2-10-23067/24 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-23067

1(9)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-10-23067 Otsuse tegemise aeg ja koht 07. märts 2011, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi T K hagi O K vastu alaealisele lapsele elatise nõudes Hagi hind 1251,09 € (19 575 krooni) Kohtuistungi toimumise aeg 15. veebruar 2011 Menetlusosalised ja esindajad Hageja: T K (IK XXX) Hageja esindaja: Aleksandr Jefimov (volikirja alusel) Kostja: O K (IK XXX) Kostja esindaja: Jevgenia Tušinskaja (volikirja alusel)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista O K T K kasuks elatis alaealise lapse N K (sündinud: XXX) ülalpidamiseks alates 14. maist 2010 igakuise elatusrahana 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot ja 01 senti (2175 krooni) kuni N K täisealiseks saamiseni XXX.

3. Kohtuotsuse täitmisel arvestada alates 14. maist 2010 kuni kohtuotsuse jõustumiseni O K poolt Ida-Viru Maakohtu 15. jaanuari 2003 kohtumääruse alusel T K tasutud igakuist elatusraha 44,74 eurot (700 krooni).

4. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses O K kanda.

Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt

2-10-23067

2(9) rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on pooltel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamises, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis alaealisele lapsele igakuise elatusrahana poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalga ulatuses, s.o 2175 krooni alates hagiavalduse esitamisest 14. maist 2010 ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Hageja väitel on poolte abielust XXX sündinud alaealine laps N K. Pooled elavad eraldi, laps on hageja ülalpidamisel. Ida-Viru Maakohtu 15. jaanuari 2003 kohtumäärusega oli kinnitatud poolte kokkulepe, mille alusel kostja maksis hagejale lapse ülalpidamiseks elatist igakuiselt 700 krooni. Hagi esitamise ajaks on lapse vajadused suurenenud ning senine elatise määr ei võimalda lapse vajadusi rahuldada. Hageja leiab, et kostja sissetulek võimaldab kostjal maksta elatist seaduses sätestatud miinimummääras.

Hageja avaldas kostja vastuse osas arvamust, et kostja sissetulek võimaldab kostjal last ülal pidada ning kostja sissetulekust jätkub ka kostjaga koos elavate teise perekonna laste ülalpidamiseks. Hageja väitel on kostja viimase kuue kuu keskmine brutopalk 9773,30 krooni ning elatise maksmisel määras 2175 krooni kuus jääb kostjale brutopalk 7598,30 krooni, millest maksude kinnipidamisel jääb netopalgaks 6186,80 krooni. Peale elatise mahaarvamist ja arvestades juurde kostja invapension, jääb kostjale netosissetulek 8386,80 krooni kuus ning sellest kostjale piisab kahe temaga koos elava lapse ülalpidamiseks. Hageja on seisukohal, et kostja ülalpidamisel olevad lapsed A ja J ei jää vähem kindlustatuks kui laps N. Hageja väitel kostja töötab ning seetõttu ei saa kostja invaliidsust arvestada elatist vähendava asjaoluna. Hageja leiab ka, et kostjal ei ole kohustust ülal pidada oma uut abikaasat, kuna viimane ei ole töövõimetu ega rase ega hoolda alla kolme aastast last, kuna kostja abikaasa noorem laps J käib juba lasteaias.

Hageja väitel ei ole kostja lapse A K isa, kuna lapse sünnitunnistuses puudub märge isa kohta ning kostjal puudub kohustus last ülal pidada.

Hageja ei nõustu, et kostjal on laste J ja A ülalpidamiseks vaja iga kuu 7200 krooni. Samas märgib hageja, et isegi hageja poolt nõutud elatise maksmisel jääb kostjale tema sissetulekut arvestades J ja A ülalpidamiseks vajaminev summa.

2-10-23067

3(9)

Hageja on seisukohal, et aluseid elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära ei esine.

Kohtu eelistungil 02. detsembril 2010 teatas hageja, et tema majanduslik olukord on halvenenud ning ta on töötu alates juulist 2010. Hageja jääb oma väite juurde, et kostjal on piisav sissetulek elatise maksmiseks.

Kohtuistungil 15. veebruaril 2011 jäi hageja oma nõude juurde. Hageja selgitas, et kostja sissetulek on suurenenud ja vastavalt kostja esitatud tõendile moodustab netopalk jaanuaris 8191,50 krooni, millele lisandub pension 2200 krooni. Hageja jääb oma seisukoha juurde, et kosja ülalpidamisel ei ole kostja abikaasa, lähtudes kostja abikaasa laste east, ega laps A, kelle sünnitunnistusel puudub kanne isa kohta. Hageja märgib, et lapse A ülalpidamise kohustus on lapse tegelikul isal ning kui lapse ema seda ei nõua, on tal endal lapse ülalpidamise kohustus. Kostja teine poeg J ei jää halvemasse olukorda kui seda poeg N kui kostja maksaks elatist minimaalmääras. Hageja selgitas, et tal töökoht puudub ning kolme kuu pärast lõpeb ka töötu abiraha maksmine. Hageja väitel ei ole laps Narva-Jõesuud külastades kostja juures, vaid viibib külas kostja vanematel. Hageja võtab omaks, et kostjal on töövõimetus 60%.

Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud kohtule järgmised tõendid: Ida-Viru Maakohtu 15. jaanuari 2003 kohtumäärus (t.l.-3-5, 8-10); sünnitunnistus (t.l.-6); Narva linna tõend (t.l.-7); töötasu tõend (t.l.-11); netopalga arvutus (t.l.-40); töötukassa tõendid (t.l.-73-76); hageja pangakonto väljavõte (t.l.-126-139); töötukassa tõend 10. jaanuarist 2011 (t.l.-140).

Kostja hagi ei tunnista.

Kostja väitel ei võimalda tema majanduslik olukord maksta elatist hageja nõutud suuruses. Kostja selgitab, et kostja elab koos oma uue abikaasaga ja alaealiste lastega A ja J, abikaasa on töötu, abikaasa saab lastele ettenähtud peretoetused 900 krooni kuus, elatised lastele puuduvad, muud sissetulekut kostja abikaasal ei ole. Kostja on seisukohal, et seetõttu on kostja abikaasa ja alaealised lapsed A ja J kostja ülalpidamisel ning kostja sissetulekust ei jätku kommunaalteenuste eest tasumiseks, toidu ja hädavajalike riiete ostmiseks ning laste vajaduste eest tasumiseks. Laste vajadused kokku moodustavad 7200 krooni kuus, s.o lasteaia tasu 800 krooni, kantseleitarbed 400 krooni, riided ja jalanõud 1500 krooni, kulutused tervishoiule 500 krooni toidule 3800 krooni ja huviringidele 200 krooni.

Kostja märgib, et tema netopalk moodustab keskmiselt 6794 krooni kuus ja kostja saab töövõimetuspensioni 2200 krooni kuus. Kostja omandis on korter, milles ta ise koos perega elab. Kostja maksab hagejale poja N ülalpidamiseks 700 krooni kuus.

Kostja väitel ei saa ta maksta elatist hageja poolt märgitud summas, kuna sellisel juhul jääks kostja ülalpidamisel olevad lapsed A ja J vähem kindlustatuks kui hageja ülalpidamisel olev poeg N. Lisaks märgib kostja, et tal ei ole võimalust leida tasuvamat tööd, kuna tal on haigus, mis seda ei võimalda. Kostja palub menetluskulud jätta poole kanda, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kostja teatas, et ei nõustu hageja väidetega, et kostja sissetulekust jätkub maksta hagejale elatist hageja nõutud suuruses. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et kostjaga koos elavad lapsed jäävad vähem kindlustatuks kui hageja ülalpidamisel olev laps.

Kohtu eelistungil 02. detsembril 2010 teatas kostja, et tema töövõimetust on pikendatud. Kostja esitas vastuväite, et laps N veedab kõik puhkepäevad, koolivaheajad ja suvevaheajad kostja juures ning kostja teeb kulutusi lapsele, makstes kooliraha.

2-10-23067

4(9)

Kohtuistungil 15. veebruaril 2011 selgitas kostja, et tema ülalpidamisel on peale N veel kaks alaealist last A ja J. Kostja võtab omaks, et teda ei ole kantud isana A sünnitunnistusele. Kostja võtab omaks, et tema sissetulek on pension 2299 krooni ja palk keskmiselt ligikaudu 8000 krooni, mille hulka ei arvestata elatist 700 krooni.

Kostja vastuväite kohaselt on olemas asjaolud, mille alusel saab vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, s.o elatise väljamõistmisel miinimummääras jäävad kostja ülalpidamisel olevad lapsed A ja J ja kostja abikaasa vähem kindlustatuks kui poeg N, kellele tuleks maksta elatist miinimummääras, kuna abikaasa ei tööta ja ning nad on koos üks perekond. Kostja väitel on tal kulutused haigusele üle 2000 krooni kuus.

Kostja väitel elab laps N suvel peamiselt vanaema ja kostja juures ning kostja kannab lapse ülalpidamiskulud 700 krooni kuus.

Kostja väitel moodustavad kostja perekonna eluasemekulud 2000 krooni kuus. Kostja selgitab, et muud tulud peale palga ja pensioni tal puuduvad.

Kostja esitas oma vastuväidete kinnitamiseks kohtule dokumentaalsed tõendid: sünnitunnistused (t.l.-20); Narva Linnavalitsuse korraldus (t.l.-21); abielutunnistus (t.l.-22); töötasu tõend (t.l.-23); töötukassa teatis (t.l.-24); Narva-Jõesuu Keskkooli tõend (t.l.-25); Narva-Jõesuu lasteaia tõend (t.l.-26); korteriühistu tõend (t.l.-27); sotsiaalkindlustusameti tõend (t.l.-28); pensionitunnistus (t.l.- 29); kehtiv pensionitunnistus (t.l.-142); töövõimetuse tuvastamise otsus (t.l.-143-144); töötasu tõend 27. detsembrist 2010 (t.l.-145); pensionitõend (t.l.-146); sotsiaalkindlustusameti tõend 04. jaanuarist 2011 (t.l.-147); töötukassa tõend 03. jaanuarist 2011 (t.l.-148); Narva-Jõesuu Keskkooli tõend 03. jaanuarist 2011 (t.l.-149); Narva-Jõesuu lasteaia tõend 04. jaanuarist 2011 (t.l.-150); kommunaaltasude tõend (t.l.-151).

Kohus kontrollis avalikest registritest poolte varalist seisukorda ning lisas tsiviilasja materjalidele tõendid: äriregistri päring kostja osas (t.l.-32,53); autoregistri päring kostja osas (t.l.-33,62); kinnistusraamatu päring kostja osas (t.l.-34,64); kinnistusraamatu päring hageja osas (t.l.-35,63); autoregistri päring hageja osas (t.l.-36,60-61); äriregistri päring hageja osas (t.l.-37,58); Maksuja Tolliameti tõend hageja osas 01.-09.2010 (t.l.-45); Maksuja Tolliameti tõend kostja osas 01.- 09.2010 (t.l.-46); sotsiaalkindlustusameti tõend (t.l.-101); Maksuja Tolliameti tõend kostja osas 09.-11.2010 (t.l.-112); Maksuja Tolliameti tõend hageja osas 09.-11.2010 (t.l.-113); Narva linna Sotsiaalabiameti tõend (t.l.-120); Narva-Jõesuu Linnavalitsuse tõend (t.l.-122); SEB Liising AS vastus (t.l.-123);

Lähtuvalt hagi esitamise kuupäevast 14. mai 2010 näitab kohus rahalised väärtused kroonides ning resolutiivosas teeb ümberarvestuse eurodesse.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis alaealisele lapsele igakuise elatusrahana poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalga ulatuses, s.o 2175 krooni alates hagiavalduse esitamisest 14. maist 2010 ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja hagi õigeks ei võta.

2-10-23067

5(9) Kohus tuvastas, et poolte ühiseks lapseks on XXX sündinud alaealine laps N K (t.l.-6). Pooled elavad eraldi, laps on hageja ülalpidamisel (t.l.-7). Ida-Viru Maakohtu 15. jaanuari 2003 kohtumäärusega oli kinnitatud poolte kokkulepe, mille alusel kostja maksab hagejale lapse ülalpidamiseks elatist igakuiselt 700 krooni (t.l.-3-5 ja 8-10). Kostja elab koos oma uue abikaasa ja kahe alaealise lapsega. Kostja on kantud isana alaealise lapse J K sünnitunnistusele, lapse A K sünnitunnistusele ei ole kostja isana kantud, A sünnitunnistusel puudub kanne lapse isa kohta (t.l.- 20). Kostja sissetulek keskmiselt ühes kuus on palk ligikaudu 8000 krooni ja töövõimetuspension 2299 krooni. Nimetatud asjaolude üle vaidlus puudub.

Peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks on, mitu ülalpeetavat on kostjal peale ühise lapse hagejaga ning kas kostja sissetulekust jätkub hagejale elatise maksmiseks alaealise lapse N ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimummääras või esinevad asjaolud, mille tõttu kohus saaks elatusraha vähendada alla seaduses sätestatud miinimummäära.

Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 kohaselt, asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Käesoleval juhul on hagi esitatud kohtule 14. mail 2010 ja seega kuulub kohaldamisele enne 01. juulit 2010 kehtinud perekonnaseadus.

Hageja soovib elatist poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalga, s.o 2175 krooni ulatuses.

Lähtuvalt hagi esitamise ajal kehtinud PKS § 60 lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vaidlust ei ole, et kostja on kohustatud alaealist last N ülal pidama.

Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud PKS § 61 lg 1, lg 2, lg 3 ja lg 4, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Vaidlust ei ole, et kostja maksab hagejale lapse N ülalpidamiseks elatist Ida-Viru Maakohtu 15. jaanuari 2003 kohtumääruse alusel, millega oli kinnitatud poolte kokkulepe elatise osas, igakuise elatusrahana 700 krooni.

Kohus on seisukohal, et kui hageja nõuab elatist seaduses sätestatud miinimummääras, ei pea hageja eraldi tõendama lapse vajadusi, kuna seaduses sätestatud määr on minimaalne lapse arenguks ja kasvatamiseks vajaliku elatusraha suurus ning see peab olema lapsele igal juhul tagatud. Hageja tõendamiskohustus tekib juhul, kui lapse vajadused ületavad seaduses sätestatud miinimummäära või kui kostja ei suuda objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt oma ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud miinimummääras täita.

Kohus on seisukohal, et juhul kui kostja täidab ülalpidamiskohustust poolte kokkuleppe alusel, ka kohtu poolt kinnitatud kokkuleppe, ja poolte kokkuleppe kohaselt on igakuine elatusraha väiksem kui seaduses sätestatud elatise miinimummäär, tuleb lugeda, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust kohaselt, s.o piisaval määral ning hagejal on õigus nõuda kostjalt elatise maksmise kohustuse täitmist.

2-10-23067

6(9) Kostja on esitanud peamise vastuväite, et makstes hagejale poja N ülalpidamiseks 2175 krooni kuus, jäävad kostja ülalpidamisel olevad abikaasa ja kaks alaealist last A ja J vähem kindlustatuks kui poeg N.

Hageja ei nõustu kostja vastuväitega ja leiab, et kostja ülalpidamisel on peale hageja juures elava lapse veel vaid üks alaealine laps ning kostja sissetulekust jätkub kahe alaealise lapse ülalpidamiseks.

Kohus nõustub hageja väitega, et kostjal on ülalpidamiskohustus vaid kahe alaealise lapse suhtes.

Lähtuvalt hagi esitamise ajal kehtinud PKS § 60 lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning vastavalt sama seaduse 7. peatüki (§ 38 kuni 45) on lapse vanem, kellest laps põlvneb ning lapse isa on vanem, kes on lapse isana kantud lapse sünnitunnistusele.

Vaidlust ei ole, et kostja on lapse isana kantud kahe lapse, N ja J sünnitunnistusele ja laps A sünnitunnistusel puudub kanne lapse isa kohta ning kostja ei ole A vanem.

Kohus leiab, et kostjal on ülalpidamiskohustus vaid laste N ja J osas, A ülalpidamiskohustus kostjal puudub. Asjaolu, et A on kostja perekonna liige, ei tekita kostjale A ülalpidamise kohustust. Kohus viitab üldtuntud on asjaolule, et igal lapsel on isa, kes on ta eostanud ning seetõttu on A emal õigus nõuda lapse ülalpidamist A bioloogiliselt isalt. Kui lapse ema on jätnud oma õigused teostamata, ei saa lapse ülalpidamiskohustust täita isik, kes selleks kohustatud ei ole. Vabatahtlik ülalpidamine tuleb kõne alla juhul, kui isik, kes soovib teise vanema last ülal pidada, on oma laste ülalpidamiskohustuse kohaselt täitnud. Kostja väide, et Narva Linnavalitsuse korraldusega (t.l.-21) on A antud kostja perekonnanimi ning seetõttu on tekkinud ülalpidamiskohustus, ei ole põhjendatud, kuna ülalpidamiskohustuse tekkimise aluseks ei ole nime vahetus.

Kostja väitel on tema ülalpidamisel uus abikaasa.

Abielutunnistuse (t.l.-22) kohaselt on kostja ja M K abielus. Hageja selles osas vastuväiteid ei esitanud. Hageja leiab, et kostja ei pea abikaasat ülal pidama.

Kohus nõustub hageja väitega.

Hagi esitamise ajal kehtinud PKS § 21 kohaselt on abikaasa kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.

Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kostja abikaasa oleks töövõimetu või rase või hooldaks kostja kuni kolmeaastast last.

Kohus jõuab järeldusele, et kostja ülalpidamiskohustus kehtib vaid laste N ja J osas, teisi isikuid võib kostja ülal pidada peale N ja J osas ülalpidamiskohustuse täitmist.

Kostja väitel ei ole tal võimalik maksta suuremat elatist kui Ida-Viru Maakohtu 15. jaanuari 2003 kohtumäärusega kinnitatud kokkulepe ette näeb, s.o suuremat kui 700 krooni igakuiselt.

Hageja kostja vastuväitega ei nõustu ja leiab, et kostja sissetulekust jätkub hagejale lapse N ülalpidamiseks elatise maksmiseks seaduses sätestatud miinimummääras 2175 krooni kuus. Hageja ei vaidlusta, et kostja maksab hagejale elatist Ida-Viru Maakohtu 15. jaanuari 2003 kohtumääruse alusel 700 krooni igakuiselt.

2-10-23067

7(9)

Kohus nõustub hageja väitega.

Hagi esitamise ajal kehtinud PKS § 61 lg 5 ja lg 6 p 1-3 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla seaduses sätestatud minimaalse suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps ning kohus võib elatise suurust vähendada alla seaduses sätestatud minimaalse suuruse kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kostja on esitanud vastuväite, et tal on töövõimetus 60%, hageja seda ei vaidlusta. Kostja väide on tõendatud sotsiaalkindlustusameti tõendiga (t.l.-28), pensionitunnistusega (t.l.-29), kehtiva pensionitunnistusega (t.l.-142) ja töövõimetuse tuvastamise otsusega (t.l.-143-144).

Kohus leiab, et kostja töövõimetust saab arvestada vaid juhul, kui kostja sissetulekud on töövõimetuse tõttu väiksemad kui seda on vaja elatise maksmise kohustuse täitmiseks.

Hageja väitel kostja töötab ja tema sissetulekust piisab elatise kohustuse täitmiseks miinimummääras. Kostja on omaks võtnud, et tema sissetulek ühes kuus, millest on maha arvatud elatis 700 krooni, moodustab töötasu keskmiselt 8000 krooni ja pension 2299 krooni.

Kostja omaksvõtu kohaselt on kostja neto sissetulek 10 299 krooni. Kohus tuvastas kogutud tõenditest, et kostja neto sissetulek Maksuja Tolliameti tõendi kohaselt septembrist kuni novembrini 2010 (t.l.-112) moodustas ühes kuus keskmiselt 9567 krooni, millest oli juba maha arvatud elatis 700 krooni. Kohtu arvutuste kohaselt on kostja sissetulek koos pensioniga ühes kuus 11 866 krooni. Kahe lapse ülalpidamiseks kulub kostjal 4350 krooni, kostjale jääb üle 7516 krooni.

Kohus järeldab, et kostja töövõimetus ei takista kostjal tulu saamist ega elatise kohustuse täitmist ning seega leiab kohus, et kostja töövõimetus ei ole mõjuvaks põhjuseks, et vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära.

Kostja väitel kulub tal töövõimetuse põhjustanud haiguse raviks üle 2000 krooni kuus.

Kohus leiab, et kostja väide ei ole tõendatud, kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid ravimite või tervishoiuteenuste osas, kuigi kohus tegi kostjale ettepaneku esitada töövõimetuse osas täiendavaid tõendeid.

Väiteid ega tõendeid lapse N sissetuleku kohta kohtule pooled ei esitanud.

Kostja on esitanud vastuväite, et kostja ülalpidamisel on alaealised lapsed, kes osutuksid vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Hageja ei nõustu kostja vastuväitega ja leiab, et kostjal jätkub peale lapsele N elatise maksmist ka teise lapse ülalpidamiseks vahendeid.

Kohus nõustub hageja väitega.

Hagi esitamise ajal kehtinud PKS § 61 lg 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla seaduses sätestatud minimaalse suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

2-10-23067

8(9) Kohus arvutas, et kostja sissetulek koos pensioniga ühes kuus on 11 866 krooni. Kostja ülalpidamisel on laps J ja laps N. Kahe lapse ülalpidamiseks kulub kostjal 4350 krooni, kostjale jääb üle 7516 krooni.

Kostja on esitanud kohtule kahe lapse, s.o A ja N osas arvestuse kulude kohta ühes kuus, lasteaia tasu 800 krooni, kantseleitarbed 400 krooni, riided ja jalanõud 1500 krooni, kulutused tervishoiule 500 krooni toidule 3800 krooni ja huviringidele 200 krooni, kokku 7200 krooni. Lapsele J langeb seega pool ehk 3600 krooni kuus.

Kohus leiab, et kulutused on tõendamata. Kostja on esitanud tõendid Narva-Jõesuu lasteaiast (t.l.- 26,150), kuid nendest ei selgu lasteaia tasus suurus.

Kuna lapse J kulud on tõendamata, eeldab kohus, et kulud lapse ülalpidamiseks on 2175 krooni ehk seaduses sätestatud miinimummäär.

Kohus järeldab, et kostjal jääb peale lapse N ülalpidamiskohustuse täitmist kätte 9691 krooni, mis on piisav teise lapse J ülalpidamiseks. Peale lapse J ülalpidamiskohustuse täitmist summas 2175 krooni jääb kostjale vabatahtliku ülalpidamiskohustuse täitmiseks oma abikaasa ja lapse A osas veel 7516 krooni kuus.

Kohus leiab, et kostja teise lapse ülalpidamiskohustus ei anna alust vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, kuna kostjal on ülalpidamiskohustuse täimiseks piisav sissetulek.

Kostja väitel veedab laps N kõik puhkepäevad, koolivaheajad ja suvevaheajad kostja juures ning kostja teeb kulutusi lapsele, makstes kooliraha ning laps N viibib suvel peamiselt vanaema ja kostja juures ning kostja kannab lapse ülalpidamiskulud 700 krooni kuus.

Kohus leiab, et kostja vastuväide on tõendamata, kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid nimetatud väite kohta, hageja kostja vastuväitega ei nõustu ja seda omaks ei võta.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis alaealise lapse N K ülalpidamiseks alates hagi esitamisest igakuise elatusrahana 2175 krooni (139,01 senti) kuni N täisealiseks saamiseni 11. veebruaril 2013. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt Ida-Viru Maakohtu 15. jaanuari 2003 kohtumääruse alusel hagejale tasutud elatusrahaga.

Hageja tõendid - töötasu tõend (t.l.-11); töötukassa tõendid (t.l.-73-76); hageja pangakonto väljavõte (t.l.-126-139) ja töötukassa tõend 10. jaanuarist 2011 (t.l.-140) ning kohtu kogutud tõendid: kinnistusraamatu päring hageja osas (t.l.-35,63); autoregistri päring hageja osas (t.l.- 36,60-61); äriregistri päring hageja osas (t.l.-37,58); Maksuja Tolliameti tõend hageja osas 01.- 09.2010 (t.l.-45); Maksuja Tolliameti tõend hageja osas 09.-11.2010 (t.l.-113); Narva linna Sotsiaalabiameti tõend (t.l.-120) ja SEB Liising AS vastus (t.l.-123) – jätab kohus analüüsimata, kuna nimetatud tõenditega on tõendatud hageja majanduslik seis, mille välja selgitamise vajadus puudub, kuna hageja nõuab elatist seaduses sätestatud miinimummääras ja kohus tuvastas, et kostja sissetulek on piisav, et täita ülalpidamiskohustust hageja nõutud määras ning puudub alus vähendada hageja nõutud elatusraha alla seaduses sätestatud miinimummäära.

Hageja tõendi - netopalga arvutus (t.l.-40) jäta kohus tähelepanuta, kuna kostja omaksvõtuga on tõendatud kostja netopalk ning nimetatud asjaolu ei vaja tõendamist.

Kostja tõendid - töötukassa teatis (t.l.-24); Narva-Jõesuu Keskkooli tõend (t.l.-25); tõend (t.l.-27); sotsiaalkindlustusameti tõend (t.l.-28); sotsiaalkindlustusameti tõend 04. jaanuarist 2011 (t.l.-147); töötukassa tõend 03. jaanuarist 2011 (t.l.-148); Narva-Jõesuu Keskkooli tõend 03. jaanuarist 2011

2-10-23067

9(9) (t.l.-149); kommunaaltasude tõend (t.l.-151) ja kohtu kogutud tõendid - äriregistri päring kostja osas (t.l.-32,53); autoregistri päring kostja osas (t.l.-33,62); kinnistusraamatu päring kostja osas (t.l.-34,64); Maksuja Tolliameti tõend kostja osas 01.-09.2010 (t.l.-46); sotsiaalkindlustusameti tõend (t.l.-101) - jätab kohus analüüsimata, kuna nimetatud tõenditega on tõendatud kostja majanduslik seis, mille välja selgitamise vajadus puudub, kuna hageja nõuab elatist seaduses sätestatud miinimummääras ja kohus tuvastas, et kostja sissetulek on piisav, et täita ülalpidamiskohustust hageja nõutud määras ning puudub alus vähendada hageja nõutud elatusraha alla seaduses sätestatud miinimummäära.

Kostja tõendid – töötasu tõend (t.l.-23); töötasu tõend 27. detsembrist 2010 (t.l.-145); pensionitunnistus (t.l.-29); kehtiv pensionitunnistus (t.l.-142); töövõimetuse tuvastamise otsus (t.l.- 143-144); pensionitõend (t.l.-146); Narva-Jõesuu Linnavalitsuse tõend (t.l.-122) – jätab kohus tähelepanuta, kuna kostja sissetulek on tõendatud kostja omaksvõtuga ning tõenditega tõendamist ei vaja.

Hagihind

Hagi on esitatud elatise nõudes.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 129 lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Hageja soovib elatist poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalgast, s.o 2175 krooni (139,01 €).

Hagihind on seega 9 x 2175 krooni (139,01 €) = 19 575 krooni (1251,09 €).

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

Aarne Lõhmus Kohtunik