2-10-41090/25 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-10-41090

1 (7) Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-10-41090

Otsuse kuupäev

Rakvere, 14. märtsil 2011.a kell 16.00

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi L J’e hagi A J’e vastu abielu lahutamise, laste ülalpidamiseks elatise väljamõistmise ja ühisvara jagamise nõudes.

Hagihind: 1) elatise nõudes 2 502.14 eurot: 2) abielu lahutamise 1597.79 eurot 3) ühisvara jagamise nõudes 687.120 eurot

Asja läbivaatamise kuupäev 03. märts 2011.a

Istungil osalenud isikud Hageja: L J (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Kostja: A J (isikukood xxxx. elukoht xxxx).

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada L J’e ja A J’e vahel xxxx Järvamaa Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu (abieluakti kanne nr. xxxx).

3. Välja mõista A J’elt elatis J J (isikukood xxxx) ja H J (isikukood xxxx) ülalpidamiseks laste seadusliku esindaja L J’e (isikukood xxxx, arveldusarve xxxx AS-is Swedbank) kasuks kokku summas 278 (kakssada seitsekümmend kaheksa) eurot 02 senti (4 350 krooni) kuus, so 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot

01 senti iga lapse kohta kuus, alates 01.04.2010.a kuni laste täisealiseks saamiseni või kuni laste vajaduste või vanemate varaliste seisundi muutumiseni.

2-10-41090

2 (7)

4. Jagada poolte ühisvara, jättes xxxx asuv kinnistu J, kinnistusregistriosa nr xxxx, kostja A J’e (isikukood xxxx) ainuomandisse.

5. Jätta abielu kestel 03.11.1997.a AS-i SEB Pank ja A J’e vahel sõlmitud eluaseme laenulepingust nr xxxx tulenev täitmata kohustus täielikult kostja A J’e kanda ja välja mõista kostjalt hageja L J’e kasuks rahaline hüvitis enam saadud ühisvara eest 6 871 (kuus tuhat kaheksasada seitsekümmend üks) euro 20 senti.

6. Jätta kummagi poole elatise väljamõistmise ja abielu lahutamisega seotud menetluskulud tema enda kanda. Jätta hageja poolt ühisvara jagamise eest tasutud riigilõivu osa 111.85 eurot hageja enda kanda.

7. Välja mõista kostjalt A J’e riigituludesse riigilõiv ühisvara jagamise eest summas (seitsekümmend üheksa) eurot senti. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011AS-is SEB Pank või nr 221023778606 viitenumbriga 2900078583 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastasel juhul lisanduvad riigilõivule täituri tasu ja täitemenetluse kulud.

8. Kohtuostus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Otsuse elatise osas täitmisel arvestada kostja poolt makstud 319 (kolmsada üheksateist) eurot 56 senti (5 000 krooni).

9. Saata kohtuotsuse ärakiri pooltele teadmiseks.

10. Saata kohtuotsuse ärakiri pärast jõustumist Järvamaa Perekonnaseisuametile abielulahutuse vormistamiseks.

11. Saata kohtumääruse ärakiri Kohtute Raamatupidamiskeskusele käesoleva määruse resolutsiooni punkti 7. osas täimiseks, juhul kui kostja kohtu määratud ajaks ei esita kohtule maksekorraldust riigilõivu tasumise kohta.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1. 26.augustil 2010.a ja 29. septembril 2010.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu sõlmiti xxxx.a Järvamaa Perekonnaseisuametis. Enne abielu sõlmimist, xxxx.a sündis pooltel tütar H J ja xxxx.a poeg J J. Abielust sündis neil xxxx.a tütar H J. Lapsed on hageja ülalpidamisel. Kuni 2010.a märtsikuuni elas poeg J koos kostjaga. Pärast 01.04.2010.a kostja on ostnud pojale asju 1 000 krooni eest, kuid teisi lapsi ta toetanud ei ole.

2-10-41090

3 (7)

2. Vabaabielus olles osteti 1996.a perele ühiselt eluase xxxx, mille alune maa erastati 1998.a olles juba abielus. Hageja arvetes on kinnisasja väärtuseks 31 151.41 eurot (550 000 krooni).

3. Alates 2007.a juulist elab hageja kostjast lahus, mille põhjuseks on kostja halvustav ja vägivaldne käitumine laste suhtes, valetamised, solvangud, alandamised, haiglane armukadedus, teiste pereliikmete ignoreerimine ja surveavaldus. Hageja palus lahutada abielu kohtus, kuna pooled ei jõua eluruumi edasises kasutamises kokkuleppele.

4. Hageja palus vastavalt PKS § 37, § 65, § 68, § 100, § 101, § 108: 1) lahutada abielu kostjaga; 2) välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis laste ülalpidamiseks kokku summas

278.02 eurot (4 350 krooni) kuus, s.o 139.01 eurot iga lapse kohta kuus tagasiulatuvalt alates 01.04.2010.a; 3) jagada ühisvara ja mõista kostjalt välja hageja kasuks ½ ühisvarast summas 17 575.70 eurot (275 000 krooni); 4)jagada kohtukulud pooleks.

MENETLUSE KÄIK

5. Koos hagiavaldusega esitas hageja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

6. Viru Maakohtu 11.10.2010.a kohtumäärusega vabastati hageja ½ riigilõivu tasumisest ja määrati tasumisele kuuluvaks riigilõivuks 4 250 krooni.

7. Hageja tasus riigilõivu 18.10.2010.a.

KOSTJA VASTUVÄITED

8. Hagimaterjalid on 26.11.2010.a kostjale isiklikult kätte toimetatud. Kostja kohtu määratud ajaks kirjalikku vastust hagile ei esitanud.

9. 02. märtsil 2011.a, s.o vahetult enne kohtuistungit, esitatud vastuses kostjal ei olnud põhimõttelisi vastuväiteid elatise väljamõistmisele, kuid leidis, et laste vajadused on suurendatud ja tõendamata on hageja poolt laste ülalpidamiseks igakuiselt 4 350 krooni kulutamine. Abielu lahutamise osas võttis kostja hagi õigeks. Ühisvara jagamise osas tegi kostja kompromissiettepaneku, mille kohaselt elumaja xxxx jääks kostja ainuomandisse, kostja jätkaks AS-iga SEB Pank sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist ja maksaks hagejale hüvitist 1/5 abielu kestel võetud laenu ulatuses ja ½ erastamise kuludest.

KOHTUISTUNG

10. Kohtuistungil hageja toetas hagi. Hageja seletuste kohaselt vastab tõele, et alates juulist 2007.a pooled elavad lahus. Hageja ei soovinud leppimisaega ega menetluse peatamist ja palus abielu lahutada. Elatise osas teatas hageja, et alates 01.04.2010.a kostja on andnud pojale 1 000 krooni ja ostnud lastele asju umbes 4 000 krooni eest. Hageja nõustus otsuse täitmisel selle summa arvestamisega. Hageja samuti nõustus kostja poolt pakutud kinnisasja väärtusega

300 000 krooni ja sellega, et jagatakse vahe, mis jääb alles pärast kinnistu turuväärtusest tagastamata laenu jäägi 1 845.73 eurot ja kostja poolt pärast abielusuhete lõppemist tasutud summa 3 500.20 eurot mahaarvamist.

2-10-41090

4 (7)

11. Kohtuistungil kostja nõustus hagiga elatise osas hageja poolt nõutud ulatuses ja ajast. Kostja teatel abielu kestel omandatud kinnisasja väärtuseks on 19 173.49 eurot (300 000 krooni). Kuna abielulised suhted lõppesid juulis 2007.a ja sellest ajast alates maksab eluasemelaenu kostja, palus kostja arvata kinnistu väärtusest maha kostja poolt tasutud laenusummad 3 50.20 eurot ja tagastamata laenu jääk 1 845.73 eurot. Saadud vahest ½ hageja kasuks väljamõistmisega kostja nõustus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

12. Kohus tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, kuulanud ära poolte suulised seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Abielu lahutamise nõue

13. Abielutunnistuse kohaselt poolte abielu registreeriti 12.08.1997.a (t. lk. 22). Hageja nõuab abielu lahutamist kohtus, põhjusel, et koos abielu lahutamisega soovib ta ka ühisvara jagamist.

14. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.

15. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2). Hagiavalduse ja hageja seletuste kohaselt poolte abielulised suhted on lõppenud alates juulist 2007.a. Kostja kinnitab vastuses hagile, et poolte abielulised suhted on lõppenud.

16. Kohus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 kuulas pooled kohtuistungil isiklikult ära. Hagi esitamine ei mõjutanud pooli, nende suhted pärast hagi esitamist ei ole paranenud. Menetluse peatamist pooled ei soovinud, nad ei taha abielusuhteid taastada.

17. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi 2. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kuna pooled üle kolme aasta elavad lahus ja kohtuistungil selgelt väljendatud poolte tahteks oli abielu lahutamine, siis sellises olukorras ei pea kohus menetluse peatamist otstarbekaks. Sellepärast kohus rahuldab hagi selles osas ja lahutab poolte abielu. Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 tulenevalt abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumise päeval. Ühisvara jagamise nõue

18. Viru Maakohtu kinnistusosakonna 01.09.2009.a tõendi kohaselt 03.05.2001.a kanti kostja kinnisturaamatusse kinnistu xxxx, asukoht xxxx, kinnistusregistriosa nr xxxx omanikuna (t. lk. 13). Hageja nõudeks on abielu kestel omandatud kinnisasja jagamine, jättes kinnistu kostja ainuomandisse.

2-10-41090

5 (7)

19. PKS § 37 lg 1 alusel varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. Sama paragrahvi 3 lõike kohasel ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

20. Hagiavalduses väitis hageja, et jagatava kinnisasja väärtuseks on 31 151.41 eurot (550 000 krooni). Pooled ei ole kohtule kinnistu hindamisakti esitanud. Kohtuistungil hageja on nõustunud kostja pakutud kinnisasja väärtusega 19 173.49 eurot (300 000 krooni). TsMS §

231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Sellega on tuvastatud, et tegelikult poolte ühisvara turuväärtuseks on 19 173.49 eurot.

21. AS-i SEB pank (endine AS Eesti Ühispank) ja kostja (laenusaaja) vahel 03.11.19997.a sõlmitud eluaseme laenulepingu nr 9274 alusel võttis kostja pangalt laenu 105 000 krooni elamu renoveerimiseks (t. lk. 85-88). Kostja seletuste kohaselt alates abieluliste suhete lõppemist juulis 2007.a, tagastab laenu koos intressidega kostja. Kuni 2011.a veebruarikuuni kostja on igakuiselt tagastanud laenu 81.49 eurot (1 275 krooni), kokku 3 585.56 eurot (81.49 x

44 kuud). Selle üle hagejal ei ole vaidlust. Ei ole hagejal vaidlust ka selle üle, et istungi toimumise aja seisuga oli tagastamata laenu jääk 1 845.73 eurot. (t. lk. 91).

22. Tulenevalt PKS § 38 ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Hageja on taotlenud jätta abielu kestel omandatud kinnistu kostja ainuomandisse, millega kostja on nõustunud. Eeltoodu alusel abielu kestel omandatud poolte ühisvara jagatava osa väärtuseks on 13 742.20 eurot (19 173.49-

3 585.56- 1 845.73).

23. TsMS § 440 lg 1 alusel kui kostja võtab hageja nõuded õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Sellepärast kohus rahuldab hagi ja jätab kogu ühisvara kostja ainuomandisse ja mõistab kostjalt hageja kasuks hüvitis enam saadud ühisvara eest summas 6 871.20 eurot (13 742.20 : 2).

Elatise väljamõistmise nõue

24. Sünnitunnistuste järgi laste J J ja H J emaks on L J ja isaks kostja. Hagiavalduse kohaselt lapsed on ema ülalpidamisel, kostja perekonda materiaalselt ei toeta.

25. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud PKS § 96 alusel ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 esimene lause sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi

2. lõike kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise

2-10-41090

6 (7) teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4)

26. PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so. 139.01 eurot (2 175 krooni) kuus. Käesolevas vaidluses nõutakse kostjalt elatise väljamõistmist seadusega sätestatud minimaalmäärast, s.o summas 139.01 eurot (2 175 krooni) lapse kohta kuus. Elatise minimaalmääras väljamõistmise nõudmisel ei pea kohus laste vajadusi üldse kontrollima.

27. Kohtuistungil kostja on võtnud hagi elatise osa õigeks. Kuna kostja ei täitnud seadusest tulenevat laste ülalpidamiskohustust ja kostja suhtes ei esine PKS § 102 lg 2 kolmandas ja neljandas lauses sätestatud aluseid elatise määra alla ½ Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga alammäära vähendamiseks, siis TsMS § 444 lg 4 alusel kohus rahuldab hagi lihtsustatud vormis ja PKS § 108 alusel mõistab kostjalt laste ülalpidamiseks elatusraha summas 139.01 eurot (2 175 krooni) iga lapse kohta kuus tagasiulatuvalt alates 01.04.2010.a kuni laste täisealiseks saamiseni. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt alates 01.04.2010.a lastele tehtud kulutused kokku 319.56 eurot (5 000 krooni).

28. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel kohus omal algatusel tunnistab elatise väljamõistmise osas otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

29. Kohus peab vajalikuks selgitada, et käesolevas vaidluses elatise hagi osas on hagejaks mitte laste ema, vaid lapsed ise. Tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 7 lg 1 esimese lause järgi füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Laste ühe vanema juures elamine ei loo sellele vanemale, kelle juures lapsed elavad, õigust nõuda oma kasuks elatist, sest PKS § 97 lg 1 alusel ülalpidamist on õigustatud sama laps ise. Vanem on lapse seaduslik esindaja TsÜS § 117 lg 2 ja PKS § 116 lg 2, § 120 lg

1 mõttes, kes on kohustatud muu hulgas tagama lapse isikuhooldusõiguse, sh. lapse õiguse elatisele. TsMS § 3 lg 2 kohaselt seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Nendel põhjendustel käeolevas vaidluses elatise väljamõistmise osas tuleb lugeda hagejateks lapsed, hagejate seaduslikuks esindajaks nende ema ja kostjaks laste isa.

30. Kohus selgitab laste seaduslikule esindajale, et kostja varalise seisundi või laste vajaduste muutumisel on võimalik esitada laste nimel kostja vastu uus hagi elatise määra muutmiseks

MENETLUSKULUDE JAOTUS

31. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 1 alusel asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise

2-10-41090

7 (7) suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

32. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Viru Maakohtu 11.10.2010.a kohtumäärusega vabastati hageja ½ riigilõivu tasumisest. Hageja tasus riigilõivu

271.62 eurot (4 250 krooni), millest 159.77 eurot (2 500 krooni) abielu lahutamise hagi eest. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus hageja poolt abielu lahutamise eest tasutud riigilõivu

159.77 eurot tema enda kanda.

33. Hageja on tasunud ühisvara jagamise nõudelt riigilõivu summas 111.85 eurot (1 750 krooni). TsMS § 126 lg 21 teise lause alusel ühisvara jagamise hagi hind on 1/10 hageja ainuomandisse või kaasomandisse taotletava vara väärtusest. Käesoleva kohtuotsuse punktis 23 on tuvastatud, et hageja ainuomandisse jääb 6 871.20 eurot ühisvarast, millest 1/10 moodustab

687.12 euro. Seega RLS lisa 1 järgi tuleb hagihinnalt 639.11 eurot kuni 958.67 eurot tuli tasuda riigilõiv 191.73 eurot. Hageja on hagiavaldustes taotlenud jätta menetluskulud pooleks. Seega jätab kohus hageja tasutud riigilõiv 111.85 eurot hageja enda kanda ja TsMS § 179 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt riigituludesse riigilõiv 79.88 eurot (191.73 - 111.85).

34. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 434, § 438, § 440 lg 1, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

Kohtunik

/allkiri/

Ifret Mamedguseinov Ärakiri õige Nooremreferent

Tea Toming

Kohtuotsus jõustus 31. mail 2011.a Nooremreferent

Tea Toming