2-11-6057/5 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson

Otsuse tegemise aeg ja koht 15.03.2011, Rapla

Tsiviilasja number 2-11-6057

Tsiviilasi Krausberg Eesti OÜ hagi Riina Štaubi ja Jaan Jalukse vastu kohustuse täitmiseks

Tsiviilasja hind 1577,40 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Krausberg Eesti OÜ, reg.nr 11279028, asukoht Tallinn, Pärnu mnt 14, hageja esindaja Maie Klemmer; kostja Riina Štaub, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxx xx-x, kostja Jaan Jalukse, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxx xx-x

Menetluse liik kirjalik menetlus

Resolutsioon Välja mõista Riina Štaubilt 788,70 eurot Krausberg Eesti OÜ kasuks.

Välja mõista Jaan Jalukselt 788,70 eurot Krausberg Eesti OÜ kasuks.

Menetluskulud jätta Riina Štaubi ja Jaan Jalukse kanda.

Välja mõista Riina Štaubilt 159,77 eurot riigilõivu Krausberg Eesti OÜ kasuks.

Välja mõista Jaan Jalukselt 159,77 eurot riigilõivu Krausberg Eesti OÜ kasuks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Kostjad omavad korteriomandi xxxxxx xxxxx xx-x. 16.01.2009 korteriomanike üldkoosoleku otsusega määrati hageja maja valitsejaks. 01.02.2009 sõlmiti korteriomanike ühisuse ja hageja vahel haldusleping, mille p 4 järgi on hageja kohustuseks hallata kinnistut vastavalt lepingule, korraldada finantsja üüriarvestust kokkulepitud ulatuses ja korras sh: haldus-, hooldus-, tarbimis-, ja ekspluatatsioonikulude arvestus, kogumine ja tarbimismaksete tasumise korraldamine, saadud arvete ja kulutuste alusel kulude jaotamine tarbijate lõikes vastavalt lepingule ja üldkoosoleku otsusele. Tulenevalt halduslepingu p 4.5 on hageja sõlminud hoone haldamiseks vajalikud tarbimisteenuste ostulepingud ja kohustub teenuste osutajatele tasuma korteriomanikelt arvete alusel saadud vahenditest. Hageja on esitanud korteriomanikele igakuuliselt arved, millest nähtub elamu mõtteliste osade hoolduseks, remondiks ja majandamiseks, sh kommunaalteenuste, kütte, kanalisatsiooni ja vee, prügiveo, hooldustasu ja laenu tagasimakse arvestus kuude lõikes. Kostjatel on tekkinud hageja ees maksevõlgnevused. 2010.a jooksul pole tehtud ühtegi tasumist ja seisuga 25.01.2011 on võla suurus 1577,40 eurot.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja M.Klemmer palub Korteriomandiseaduse § 21 lg 1 p 4 alusel kostjatelt välja mõista koguvõlgnevus 1577,40 eurot, riigilõiv.

Kostja vastuväited Kostja J. Jalukse võtab hagi õigeks.

Kostja R.Štaub kohtule kirjalikult ei vastanud.

Kohtuotsuse põhjendus Korteriomandiseaduse § 8 lg 1 sätestab, et kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid käesolevas seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega.

Korteriomandiseaduse § 15 lg 1 sätestab, et kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti ning § 15 lg 3 sätestab, et kokkuleppeid arvestades võivad korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse ning § 15 lg 5 sätestab, et korteriomanik võib nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes ning § 15 lg 6 sätestab, et eelkõige käsitatakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena kohase suurusega remondifondi kogumist, majanduskava koostamist.

Korteriomandiseaduse § 17 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul.

Korteriomandiseaduse § 21 lg 2 p 5 sätestab, et valitsejal on õigus kõigi korteriomanike nimel esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses.

VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Halduslepinguga 01.02.2009 loeb kohus tuvastatuks, et hageja kohustus haldama kinnistut, sõlmima tarbimisteenuste ostulepingud ning korteriomanikud kohustusid tasuma hagejale igakuiselt arvetes ettenähtud tähtajaks kommunaalmaksed ja teised kulutused.

Väljavõttega kinnistusraamatust loeb kohus tuvastatuks, et korteriomand reg nr xxxxxx kuulub ½ mõttelises osas Riina Štaubile ja ½ mõttelises osas Jaan Jaluksele.

Arvestusega hooldusja kommunaalkulude kohta loeb kohus tuvastatuks, et kostjatel on hagejale tasumata seisuga 25.01.2011 hooldustasu ja kommunaalteenuste eest kokku summas 1577,40 eurot korteriomandi xxxxx, xxxxx xx-x eest. Seega on kostjad rikkunud halduslepingu p 5.6, jättes ettenähtud ajaks tasumata kommunaalmaksed. Kostja J.Jalukse võtab hagi õigeks. Kostjatelt kuulub võlgnevus väljamõistmisele.

VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta võrdses osas kostjate kanda.

Kohtunik: