid ei vasta eesmärgi proportsionaalsusele, kaalutlusõigust on teostatud ilma olulisi ja põhjendatud huvisid arvestamata. Enne haldusaktide väljaandmist ei antud kaebajale võimalust esitada arvamust asja kohta, keegi ei kutsunud teda välja, et kuulata üle.

Kaebajat hoiti eraldatud lukustatud kambris ajavahemikul 27.08.2010.a kuni 17.12.2010.a ning ta palub kohtul tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla 27.08.2010.a otsus nr 7-61/53 ja 30.08.2010.a käskkiri nr 1-4/1765. A. Šohan soovib kaebusega saavutada oma isiksuse õiglast hindamist, lähtudes konkreetsetest faktidest, mitte aga vangla operatiivtöötajate oletustest või soovidest. Haldusaktid mõjutavad halvasti tema iseloomustust, kui ta neid ei vaidlusta. Kui ametnikud tutvuvad tema iseloomustusega, on nad viidud eksitusse selliste haldusaktidega ja võivad saada kaebajast vale ettekujutuse. A. Šohan soovib, et temaga rohkem niimoodi ei tehtaks.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Tartu Vangla on seisukohal, et Andrei Šohani kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lg 1 kohaselt on halduskohtusse kaebuse toimingu või haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise esitamise õigus isikul, kellel on selleks põhjendatud huvi. HKMS § 10 lg-st 3 tulenevalt peab menetlusosaline põhjendatud huvi ise ära näitama ning kohus ei saa ega tohigi hakata kaebaja eest põhjendatud huvi välja mõtlema. Samuti ei kuulu kohtu ülesannete hulka piiritlemata põhjendatud huvi sisustamine ja kohtu poolt kujundatud huvi alusel kaebuse perspektiivide hindamine.

Kaebaja ei ole oma vangla haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisel märkinud, milles seisneb tema põhjendatud huvi, puudub ka selgitus, kuidas aitab haldusaktide õigusvastasuse tuvastamine temal edaspidi kaasa oma õiguste teostamisel.

Riigikohus on oma 05.02.2004.a otsuses nr 3-3-1-3-04 väljendanud seisukohta, et mitte alati ei aita toimingute aluseks olevate haldusaktide õigusvastasuse tuvastamine kaebuse esitajat sihile. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 kohaselt kehtib haldusakt alates adressaadile teatavakstegemisest kuni haldusakti kehtetuks tunnistamiseni. HMS § 60 lg 1 kohaselt on kehtiv haldusakt kohustuslik igaühele, seega ka adressaadile. HMS §-dele 64-70 vastavalt ei ole igasugune haldusakti õigusvastasus piisavaks aluseks akti kehtetuks tunnistamisele. Kehtiv õigus ei näe ka akti andnud haldusorgani üldist kohustust kaaluda õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamist.

Seega isegi juhul, kui halduskohus peaks tuvastama, et Tartu Vangla 27.08.2010.a otsus 6-71/53 või Tartu Vangla 30.08.2010.a käskkiri nr 1-4/1765 olid õigusvastased, kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kehtivate haldusaktide alusel, mis käesolevaks hetkes on Tartu Vangla 17.12.2010.a käskkirja nr 1-4/2905 alusel lõpetatud.

Tartu Vangla peaspetsialist-korrapidaja Ardi Raimetsa 27.08.2010.a otsuse nr 7-61/53 alusel paigutati kinnipeetav Andrei Šohan eraldi lukustatud kambrisse. Eraldi lukustatud kambrisse paigutamise põhjustas kinnipeetava Andrei Šohani keeldumine olemast ühes kambris kinnipeetav Victor Lutsenkoga, kes pidi viibima A.Šohani survel koos oma isiklike asjadega WC ruumis.

Vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetava suhtes, kes on ohtlik teistele isikutele. VangS § 69 lg 4 teine lause sätestab, et edasilükkamatul juhul kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglateenistuse ametnik.

4 Tartu Vangla 30.08.2010.a käskkirjaga nr 1-4/1765 kohaldati kaebaja suhtes julgeolekuosakonna juhataja poolt täiendavate julgeolekuabinõudena lisaks eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisele ka vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist ning kehakultuuriga tegelemise keelamist.

01.09.2010.a esitas kaebaja vaide ning taotles 27.08.2010.a otsuse nr 7-61/53 ja 30.08.2010.a käskkirja nr 1-4/1765 tühistamist, põhjusel, et tema suhtes on täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatud õigusvastaselt st faktiline alus selleks puudus.

Tartu Vangla direktori 05.11.2010.a vaideotsusega nr E5 402-1 jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Vaideotsuses toodud põhjenduste kohaselt oli vanglal piisavalt alust väitmaks, et A. Šohani tegevus kambrikaaslase V. Lutsenko suhtes oli ähvardav. Kambrikaaslane oli sunnitud kaebaja survel viibima koos kõigi oma asjadega WC ruumis. Kaebaja väited selle kohta, et tema on õnnetu ohver, ei ole kaebaja isikut ning tema suhtumist ning varasemat käitumist vanglas arvestades, usutavad.

Kaebaja õigusi ei ole rikutud ka sellega, kui temale ei võimaldatud enne peaspetsialist-korrapidaja 27.08.2010.a otsuse aluse eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist olla ärakuulatud. HMS § 40 lg 3 p 1 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia ilma menetlusosalise arvamust või vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks on vaja tegutseda viivitamatult. VangS § 69 lg 4 sätestatu kohaselt kohaldab edasilükkamatul juhul täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglateenistuse ametnik, mis viitab otseselt selle, et tegemist oli vajadusega tegutseda viivitamatult.

Tartu Vangla on seisukohal, et kaebaja õigusi rikutud ei ole, tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks oli faktiline alus olemas ning seega oli nende kohaldamine nii peaspetsialist-korrapidaja 27.08.2010.a otsuse nr 7-61/53 ja Tartu Vangla 30.08.2010.a käskkirja nr 1-4/1765 alusel õiguspärane.

Selgituseks märgib vastustaja, et kaebaja suhtes kohaldati 24.05.2010.a käskkirjaga nr 1-4/736 täiendavaid julgeolekuabinõusid ning nende kohaldamine lõpetati 25.08.2010.a käskkirjaga nr 1 4/1697. 30.08.2010.a käskkirjaga nr 1-4/1765 kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude jätkamise ülevaatamine toimus 4 korral (06.09; 04.10; 01.11 ja 06.12) ning need ülevaatamised on protokollitud.

Vastustaja märgib, et kinnipeetav V. Lutsenkol ei olnud enne A. Šohaniga ühte kambrisse paigutamist ühtegi intsidenti vanglaametnikega ega esinenud muud ebaharilikku käitumist, mis oleks põhjustanud tema ametnike eest nn peitu pugemise vajaduse. Arvestades, et vanglas toimuvad loendused kaks korda päevas, nii hommikul kui õhtul, millal vanglaametnikud sisenevad kambrisse ning kontrollivad kambris olevate kinnipeetavate olemasolu, nende tervislikku seisundit ning kambri korrasolekut, s.h ka WC-d, siis on A. Šohani väide, et V. Lutsenko peitis ennast ise vabatahtlikult koos kõigi oma asjadega vanglaametnike eest WC-sse, mida ta varem ei ole kordagi teinud, ilmselgelt vale.

Tuginedes eeltoodule palub vastustaja HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel jätta Andrei Šohani kaebus rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kaebaja väitel puudus vastustajal faktiline alus otsuse nr 7-61/53 ja käskkirja nr 1-4/1765 tegemiseks, sest ta ei ole avaldanud survet ega ähvardanud kambrikaaslast V. Lutsenkot. V. Lutsenko läks ise 27.08.2010.a oma asjadega WC-sse ja seega on vaidlustatud haldusaktid õigusvastased. Kaebaja märgib, et vaidlustatud haldusaktide osas taotleb ta õigusvastasuse tuvastamist põhjusel, et need iseloomustavad teda negatiivselt ja kui ta neid ei vaidlusta, siis edaspidi

5 mõjub see negatiivselt tema iseloomustuse koostamisele ning vanglaametnikul jääb negatiivne ettekujutus temast kui isikust. Kohus leiab, et käesolevas asjas võib eelnimetatut lugeda põhjendatud huviks ja kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kaebaja ei ole näidanud ära oma põhjendatud huvi (t.l 27). Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga ja leiab, et haldusaktid on õiguspärased. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele alljärgnevatel põhjustel. Otsuse nr 7-61/53 kohaselt teatas 27.08.2010.a kell 20.40 IV üksuse valvur Tarmo Ambos, et eeluuritavate eluhoone 6-sse osakonda julgeolekuosakonna otsusel sinna paigutatud kinnipeetav A. Šohan kambrist 2072 keeldus ühes kambris viibimast kinnipeetavaga V. Lutsenko (t.l 55). Käskkirja nr 1-4/765 kohaselt 27.08.2010.a õhtusel ajal oli kinnipeetav V. Lutsenko kinnipeetav A. Šohan survel pakkinud enda isiklikud esemed ja voodivarustuse ning pidi viibima kambri WC-s koos asjadega (t.l 56).

05.11.2010.a vaideotsuse kohaselt oli Tartu Vangla 24.05.2010.a käskkirjaga nr 1-4/736 kohaldatud A. Šohan suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kaaskinnipeetava ründamise tõttu. Julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati 25.08.2010.a asjaolude äralangemisega. Samal päeval viibis A. Šohan julgeolekuosakonna spetsialisti R. Avaste vastuvõtul, kus talle selgitati tema paigutamist avatud sektsiooni E-10. A. Šohan ei olnud sellega rahul ning nõudis enda paigutamist tagasi lukustatud kambrisse. 26. ja 27.08.2010.a laekus julgeolekuosakonnale informatsioon, et A. Šohan käitub negatiivselt meelestatuna (õhutas teisi kinnipeetavaid protestima vanglas kehtiva korra vastu). Seoses sellega paigutati A. Šohan 27.08.2010.a ümber sektsiooni E-6 kambrisse 2072. Selles kambris viibis V. Lutsenko. R. Avaste selgitas, et vestluses kinnipeetava V. Lutsenkoga tunnistas viimane, et A. Šohan keeldus viibimast temaga ühes kambris ning A. Šohani survel pakkis V. Lutsenko asjad ja voodivarustuse ning pidi viibima kambri WC-s (t.l 18 pöördel).

R. Avaste õiendist on näha, et 25.08.2010.a vabastati A. Šohan lukustatud kambrist ja oli vastu võetud otsus tema paigutamiseks eeluuritavate eluhoone lahtisesse sektsiooni, millega A. Šohan ei nõustunud ja nõudis enda paigutamist tagasi lukustatud kambrisse. Talle selgitati, et kinnipeetaval ei ole õigust valida ei sektorit, kambrit ega kambrikaaslast ja R. Avaste tegi järelduse, et A. Šohan teeb kõik selleks, et ta ei peaks viibima määratud sektoris. 26.08 – 27.08.2010.a päevade jooksul laekus julgeolekuosakonda info, et A. Šohan on sektoris E-10 väga negatiivselt meelestatud ning õhutab kaaskinnipeetavaid protestima Tartu Vanglas kehtiva korra vastu (mitte võtma toidujagajalt vastu toitu, mida ta ka ise ei võtnud). A. Šohan käis kontaktisiku vastuvõtul, tõi 14 erineva sisuga kaebust ja teatas, et järgmine kord toob 25 tükki. Taolise tegevuse lõpetamiseks, oli 27.08.2010.a vastu võetud otsus A. Šohani ümberpaigutamiseks sektsiooni E-6 kambrisse 2072. Selles kambris asus V. Lutsenko, kellega A. Šohanil probleeme ei olnud. Hiljem sai ta vanglaametnikelt teada, et A. Šohan ja V. Lutsenko vahel olid tekkinud probleemid, mistõttu V. Lutsenko oli oma isiklike asjadega kambri WC-sse läinud. Selle intsidendi tagajärjel paigutati A. Šohan samal päeval eraldatud lukustatud kambrisse. Hilisemal vestlusel kinnipeetav V. Lutsenkoga selgitas R. Avaste välja, et kinnipeetav A. Šohan keeldus viibimast ühes kambris koos kinnipeetav V. Lutsenkoga. Kinnipeetav A. Šohani survel pakkis V. Lutsenko kokku oma isiklikud asjad ja voodivarustuse ning pidi viibima kambri WC-s (t.l 75).

Tartu Vangla teatise kohaselt ei olnud V. Lutsenkol ühtegi intsidenti vanglaametnikega ega esinenud muud ebaharilikku käitumist, mis oleks põhjustanud tema ametnike eest peitupugemise vajaduse (WC-sse peitu minemine). Seega on ilmselgelt vale A. Šohani seletus, et V. Lutsenko läks ise vabatahtlikult kõigi oma asjadega WC-sse (t.l 74).

6

Tõendatud on ka, et just A. Šohani õigusvastase käitumise tõttu (avaldas survet ja käitus agressiivselt ning seega oli ohtlik) oli V. Lutsenko sunnitud viibima ebainimlikes tingimustes. Seega faktiline alus julgeolekuabinõude kohaldamiseks oli ja see on piisavalt tõendatud. Kohtul ei ole kahtlusi vangla poolt esitatud dokumentide õigsuse osas. Kaebaja ütlused on ennast õigustavad ja seega ei saa nendega arvestada, sest ütlused on vastuolus objektiivsete tõenditega.

VangS § 69 lg 1 kohaselt täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks.

VangS § 69 lg 4 kohaselt täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldab vanglateenistus. Edasilükkamatul juhul kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglateenistuse ametnik.

HMS § 40 lg 3 p 1 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda.

VangS § 69 lg 4 sätestatu kohaselt kohaldab edasilükkamatul juhul täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglateenistuse ametnik. Seega ei ole leidnud tõendamist, et vastustaja oleks rikkunud kaebaja õigusi. Kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks oli faktiline alus ja seega on vaidlustatavad haldusaktid õiguspärased.

Kohus rõhutab samuti, et VangS § 69 lg 2 p 4 märgitud abinõu on ennetav julgeolekuabinõu ning abinõu nii vangla kui kinnipeetavate julgeoleku tagamiseks. Kohus leiab, et vanglal oli alus kaebaja suhtes 27.08.2010.a otsuses nr 7-61/53 ja 30.08.2010.a käskkirjas nr 1-4/1765 nimetatud piiranguid kohaldada ja need haldusaktid on õiguspärased.

Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, jätab kohus kaebuse rahuldamata.

Tamara Hristoforova kohtunik