2-09-13469/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

15. märts 2011.a Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-09-13469 Tsiviilasi R.K.i hagi T.K.i vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1501.28 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja R.K., seaduslik esindaja K.K., lepinguline esindaja Annika Murulaid Kostja T.K. Asja menetlemise viis Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Rahuldada R.K.i hagi osaliselt. Välja mõista T.K.’ilt ( isikukood xxxxxxxxxxx) elatis 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot ja 1 (üks) sent alates 1. juulist 2010.a igakuuliselt R.K.’i ( isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks kuni R.K.i täisealiseks saamiseni. Välja mõista T.K.’ilt elatise võlg perioodi 2009.a aprill – 2010.a juuni (k.a) eest summas 2474 (kaks tuhat nelisada seitsekümmend neli) eurot ja 35 (kolmkümmend viis) senti R.K.i kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Tsiviilasi nr 2-09-13469

2 (4)

Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid

Hageja nõue, väited ja tõendid

Esitatud hagiavalduse (tl 1-3, hagi esitati 25.03.2009.a) ja teiste menetlusdokumentide (tl 45-46 ja 55) kohaselt on K.K.i ja kostja T.K.i abielust (lahutatud xx xx xxxx a, abielulahutuse tunnistus tl 5) sündinud xx xx xxxx.a poeg R.K. (hageja, sünnitunnistus tl 4). Laps elab koos ema K.K.iga, kostja osaleb lapse ülalpidamises rahaliste maksetega, mis aga ei ole hageja hinnangul ülalpidamiseks piisav – 25.03.2008 – 25.01.2009 maksis 1800 krooni kuus, märtsist juulini 2009.a ei tasunud midagi ning pärast seda on hagimenetluse ajal kokku tasunud kuni maini 2010.a 9800 krooni, tavapäraselt 1000 krooni kuus. Hagiavalduses nõudis hageja elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist kehtivas miinimummääras ehk 2175 krooni kuus, millele lisandub tulumaks 20%, ehk kokku 2610 krooni kuus. Sellest summast arvas hageja maha tasutud elatise, sai võla summaks 8670 krooni, palus selle välja mõista ning alates hagi esitamisest välja mõista 2610 krooni igakuiselt kuni täisealiseks saamiseni. Hilisemalt on hageja oma nõuet muutnud ja arvestanud menetluse kestel tasutud summadega selliselt, et lugenud tasutuks elatise kuni aprillini 2009.a, palub aprilli 2009.a eest välja mõista vähemtasutud 2075.20 krooni ja võla ajavahemiku mai 2009 – juuni 2010 eest

36 640 krooni (arvestuse aluseks on igakuine elatis 2610 krooni). Alates juulist 2010.a palub hageja välja mõista 2610 krooni, milline summa on arvutatud sama valemi järgi – miinimummääras elatis pluss tulumaks.

Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja väidete osas

Kostja tunnistab oma kirjalikus vastuses (tl 34) ja teistes kohtule (e-posti teel) esitatud menetlusdokumentides (tl 49 ja 60) hagi osaliselt. Kostja väitel on ta suur maksuvõlglane Eesti Vabariigi ees ja tema kontod on arestitud, mistõttu on ta maksnud elatist teise isiku kontolt ja väiksemates summades (1000 krooni kuus) vastavalt K.K.iga saavutatud kokkuleppele 2009.a septembris. Kostja väitel on tema ülalpidamisel veel kaks last varasemast abielust – xx xx xxxx.a sündinud L.K. ja xx xx xxxx.a sündinud K.K., mistõttu ta ei ole võimeline suuremat summat tasuma.

Hageja ei vaidle vastu, et kostjal on veel kaks alaealist last, kuid ei nõustu, et nad on tema ülalpidamisel. Hagejale teadaolevalt maksab kostja nimetatud laste ülalpidamiseks igakuiselt kokku 1000 krooni ja nende laste ema kostjalt rohkem ei nõua, ta on loonud uue perekonna. Seega ei ole kostja kulutused märkimisväärsed ning kostja tugineb põhjendamatult asjaolule, et temalt miinimummääras elatise väljamõistmine võiks kahjustada tema teiste laste huve.

Kohaldatav õigus, kohtu seisukohad

Kuivõrd hageja esitas hagiavalduse eelmise perekonnaseaduse (PkS, kehtis kuni 30.06.2010.a) kehtivuse ajal, viitab kohus järgnevalt nii eelmise (edaspidi vana PkS) kui praeguse (edaspidi uus PkS) seaduse sätetele. Nii vana PkS § 60 lg 1 kui uue PkS § 97 p 1 sätestavad vanema ülalpidamiskohustuse oma alaealise lapse suhtes. Kui vanem ülalpidamiskohustust ei täida või teeb seda ebapiisavalt (vana PkS § 61 lg 1, Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-3-07, 3- 2-1-108-07 jt), võib kohus teise vanema nõudel elatise kohustatud vanemalt välja mõista (vana PkS § 61 lg 1, uus PkS § 120 lg 4). Seda võib teha kuni aasta eest tagasiulatuvalt enne hagi esitamist (vana PkS § 70 lg 1, uus PkS § 108). Seega on hageja õigustatud nõudma elatist alates 25.03.2008.a.

Tsiviilasi nr 2-09-13469

3 (4) Uue PkS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel eelkõige lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist ning kohustatud isiku varalisest seisundist (PkS § 102 lg 1 ja 2). Sarnane säte oli ka vana PkS § 61 lg 2. Nii uue PkS § 101 lg 1 kui vana PkS § 61 lg 4 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates 01.07.2009.a kuni tänaseni 2175 EEK ehk 139.01 EUR). Kuni 2011.aastani tuli tasutud elatiselt maksta tulumaksu, alates käesolevast aastast seda tegema ei pea (tulumaksuseaduse § 19 lg 3 p 11). Uue PkS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla § 101 lg 1 sätestatud määra, muu hulgas vanema töövõimetuse korral või olukorras, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel nimetatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PkS § 102 lg 2). Samad piirangud olid kohtule elatise vähendamiseks alla alammäära seatud vana PkS § 61 lõikes 6.

Kohus peab esmalt vajalikuks märkida, et kuivõrd elatist nõutakse antud juhul miinimummääras (millena saab arvestada kuni 2011.aastani summat koos tulumaksuga), ei ole kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt üldse vajalik esitada lapse vajaduste loetelu. Sellisel juhul saab muus ehk väiksemas summas elatist välja mõista vaid ülalmärgitud (vana PkS § 61 lg 6, uus PkS § 102 lg 2) nimetatud juhtudel. Antud asjas on kohus veendumusel, et asjaolusid elatise väljamõistmiseks alla kehtiva miinimummäära ei esine. Kostja ei ole töövõimetu, tal on küll teised lapsed, kuid ühtki tõendit nende ülalpidamise kohta või kostja enda varalise seisundi kohta ei ole kostja esitanud.

Kohus nõudis kostja varalist seisundit kirjeldavate väidete ja tõendite esitamist nii hagile vastuse nõudes kui hiljem (01.11.2010.a kiri), kuid kostja ei ole kohtule midagi esitanud. Kohus on seisukohal, et kui kostja soovib tugineda erandlikule seadusesättele ja palub määrata elatise summa väiksemana seadusandja poolt kehtestatud miinimummäärast, tuleb tal vastavaid asjaolusid tõendada. Seda ta aga teinud ei ole. Ainuüksi asjaolu, et kostjal on veel lapsi, ei ole aluseks hageja ilmajätmisele seadusega tagatud minimaalsest elatisest.

Kostja väited selle kohta, nagu oleks ta hageja emaga leppinud kokku elatise senises maksmises 1000 krooni kuus, on paljasõnalised ning kohus juhib tähelepanu ka sellele, et isegi, kui selline kokkulepe oleks olnud, oleks see kehtiva PkS § 109 mõttes tühine. Ülalpidamiskohustuse piiramine kohustatud isiku võimalustega on ebamõistlik lapse kui isiku suhtes, kellel puudub endal võimalus oma ülalpidamiseks raha teenida. Sellekohane piiramine saab kõne alla tulla vaid juba ülalmärgitud vanema töövõimetuse või teiste laste huvide arvestamisest lähtuvalt.

Kuivõrd kehtiva PkS § 108 lubab ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise eest kahju hüvitamist nõuda ka aasta eest enne elatisehagi esitamist, siis peab kohus selguse huvides õigeks mõista kostjalt välja elatise võlgnevus kahju hüvitisena konkreetse summana vastavalt hageja arvutusele kuni juunini 2010.a (k.a) ja elatis edaspidiselt alates 01.07.2010.a miinimummääras ehk 139.01 eurot (2175 krooni). Kohus ei pea õigeks lisada tulumaksu elatisele, mida ei ole veel makstud ja millelt tulumaksu ei pea tasuma. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt.

Elatise võlg summas 2474.35 eurot (38 715.20 krooni) on hageja poolt arvutatud kohtu veendumusel õigesti (tasutud summad olid tulumaksuga maksustatavad), arvestatud on kostja tehtud makseid ja aluseks on võetud nii 2009.a kui ka sel aastal kehtiv minimaalne elatise määr. Selline summa on võlana arvestatuna ka õiglane, Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 öelnud, et elatise miinimummäär ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

Tsiviilasi nr 2-09-13469

4 (4)

Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas üldjuhul poolte endi kanda. Sama paragrahvi 3. lõige aga annab aluse jätta ülalpidamisasjas menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus leiab, et antud juhul tuleb nimetatud lõiget rakendada ja menetluskulud kostja kanda jätta, sest kostja eiras menetluses kohtu vastavaid nõudeid.

Toomas Talviste Kohtunik

25.03.2011 vea parandamise määruse resolutiivosa:

RESOLUTSIOON Parandada käesolevas tsiviilasjas Pärnu Maakohtu 15.03.2011.a kohtuotsuse menetluskulude jaotuse lahtris ekslikult märgitud, et: „Jätta menetluskulud poolte endi kanda“ ning lugeda käesolevaga õigeks menetluskulude jaotuseks, et: „Jätta menetluskulud kostja kanda“.