2-10-24983/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

11. märts 2011.a Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-10-24983 Tsiviilasi R-M S hagi M S vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1251.09 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja R-M S, isikukood, elukoht Pärnu linn, seaduslik esindaja H P Kostja M S, isikukood, elukoht Harjumaa Asja menetlemise viis Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Rahuldada R-M S hagi osaliselt. Välja mõista M S’ilt (S, isikukood) elatis 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot ja 1 (üks) sent alates 1. märtsist 2011.a igakuuliselt R-M S’i (S, isikukood) ülalpidamiseks kuni R-M S’i täisealiseks saamiseni. Välja mõista M S’ilt elatise võlg perioodi 2009.a august – 2011.a veebruar (k.a) eest summas 1329 (üks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) eurot ja 4 (neli) senti R- M S kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid

Tsiviilasi nr 2-10-24983

2 (4)

Hageja nõue, väited ja tõendid

Esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 4-5) ja maksekäsu kiirmenetlusele järgnenud hagimenetluses esitatud menetlusdokumentide (tl 24-25 ja 47-48) kohaselt elab hageja R-M S (sünd. 1995.a) ema H P juures. Lapsest lahus elav isa (kostja) M S ei ole toetanud lapse ülalpidamist piisavalt ning hageja palub kohtul mõista välja tema kasuks elatise. H. P igakuist varalist seisundit iseloomustavad sissetulekute poolelt palk keskmiselt 7310 krooni (palgatõend tl 50), töövõimetuspension 2000 krooni (pensionitunnistus tl 61-63, töövõime kaotus 40%) ning lastetoetus 300 krooni. Lapse igakuised vajadused söögile, riietele, taskurahaks, korteriüüriks, kommunaalteenustele ja muuks on kokku üle 3500 krooni, lisaks on vaja teha väljaminekuid lapse tervisliku seisundi (põeb lampjalgsust, vajalikud spetsiaalsed ravijalanõud ja sisetallad) ja koolitöö (arvuti soetamine) parandamiseks. Sarnased väljaminekud on ka hagejat kasvataval H. P`l, lisaks kulutused väikelaenule, ravile, kindlustusele. Nimetatud kulutuste kohta on hageja esitanud tõenditena üürilepingu (tl 51-56), tarbijakrediidilepingu (tl 57-60) ja konto väljavõtted (tl 64-80). Menetluse käigus tegi hageja ettepaneku lõpetada menetlus kompromissiga, esitades kompromisslepingu teksti (tl 26-27), ent kostjale ei olnud kompromiss vastuvõetav. Hageja lõplikuks nõudeks, mis formuleeriti tema 04.02.2011.a menetlusdokumendis, on:

1. mõista kostjalt välja igakuine elatusraha miinimummääras ehk 2175 krooni (139 eurot) kuus tagasiulatuvalt alates 01.08.2009.a;

2. mõista kostjalt välja elatusraha võlgnevus seisuga veebruar 2011.a summas 20 795 krooni (1329.04 eurot) – tasutud elatise arvestus ja võlg (arvestatud lähtudes miinimummäärast) esitatud tl 28 ja 49.

Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja väidete osas

Kostja oma maksekäsu kiirmenetluse vastuväites (tl 10-11) ja hagimenetluses kohtule esitatud menetlusdokumentides (tl 30-31 ja 83-84) ei eita oma kohustust hageja ülalpidamiseks, kuid leiab, et on seda võimaluste piires koguaeg teinud (makstes 1000-1500 krooni igakuiselt, tl 17, 32, 85-87) ega ole suuremateks summadeks suuteline. Enese tavapärast ülalpidamist kahjustamata on kostja võimeline tasuma elatisena ca 100 eurot igakuiselt. Kostja igakuist varalist seisundit iseloomustab töötasu 9110 krooni (tl 34, 88-89), abikaasa J S töötasu 4303 krooni (tl 36) ja lastetoetus 900 krooni (tl 38), samas on väljaminekud erinevatele laenuja liisingulepingutele (tl 14-16, 40-42, 90-92 ja 99-100), eluasemele (tl 95-98), kütusele (tl 93- 94), sõidukiga seotud muud kulud (remont jms, kostja ei ela linnas), kulutused telefoniteenuste, interneti jms eest. Pärast kohustuslike maksete tasumist jääb kostjale keskmiselt järgi 1500- 2500 krooni, mis kulub söögile. Kostja peres on lisaks abikaasale, kelle tööaega on vähendatud, veel abikaasa kaks alaealist last, kostja praegune töötasu sõltub tellimuste hulgast ja makseraskused elatise osas on olnud seoses töö puudumisega, kostja on mitmel korral vahetanud töökohta. Hageja peres on kahele inimesele oluliselt rohkem vahendeid kui kostja peres. Kostja ei nõustu elatise võlaga, sest varasemalt on kokkuleppe kohaselt lapse ema Helena Parmas nõustunud kostja makstava elatise suurusega ning kostja on nõus kohtu poolt määratava elatisraha suurusega kohtuotsuse jõustumisest. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel puuduvad kostjal selle tasumiseks vahendid.

Hageja ei vaidle vastu kostja poolt 1000-1500 krooni tasumises elatisena alates 2009.a augustist (on seda võla arvestuses näidanud, kuid ei pea seda piisavaks). Hageja on seisukohal, et kostja ei saa ülalpidamiskohustuse täitmisel arvestada abikaasa lapsi. Kostja

Tsiviilasi nr 2-10-24983

3 (4) sissetulekud on hageja hinnangul piisavad, et rahuldada hageja vajadusi igakuiselt kehtivas miinimummääras.

Kohaldatav õigus, kohtu seisukohad

Kuivõrd hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse eelmise perekonnaseaduse (PkS, kehtis kuni 30.06.2010.a) kehtivuse ajal, viitab kohus järgnevalt nii eelmise (edaspidi vana PkS) kui praeguse (edaspidi uus PkS) seaduse sätetele. Nii vana PkS § 60 lg 1 kui uue PkS § 97 p 1 sätestavad vanema ülalpidamiskohustuse oma alaealise lapse suhtes. Kui vanem ülalpidamiskohustust ei täida või teeb seda ebapiisavalt (vana PkS § 61 lg 1, Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-3-07, 3-2-1-108-07 jt), võib kohus teise vanema nõudel elatise kohustatud vanemalt välja mõista (vana PkS § 61 lg 1, uus PkS § 120 lg 4). Seda võib teha kuni aasta eest tagasiulatuvalt enne hagi esitamist (vana PkS § 70 lg 1, uus PkS § 108), kusjuures elatisehagi esitamiseks seaduse tähenduses loetakse Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1- 57-07 antud tõlgenduse kohaselt juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist. Kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 25.05.2010.a, on hageja õigustatud nõudma elatist alates 01.08.2009.a. Uue PkS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel eelkõige lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist ning kohustatud isiku varalisest seisundist (PkS § 102 lg 1 ja 2). Sarnane säte oli ka vana PkS § 61 lg 2. Nii uue PkS § 101 lg 1 kui vana PkS § 61 lg 4 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates 01.07.2009.a kuni tänaseni 2175 EEK ehk 139.01 EUR). Uue PkS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla § 101 lg 1 sätestatud määra, muu hulgas vanema töövõimetuse korral või olukorras, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel nimetatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PkS § 102 lg 2). Samad piirangud olid kohtule elatise vähendamiseks alla alammäära seatud vana PkS § 61 lõikes 6.

Kohus peab esmalt vajalikuks märkida, et kuivõrd elatist nõutakse antud juhul miinimummääras (maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõuti elatist 3000 krooni kuus, kuid hageja on oma nõuet vähendanud miinimummäärani), ei ole kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt üldse vajalik esitada lapse vajaduste loetelu. Sellisel juhul saab muus ehk väiksemas summas elatist välja mõista vaid ülalmärgitud (vana PkS § 61 lg 6, uus PkS § 102 lg 2) nimetatud juhtudel. Antud asjas on kohus veendumusel, et asjaolusid elatise väljamõistmiseks alla kehtiva miinimummäära ei esine. Kostja ei ole töövõimetu, tal ei ole teisi ülalpeetavaid lapsi. Kohus nõustub hagejaga, et kostja abikaasa lapsed ei ole kehtiva PkS § 96 kohaselt õigustatud kostjalt ülalpidamist saama, ja kui kostja seda moraalsetest vm aspektidest lähtudes teeb, ei saa sellel põhjusel saada kahjustatud kostja enda lapse ehk hageja huvid. Kostja sissetulekute vähesus seadusest tulenevas miinimummääras elatise maksmiseks ei ole kohtupraktikas mingil juhul loetud mõjuvaks põhjuseks ülalmärgitud seadusesätete kohaselt elatise vähendamiseks alla miinimummäära, nt Riigikohus ei ole lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1- 52-07 arvestanud sellena ka sissetuleku täielikku puudumist. Seega ei saa kohus arvestada kostja vastuväiteid tema varalise seisundi osas juba seadusest tulenevalt ning elatise nõue kehtivas miinimummääras tuleb rahuldada. Küll aga ei nõustu kohus hageja nõudega mõista elatis välja miinimummääras tagasiulatuvalt alates 01.08.2009.a ning sellele lisaks veel elatise võla väljamõistmisega. Need nõuded on

Tsiviilasi nr 2-10-24983

4 (4) omavahel vastuolus, sest sellisel juhul hagi rahuldamine tähendaks üheaegselt kahe võla tekitamist. Kuivõrd kehtiva PkS § 108 lubab ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise eest kahju hüvitamist nõuda ka aasta eest enne elatisehagi esitamist, siis peab kohus selguse huvides õigeks mõista kostjalt välja elatise võlgnevus kahju hüvitisena konkreetse summana ja elatis edaspidiselt alates 01.03.2011.a miinimummääras. Elatise võlg summas 1329.04 eurot on hageja poolt arvutatud kohtu veendumusel õigesti, arvestatud on kostja tehtud makseid ja aluseks on võetud nii 01.08.2009.a kui ka sel aastal kehtiv minimaalne elatise määr. Selline summa on võlana arvestatuna ka õiglane, Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 öelnud, et elatise miinimummäär ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kostja väited selle kohta, nagu oleks ta hageja emaga leppinud kokku elatise senises maksmises vastavalt kostja enda võimalustele, on paljasõnalised ning kohus juhib tähelepanu ka sellele, et isegi, kui selline kokkulepe oleks olnud, oleks see kehtiva PkS § 109 mõttes tühine. Ülalpidamiskohustuse piiramine kohustatud isiku võimalustega on ebamõistlik lapse kui isiku suhtes, kellel puudub endal võimalus oma ülalpidamiseks raha teenida. Sellekohane piiramine saab kõne alla tulla vaid juba ülalmärgitud vanema töövõimetuse või teiste laste huvide arvestamisest lähtuvalt.

Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas poolte endi kanda, sama paragrahvi teises ja kolmandas lõikes nimetatud erandlikke asjaolusid menetluskulude muul viisil jagamiseks pooled esile toonud ei ole.

Toomas Talviste Kohtunik