2-09-52741/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-09-52741

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht

14. märts 2011 kell 11.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-52741 Tsiviilasi Swedbank AS-i hagi VG vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 5830,41 eurot (91 226,07 krooni) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Swedbank lepinguline esindaja Silva K XXX Kostja VG (isikukood XX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 10.03.2011 RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista VG`ilt võlgnevus 6677,88 (kuus tuhat kuussada seitsekümmend seitse eurot ja 88 senti) eurot (104 486,09 krooni) Swedbank AS-i kasuks.

3. Välja mõista VG`ilt viivis protsendina põhinõudelt s.o 5830,41 eurot (91 226,07 krooni), alates 09.10.2009 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress +7% aastas) Swedbank AS-i kasuks.

4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

5. Välja mõista VG`ilt menetluskulud 319,56 (kolmsada üheksateist eurot ja 56 senti) eurot (5000 krooni) Swedbank AS-i kasuks.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada Swedbank AS-ile pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 319,56 (kolmsada üheksateist eurot ja 56 senti) eurot (5000 krooni) Swedbank AS-i arveldusarvele , märkides selgitusse: „Swedbank hagi VG vastu, maksekorraldus nr 40753 08.10.2009 osaline tagastamine“.

8. Riigilõivu tagastamine saata täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale ei saa poolte nõusolekul apellatsioonkaebust esitada.

2-09-52741

2 Kohtuotsus jõustub 14.03.2011 kell 11.00

Esitatud asjaolud

1. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub Swedbank AS-i (endine ärinimi AS Hansapank) kostjalt välja mõista võlgnevuse 6677,88 eurot (104 486,09 krooni), viivise protsendina põhinõudelt 5830,41 eurot (91 226,07 krooni), alates 09.10.2009 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress +7% aastas) ning menetluskulud.

2. Kostja võlgnevus tuleneb poolte vahel 02.02.2009 sõlmitud laenulepingust nr 09-008876-VV, mille alusel andis hageja kostjale laenu 5830,41 eurot (91 226,07 krooni) intressiga 26% aastas, tähtajaga 16.01.2012. Kostja oma kohustusi ei täitnud vaatamata meeldetuletustele, mistõttu ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles alates 30.07.2009. Kostja ei ole käesoleva ajani võlgnevust tasunud.

3. Tulenevalt kostja vastusest loobub hageja apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, kuna kostja võtab hagi õigeks.

Kostja vastus

4. Kostja võtab hageja nõude täies ulatuses õigeks ning loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Kohtu põhjendus

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 440 lg 1 järgi kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.

6. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

7. Asja läbivaatamise materiaalõiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis) kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni.

8. TsMS § 468 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

9. Juhindudes TsMS § 630 lg 2 ei saa antud otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Menetluskulude jaotus

10. Kuna pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, siis kuulub juhindudes TsMS § 150 lg 2 p-st 3 hagejale taotluse alusel tagastamisele pool hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 319,56 eurot, mis on tasutud 08.10.2009, maksekorraldusega nr 40753, kogusummas 639,12 eurot (10 000 krooni), Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „VG, 08-OCT-09, hagiavalduse esitamine“. Rahandusministri 21.09.2010 määruse nr 47 § 14 kohaselt teeb tagastamise otsuse alusel lõivu

2-09-52741

3 võtnud asutuses selleks volitatud isik riigilõivu tagasikande Riigikassas avatud vastavalt riigilõivude kontolt.

11. Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 639,12 eurot, millest poole tagastab hagejale riik. Kooskõlas TsMS § 168 lg-ga 6 jätab kohus hageja menetluskulud s.o pool tasutud riigilõivu 319,56 eurot täielikult kostja kanda.

Maire Lukk kohtunik