2-11-4751/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Resolutsioon

1. E. M.a hagi V. M.`i vastu rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista V. M.`ilt elatis igakuise elatusrahana E. M.a (seaduslik esindaja T. T) kasuks E. M.a (IK xxx, sünd xxx) ülalpidamiseks alates 04.02.2010 summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti kuni E. M.a täisealiseks saamiseni, s.o xxx, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Kohtuotsus (tagaseljaotsus) kuulub viivitamatult täitmisele.

4. Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja V. M.´i kanda.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule, aadressil Kalevi 1, 50050 Tartu, 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu Kohtuasja number 2-11-4751 Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi

E. M.a hagi V. M.i vastu elatise nõudes. Hagihind 1251,09 eurot Menetluse staatus Kirjalik menetlus vastavalt TsMS § 410 Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik esindaja:

Kostja:

E. M.a ( IK 49310072219)

T. T. ( IK xxx, elukoht xxx)

V. M. (IK xxx, elukoht: xxx)

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest või 28 päeva jooksul resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või Swedbank tagatiste kontole nr 221023778606 viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 127,82 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.

ASJAOLUD

Hageja (seaduslik esindaja T. T.) esitas kohtusse hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust xxx.a. sündinud tütar E. M.a. Kohtla- Järve Perekonnaseisuamet on 25.10.1993 väljastanud isaduse tuvastamise tunnistuse nr GL 0005998. Kostja ei ole peale isaduse tuvastamist materiaalselt last toetanud. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis lapse E. M.a ülalpidamiseks summas 2175 krooni/139 eurot kuus, kuid mitte vähem kui Perekonnaseadusega ettenähtud miinimummäär. Hageja seaduslik esindaja palub kostjalt välja mõista elatist tagasiulatuvalt aasta enne hagiavalduse esitamisest.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama kahekümne päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude sai kostja kätte 11.veebruaril 2011.a. isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Hageja seaduslik esindaja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta tähtaegselt kohtule.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja seaduslik esindaja palus kostjalt välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks summas 139 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega ettenähtud miinimummäär. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määras.

TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1.

TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl. 3) nähtub, et V. M. ja T. T. on alaealise lapse S. K. vanemad, seega on T. T. oma alaealise lapse seaduslikuks esindajaks.

Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (PKS § 100 lg 1, 2, 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1)

PKS § 108 kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Kuivõrd kostja kirjalikku vastust hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub elatis väljamõistmisele alates 04.02.2010.a. Sellest lähtuvalt rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis lapse E. M.a (sündinud 07.10.1993.a.) ülalpidamiseks alates 04.02.2010 summas 139,01 eurot kuus, kuni E. M.a täisealiseks saamiseni. Kohus märgib, et igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Menetluskulude jaotus

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/.

Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Viivitamatu täitmine

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Helgi Vinni Kohtunik