2-10-60844/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis Kohtunik Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.03.2011.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-60844 Tsiviilasi

SP´i hagi OÜ I vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind

1270,76 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: SP (isikukood: XXX, elukoht: XXX); Hageja esindaja: Mart K (XXX); Kostja: OÜ I (registrikood: XX, aadress: XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus, lihtmenetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt OÜ-lt I hageja SP´i kasuks võlgnevus 1270,76 eurot (üks tuhat kakssada seitsekümmend eurot ja 76 senti). Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud OÜ I kanda.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et ei hagi ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. TsMS § 444 lg 1 järgi võib lihtmenetluse otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, kui otsuse teinud kohus ei anna otsuses luba selle edasikaebamiseks.

Vastavalt TsMS § 162 g 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Kohus selgitab, et kohus ei ole menetlenud hageja 06.03.2011 esitatud nõuet viiviste välja mõistmiseks. Vastavalt TsMS § 376 lg 1 pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Vastavalt TsMS § 376 lg 2 kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Hageja on hagiavalduses nõudnud üksnes põhivõla 19 883 krooni välja mõistmist. Viivisenõude on hageja esitanud alles pärast hagi kostjale kätte toimetamist kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtajaks. Kuigi TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt võib juba esitatud kõrvalnõuet suurendada või vähendada ilma kohtu nõusolekuta, siis kõrvalnõude esmakordset esitamist käsitletakse hagi muutmisena, mida on võimalik teha üksnes kohtu nõusolekul. Kohus leiab, et kõrvalnõude menetlemine põhjustaks asja lahendamise viibimist, kuivõrd sel juhul tuleks pooltele kirjalikus menetluses määrata täiendav tähtaeg oma seisukohtade esitamiseks, et kostja saaks esitatud uue nõude vastu end kaitsta. Toodud põhjustel ei nõustu kohus hagi muutmisega ning on menetlenud üksnes esmaselt esitatud põhinõuet. Viivisenõude esitamiseks tuleb hagejal pöörduda kohtusse uue hagiavaldusega.

Peeter Pällin Kohtunik