2-11-1131/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. märts 2011.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-1131

Tsiviilasi

KÜ hagi SPvastu 896,49 euro ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

773,49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja KÜ (XXX, asukoht XXX)

Hageja tehinguline esindaja Marina S

Kostja SP(isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega.

2. Välja mõista SP 896,46 (kaheksasada üheksakümmend kuus eurot) 46 senti KÜ

kasuks.

3. Välja mõista SP viivis 0,07% päevas põhinõudest (773,49 eurot) alates hagi esitamisest,

s.o 11.01.2011 kuni põhinõude täieliku täitmiseni KÜ kasuks.

4. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta SP kanda.

2. Välja mõista SP põhjendatud ja mõistlikud menetluskulud 226,73 (kakssada

kakskümmend kuus eurot) 73 senti KÜ kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

KÜ esitas 11.01.2011 hagi SP vastu 896,49 euro ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on

kostja korteriühistu liige. Kostjal on perioodi detsember 2009 kuni 10.11.2010 eest tasumata

kommunaalkulud summas 12 102,48 eurot, s.o 773,49 eurot. Hageja on nimetatud võlgnevuselt

arvestanud korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lõikes 4 sätestatud määras viivist. 01.03.2011

kirjalikus avalduses võttis kostja hagi õigeks.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või

kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 kohaselt

võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja

õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus

tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud

mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja

maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.

KÜS § 13 lg 4 järgi korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike

toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele

kohustuslikud. KÜS § 15-1 lg 1 järgi majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on

korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu

ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks

osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest,

arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata

teisiti. KÜS § 7 lg 4 järgi majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus

nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga

viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest

kuupäevast arvates. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 punkti 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist.

Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 896,49 eurot, millest 773,46 eurot on

kommunaalmaksete võlgnevus ja 123 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates hagi esitamisest, s.o alates

11.01.2011 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,07% päevas põhinõudelt 773,46

eurot.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui

kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et menetluskulud

tuleb jätta kostja kanda, kuna kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Samuti märgib kostja kirjalikus avalduses, et tal ei ole vastuväiteid menetluskulude tema kanda

jätmisele.

TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise

tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse

lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka

hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus

menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 291,73 eurot

järgmiselt: 191,73 eurot riigilõivu hagi esitamisel ning 100 eurot õigusabikulud.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 4 kohaselt

kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt

sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määruse nr 137 (01.01.2011

redaktsioonis) § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise

esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 3 200 euro puhul 1 600

eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 100

eurot. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulud summas 100 eurot käesolevas asjas vajalikud ja

põhjendatud. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse

koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd

keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 100 eurot. Hagiavaldus on

kahel leheküljel, millest sisuline osa moodustab vaid ühe lehekülje. Asjas ei ole toimunud ühtegi

kohtuistungit, kohus lahendab hagi õigeksvõtul põhineva otsusega eelmenetluses. Kohtu

hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud ja mõistlikud 35 euro ulatuses.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud

summas 35 eurot ning hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 191,73 eurot, kokku 226,73

eurot.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Viivi Villemson