2-10-38713/10 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam

Määruse tegemise aeg ja koht

15. märts 2011.a, Tallinn

Tsiviilasja number 2-10-38713 Tsiviilasi

SB hagi IB vastu 20 000 kr ehk 1 278,23 euro nõudes Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning poole riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: SB(isikukood XXX, elukoht XXX);

Kostja: IB(isku XXX, elukoht XXX);

Kostja lepinguline esindaja: Tamara V (OÜ Professionalgrupp ). Kohtuistungi toimumise aeg

9. märtsil 2011.a. Kohtuistungil osalenud isikud

• Hageja: SB

• Kostja lepinguline esindaja: Tamara V

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada SB(hageja) ja IB´i (kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1) hageja SB loobub 20 000 krooni ehk 1 278,23 euro nõudest kostja IB´i vastu; 2) poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-10-38713.

3. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri Kohtute Raamatupidamiskeskusele ja menetlusosalistele kätte.

4. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pool hageja SB(isikukood XXX) tasutud riigilõivust, so 2 000 krooni ehk 127,82 (ükssada kakskümmend seitse eurot ja kaheksakümmend kaks senti) eurot ning kanda SB arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXSwedbank AS-s. SBtasus 09.08.2010.a riigilõivu summas 4 000 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumbriga 2900072123, selgitus „Riigilõiv SB hagiavalduselt 20000 nõudes“.

Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav.

MENETLUSE KÄIK

Hageja SB esitas 09.08.2010.a hagiavalduse IB´i vastu 20 000 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi asukohaga XXX kaasomanik. Hageja ja kostja on omavahel abielus, kuid elavad lahus ning ühist majapidamist ei oma. Hageja on tasunud igakuiste hooldusja kommunaalteenuste eest KÜ esitatud arvete alusel. Kuigi kostjal, kui kaasomanikul on kohustus korterimaksete tasumise eest ½ ulatuses, ei ole ta oma kohustusi täitnud. Seega palus hageja nõuda kostjalt välja 20 000 krooni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Kohus võttis hagiavalduse 03.09.2010.a määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagiavaldusele vastama.

Kostja, 06.10.2010.a vastuväidetes hagile märgib, et ta ei tunnista hagi täies ulatuses. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et korteriomand asukohaga XXX on hageja ja kostja ühisomandis. Kostja arvates on nimetatud korteriomand pigem tema ainuomandis ning hageja koos oma täisealise pojaga üürivad kostjalt nimetatud elamispinda. Seetõttu puudub kostjal kohustus tasuda hageja ja tema poja eest korteri kasutamisega seotud kõrvalkulusid ehk haldusja kommunaalteenuseid. Täiendavalt leidis kostja, et isegi, kui pooled oleksid korteriomandi ühisomanikeks, puudub kostjal kohustus tasuda teenuste eest, mida tarbivad hageja ja tema poeg. Sel juhul kuulub kostja poolt tasumisele vaid 1/3 korteriomandiga seotud remondifondist. Seetõttu palus kostja jätta hagiavalduse rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.

Hageja jäi 25.10.2010.a vastuses oma nõude juurde. Hageja täpsustas oma nõuet 19.11.2010.a ja 10.12.2010.a täiendavas selgituses.

Kostja jäi 02.03.2011.a kostja täiendavates vastuväidetes oma vastuväidete juurde.

09.03.2011.a toimunud kohtuistungil leppisid pooled kokku järgmistes kompromissi tingimustes: hageja loobub hagist. Pooled loobuvad kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamisest, millisel juhul ei nõua kostja menetluskulude tasumist hagejalt. Hageja palus kohtult tagastada pool tasutud riigilõivust ning kanda hageja arveldusarvele nr XXXXXXXX AS-s Swedbank. Pooled paluvad kohtul kinnitada kompromiss kirjeldatud tingimustel ja lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

Kohus määras, et teeb kompromissi kinnitava määruse teatavaks hiljemalt 15.03.2011.a. Määrus saadetakse hagejale tähitud postiga ja kostjale elektrooniliselt.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes

8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et edasikaebe õigusest loobumisega ei nõua kostja hagejalt menetluskulude hüvitamist. Seega menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

Hageja esitas taotluse poole riigilõivu tagastamiseks, so summas 2 000 krooni ehk 127,82 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 2 tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada pool tasutud riigilõivust, so 127,82 eurot ning kanda SB arveldusarvele nr XXXXXXXX Swedbank AS-s. SB tasus 09.08.2010.a riigilõivu summas 4 000 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumbriga 2900072123, selgitus „Riigilõiv SB hagiavalduselt 20000 nõudes“.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled loobusid edasikaebeõigusest.

Anu Uritam Kohtunik