3-10-2729/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. märts 2011. a Tallinn

Haldusasja number

3-10-2729

Haldusasi

AS Bohlen kaebus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 16.07.2010 otsuse osaliseks tühistamiseks ja haldusorgani kohustamiseks vaadata taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja: AS Bohlen (reg.kood 11076012), Esindaja: v.adv Andrus Lillo; Vastustaja: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (reg.kood 90006006), Esindaja: v.adv Madis Päts.

Asja läbivaatamise kuupäev

Kohtuistungil 04.veebruaril 2011.a.

RESOLUTSIOON

1.HkMS § 26 lg 1 p 1 alusel tühistada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 16.07.2010 otsus osas, millega jäeti AS Bohlen taotlus rahuldamata .

2. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel vaadata AS Bohlen 30.04.2010 taotlus (reg.nr EU35703) uuesti läbi 3.HkMS § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 alusel mõista Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt AS Bohlen kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulu 830, 85 eurot.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisele järgnevast päevast arvates. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6).

I ASJAOLUD

1. AS Bohlen esitas 30. aprillil 2010. a majandusja kommunikatsiooniministri 04. juuni 2008. a määruse nr 44 „Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi - Määrus nr 44 või Kord) alusel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (edaspidi-EAS) taotluse projektile „Freespingi soetamine” toetuse saamiseks.

2.16. juulil 2010. a tegi EAS otsuse, millega tunnistas AS Bohlen taotluse (reg.nr EU35703) toetuse saamiseks projektile „Freespingi soetamine“ nõuetele vastavaks, kuid jättis taotluse rahuldamata. EAS juhatus leidis, et AS Bohlen saavutas hindamisel koondhindeks 2,40. Vastavalt Määruse nr 44 § 17 lg 2 kuuluvad rahuldamisele nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis on saanud koondhindeks vähemalt 2,50. Määruse nr 44 § 17 lg 3 kohaselt ei kuulu taotlus rahuldamisele juhul, kui selle hindamisel antud koondhinne jääb alla 2,50.

3.AS Bohlen esitas EAS-i ülalmärgitud otsusele 17. augustil 2010. a vaide, põhjusel, et otsus ei ole õiguspärane ja on jäetud olulises osas põhjendamata.

4.Majandusja kommunikatsiooniminister jättis oma 16. septembri 2010. a käskkirjaga nr 52 ASi Bohlen vaide rahuldamata.

5.AS Bohlen esitas 20.10.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse EAS 16.07.2010 otsuse osaliseks tühistamiseks ( taotluse rahuldamata jätmise osas) ja haldusorgani kohustamiseks.

II KAEBUSE MOTIIVID 5.Kaebuse väitel on haldusakt motiveerimata ja kontrollimatu. Soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Riigikohtu lahendis 3-3-1-93-06 sedastatu järgi peab haldusakti põhjendamine tagama õige ja õiglase otsuse ja olema seotud akti kontrollitavusega Ei ole ära toodud ka põhimotiive ega tehtud viidet täpsemat informatsiooni sisaldavale dokumendile. Kaebuse esitajal ei ole võimalik kontrollida tema poolt EAS-ile esitatud taotluse hindamise arvutuskäiku ja saadud lõpptulemust. Seega on rikutud haldusakti adressaadi õigust seaduspärasele ja kontrollitavale haldusmenetlusele. 6.Ainuüksi väide, et EAS-i otsuses on täpsustatud ja igakülgselt selgitatud koondhinde kujunemist ei saa lugeda haldusakti piisavaks motiveerimiseks, vaid esitatavat seisukohta tuleb ka konkreetsete asjaoludega sisustada, et oleks võimalik veenduda arvamuse õigsuses ja põhjendatuses. Vaideotsuses on haldusorgan on avaldanud arvamust, et EAS oleks võinud siiski kasutada võimalust küsida taotlejalt täiendavaid materjale ja lisaandmeid, mis aga oleks võinud viia kõrgema koondhinde, s.o projekti rahastamise taotluse rahuldamise eelduseks oleva miinimumkoondhinde 2,5, kujunemiseni. 7.Riigikohus on lahendis 3-3-1-93-06 osutanud ka vajadusele võrrelda konkursil osalenud isikute poolt esitatud andmeid ja vaadelda ning hinnata, kas neid on selle põhjal koheldud võrdselt või mitte. 8.Viidatud kohtulahendis osundab Riigikohus EL Nõukogu määruse nr 1260/1999/EÜ, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta, preambula punktile 55, mille kohaselt peaks eraldiste andmine põhinema objektiivsetel, lihtsatel ja arusaadavatel kriteeriumidel. Kuigi Määrus nr 44 ei sätesta taotluse esitajate avalduste hindamiseks nende paremusjärjestusse seadmist, ei ole haldusaktis toodud põhjendusi ja hinnanguid võimalik kontrollida ilma, et isikul oleks ülevaade teiste konkursil osalevate isikute taotlustele antud hinnangutest, sest haldusorgan põhistab oma seisukohti tuginedes taotluste võrdlusele.

9. Vähemalt kahe kriteeriumi osas läbiviidud hindamine on ilmselt ebaobjektiivne, tõenäoliselt on ka teiste taotluse punktide osas toimunud ebaobjektiivne hindamine. EAS on kaebaja taotlusele andnud võrreldes teiste taotlejatega põhjendamatult ja ebaõiglaselt vähem punkte. EAS 16. juuli 2010. a otsuse kohaselt on kaebuse esitaja poolt taotletava toetuskrooni mõju ettevõtja lisandväärtuse kasvule ja töökohtade paiknemisele suuremat lisandväärtust loovatele töökohtadele võrreldes teiste taotlusvoorus osalenud taotlejatega madal. Samas ei ole välja toodud võrdlusandmeid, mis lubaksid taotleja vastavaid näitajaid kõrvutada ja võrrelda teiste viidatud taotlusvoorus osalejate arvnäitajatega ning seega veenduda hinnangu õigsuses ja põhjendatuses. Haldusaktis ei ole andmeid teiste taotluste ega neile antud hinnangute osas.Sama kehtib ekspordikäibe näitajate ja lisandväärtuse 2009. a baastaseme käsitluse osas. See tekitab kaebuse esitajas põhjendatud kahtluse hindamise objektiivsuses. Seda enam, et hindamismetoodikal on peatutud põgusalt ja jõutud selle alusel üldsõnalisele järeldusele, et kaebuse esitaja näitajate võrdlus teiste taotlusvoorus osalenud taotlejatega on olnud korrektne. 10.Toetustaotluse esitajal peab olema võimalik veenduda, et tema taotluse rahuldamata jätmise põhjuseks on tõepoolest asjaolu, et sellel korral olid teiste isikute poolt esitatavad taotlused edukamad. Juhul, kui haldusotsuses sisaldub pelgalt konstanteering, et teised taotlused on paremad ja taotluse esitajal puudub selle väite kontrollivõimalus, siis ei saa edaspidiselt rääkida enam objektiivsete kriteeriumite alusel toimuvast läbipaistvast toetuste jagamisest.

11. Erinevate puuduste üleslugemisel ei ilmne, milline on iga konkreetse puuduse osakaal lõpphinde kujunemisel ja kas ühe puuduse kummutamisel antud hinnang oluliselt muutub või mitte. Haldusaktist peab olema aru saada hinde kujunemise metoodika ja põhjendustest peab sama ülevaate ka tegevusest hindamise läbiviimisel.

12.Otsuses märgitud puudused seoses potentsiaalsete klientide ja koostööpartnerite märkimisega on puuduseks, mida oleks kaebajal olnud võimalik kõrvaldada, kui EAS oleks täitnud temal Korra § 14 lg 3 tulenevalt lasuvat kohustust.

III VASTUSTAJA SEISUKOHT

13.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja peab kaebust põhjendamatuks. Vaidlusalune otsus kui haldusakt on õiguspärane nii materiaalsest kui formaalsest aspektist ning otsus on piisavalt motiveeritud nii faktiliselt kui ka õiguslikult. Otsuse vastuvõtmisel on järgitud kõiki kaalutlusreegleid ning ei esine diskretsioonivigu. Haldusakt on antud kooskõlas kehtivate õigusnormidega ning otsus tugineb seaduslikule alusele. Otsuses on toodud viited taotluse menetlemisel ja taotluse rahuldamata jätmisel aluseks olnud õigusaktidele: Perioodi 2007- 2013 struktuuritoetuse seaduse (STS) §-dele 14 lg 1; 15 lg 1; 16 lg 3 ning Määruse 44 §-dele

15 lg 1, 2, 3; § 16 lg 1, 2, 4; 17 lg 2, 3; ja 18 lg 1, 7. Lisaks on otsuses viidatud tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringute hindamiskomisjoni (komisjon) 07.07.2010 protokollile (vt lisa 2), kus on otsustatud projekti mitte finantseerida ning toodud on ka vastavasisulised põhjendused.

14.EAS on haldusakti vastuvõtmisel täpselt järginud STS-st ja Määrusest 44 tulenevaid diskretsiooni piire (st võimalust taotlus rahuldada või jätta rahuldamata) ning on kõiki asjaolusid arvesse võttes teinud taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Otsuse tegemisel on eeskätt lähtutud Määruse 44 § 2 tuleneva alusnormi eesmärgi - tööstusettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine läbi tehnoloogiainvesteeringute, mis aitavad kaasa tööstusettevõtte tootlikkuse ja ekspordipotentsiaali kasvule, toodete lisandväärtuse suurenemisele, uute turuvõimaluste avanemisele ja töötajate ümberpaiknemisele suuremat lisandväärtust loovatele töökohtadele tagamisest.

15. Projekt vastas määratletud kitsaskohale, kuid selle realiseerimine eraldi võetuna ei too kaasa meeteme eesmärkide saavutamist. Seetõttu hindas EAS kaebaja projekti vahetut mõju tema ekspordipotsentsiaali kasvule liiga optimistlikuks. Projektil oli ka olulisi tugevaid jooni, mis on otsuses ja kaebaja projekti kohta koostatud hindamisaruandes välja toodud (ettevõtja ja projekteerimismeeskonna pikajaline kogemus antud tööstuse valdkonnas, projekti hea ettevalmistus ja kavandatava investeeringu arusaadavus, tootmisprotsessis esineva kitsaskoha selge esiletoomine), ent kuna kaebaja projekt sai koondhindeks 2.40, siis Määruse 44 § 17 lg

3 tulenevalt ei kuulunud taotlus rahuldamisele.

16.Otsuses on arvestatud kõiki taotluse projekti pooltja vastuargumente, hinnates projekti olulisemaid tugevaid ja nõrku külgi. Seejuures on hindamisel aluseks võetud Määruse 44 § 17 lg 5 toodud hindamiskriteeriumid ja seda täpsustav hindamismetoodika ( metoodika) ,mis näeb alakriteeriumide kaupa ette kõik arvestamisele kuuluvad asjaolud ning hindamisskaalad. Kuna metoodikat rakendati võrdselt kõikide taotlejate puhul, on tagatud ka taotlejate võrdne kohtlemine.

17.Otsuse tegemisel ei ole tuginetud asjassepuutumatutele kaalutlustele ja meelevaldsetele asjaoludele, mis kaalutlusotsusega kuidagi seotud ei ole. Arvestamisele kuuluvad asjaolud ja aspektid on tuletatud volitusnormi eesmärgist, milleks on tööstusettevõtjate tootlikkuse ja ekspordipotentsiaali kasvu soodustamine, toodete lisandväärtuse suurenemine ja töötajate ümberpaiknemisele suuremat lisandväärtust loovatele töökohtadele. Sellest johtuvalt jäid taotluse edukuse hindamisel tahaplaanile konkreetse taotleja ärihuvid kitsalt ning konkurentsivõime (millist eesmärki kandis põhiliselt kaebaja projekt).

18.Võrdse kohtlemise põhimõtte realiseerimine on tagatud seeläbi, et kõiki 2.hindamisvoorus vastavaks tunnistatud 162 taotlust vaadati läbi võrdsete hindamiskriteeriumide alusel, mis on sätestatud Määruse 44 § 17 lg 3 ja täpsustatud metoodikas. Samadest hindamiskriteeriumidest ja metoodikast lähtuti kõigi taotlejate puhul.

19.Otsuses sisalduvad mitteisikustatud viited teistele taotlusvoorus osalenud taotlejatele on selgitava ja üldistava iseloomuga selleks, et anda taotlejale adekvaatsemat pilti muuhulgas sellest, millised olid tema hinnatud võtmenäiotajad teiste taotlejatega võrreldes üldiselt. Ühele taotlusele antvad hinede ei mõjuta teistele taotlustele antavaid hindeid.

20. 1.hindamiskriteeriumi 1.alakriteeriumi puhul osundas komisjon täiendava negatiivse asjaoluna, et toetuse mõju lisandväärtuse kasvule ei ole taotluses piisavalt põhjendatud ja mõju on hinnatud liiga optimistlikult, arvestades üldist turusituatsiooni.EAS juhatus on otsuses lähtunud komisjoni järeldustest, osundades lisaks, et toetatav projekt ei soodustaks oluliselt ka töökohtade paiknemist suuremat lisandväärtust loovatele töökohtadele. Otsuses on hinnatud toetuse mõju kaebaja lisandväärtuse kasvule madalaks, mis on negatiivne asjaolu ja ei saa mõjuda koondhindele positiivselt. Täiendava negatiivse asjaoluna osundas komisjon, et toetuse mõju lisandväärtuse kasvule ei ole taotluses piisavalt põhjendatud ja mõju on hinnatud liiga optimistlikult, arvestades üldist turusituatsiooni.

21. 1.hindamiskriteeriumi 4.alakriteeriumi osas on positiivse kõrval komisjon negatiivsena märkinud ebapiisavaid muid ümberkorraldusi ettevõttes, ebapiisavat informatsiooni ekspordi kasvu saavutamiseks( puudub piisav informatsioon potentsiaalsete klientide ja partnerite kohta).Otsuses on antud hinnangud taotluse asjaoludele vastavalt konkreetsetele alakriteeriumidele. IV KOHTU SEISUKOHT

22.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

23.Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et majandusja kommunikatsiooniministri 04.06.2008.a. määrusega nr 44 kehtestatud ”Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetamise tingimused ja kord” alusel tehtud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse 16.07.2010.a.otsusepunktis 2 sisalduv otsustus jätta Bohlen AS taotlus nr EU35703 projektile ”Freespingi soetamine” toetuse saamiseks rahuldamata on ulatusliku kaalutlusõiguse alusel tehtud kaalutlusotsuseks .

24.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 19 lg 6 tulenevalt kontrollib kohus diskretsiooni alusel antud haldusakti puhul, kas akti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Riigikohus on 14.10.2003 otsuses nr 3-3-1-54-03 rõhutanud : Halduse kaalutlusehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlusja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Seega tuleb põhjendustes selgitada, milliseid asjaolusid haldusorgan arvestas ja millised järeldused ta sellest tegi. Riigikohtu 06.11.2002 otsuses nr 3-3-1-62-02 on selgitatud: Kaalutlusõiguse teostamise korral peab kohus kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Mida ulatuslikum on diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema motivatsioon. Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt.

25.Korra § 3 lg 2 kohaselt on meetme rakendusüksuseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Korra § 13 lg 1 kohaselt teostab EAS taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: taotluse registreerimine, läbivaatamine või läbivaatamata tagastamine, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluste täienduste või muudatuste küsimine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse ja taotleja hindamine ning taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine. Korra § 17 lg 1 sätestab, et nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse. Sihtasutuse juhatusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valikuvõi hindamiskomisjone ning kaasata hindamiseks eksperte. Korra § 18 lg 1 kohaselt teeb taotluse rahuldamise korral sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse.Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Ülaltoodust tulenevalt kuulub taotluse rahuldamata jätmise otsustamine EAS-i juhatuse pädevusse, sealjuures on EAS-i juhatus kohustatud taotluse lahendamisel järgima õiglase menetluse reegleid ning taotluse hindamisel teostama kaalutlusõigust.Eeltoodust ja tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetuse taotluste hindamismetoodikast tulenevalt on taotluse hindamisel ja oma otsuse motiveerimisel hindamiskomisjoni ettepanek üheks tõendiks kogumis ja vastastikuses seoses teiste tõenditega, sealjuures eksperdi arvamusega. Ka hindamisaruanne on oma sisult ettevõtluskonsultandi mittesiduv ettepanek hindamiskomisjonile. Hindamiskomisjoni ettepanekuga nõustumine ei pruugi tähendada EAS-i juhatuse seisukoha puudumist või selle väljaselgitamata jätmist, kuid tehtav otsus peab vastama kaalutlusotsusele esitatavatele nõuetele.

26.Käesoleval juhul on EAS esimese hindamiskriteeriumi ”Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele ja tööstusettevõtja arengule” puhul asunud seisukohale: Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele ja tööstusettevõtja arengule ( kuni 35% maksimaalsest koondhindest) hindega 1, 65, kuna taotletava toetuskrooni mõju taotleja lisandväärtuse kasvule ja töökohtade paiknemisele suuremat lisandväärtust loovatele töökohtadele on madal, võrreldes teiste taotlusvoorus osalenud taotlejatega. Taotletava teotuskrooni mõju taotleja ekspordikäibe kasvule ja Taotleja lisandväärtuse 2009.a. baastase on keskmised, võrreldes teiste taotlusvoorus osalenud taotlejatega./…/.

Seega on EAS põhjendanud viidatud hindamiskriteeriumile antud hinnet otsesõnu teiste taotlusvoorus osalenud taotlejate taotlustes sisaldunud näitajatega. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et selline otsus ei vasta haldusakti kaalutlemise ja põhjendamise nõuetele ning haldusakt kontrollitav ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt on lubatud haldusakti põhjendav osa välja tuua eraldi dokumendis, kui selle tervikuna esitamine oleks ebaproportsionaalne, kuid ka selllisel juhul on peetud vajalikuks ära tuua põhimotiivid ja viite tegemine täpsemat informatsiooni sisaldavale dokumendile.

Vaidlustatud otsuses on tehtud viide komisjoni 07.07.2010 protokollile, kuid nimetatud dokumendis puuduvad andmed teiste samas taotlusvoorus osalenud isikute taotluste ja neile antud hinnangute kohta, s.o. taotluste võrdluse kohta andmeid ei ole. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et Kord ei näe ette taotluste paremusjärjestusse seadmist, samuti ei tulene hindamiskriteeriumidest ega metoodikast, et taotlust hinnataks ka lähtuvalt konkreetse taotluse võrdlusest teiste taotlustega. Kuigi vastustaja on väitnud, et otsuse p.1 on EAS soovinud kaebuse esitajale anda informatiivset teavet selle kohta, milline on tema taotlus üldisel foonil ning toodu ei ole antud hinnet mõjutanud, on selline väide väheveenev.

Vaidlusalust otsusepunkti ei ole võimalik mõista vastustaja väidetud viisil, sest hinde 1,65 otsese põhjendusena on märgitud teiste taotlejatega võrreldes toetuskrooni madalat mõju taotleja lisandväärtuse kasvule ja töökohtade paiknemisele suuremat lisandväärtust loovatele töökohtadele . Kaalutlusõiguse rikkumisega on tegemist nii siis, kui kaalutlusõigus jäetakse kasutamata, kui ka juhul, kui lähtutakse asjakohatutest kaalutlustest. Hinne 1,65 põhjusel, et teiste taotlustega võrreldes on kaebaja taotluse teatud näitajad madalad, on lubamatuks kaalutluseks.

Taotletava toetusekrooni mõju taotleja ekspordikäibe kasvule ja taotleja lisandväärtuse 2009.a. baastaset on peetud teiste taotlejatega võrreldes keskmiseks. Samas on otsuses kõnealuses punktis leitud, et taotleja ei oma ekspordikogemust aastatest 2006-2008.a. Eeltoodu ei kinnita, et diskretsiooni teostades on arvestatud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt . Riigikohtu praktika kohaselt ( 3-3-1-57-07, 3-3-1-62-07) ei muuda põhjenduste hilisem esitamine akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks ja pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti.

27.Kaalutlusotsuse tegemisel selgitatakse välja kõik asjas tähendust omavad asjaolud, hinnatakse tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses ning analüüsitakse pooltja vastuargumente, sealjuures võetakse seisukoht taotleja esitatud vastuväidete suhtes. Enne haldusakti andmist peab HMS § 40 lg 1 kohaselt haldusorgan andma menetlusosalistele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. HMS § 56 sätestatust järelduvalt tuleb motivatsioonis ümber lükata ka menetlusosalise vastuväited asjas kogutud seisukohtadele ja tõenditele.

28.Isiku õigus olla haldusmenetlusse kaasatud tähendab ka isiku õigust olla haldusmenetluses ära kuulatud. Ärakuulamisõiguse rikkumist tuleb soodustuse andmisest keeldumise kaalutlusotsuse puhul pidada selliseks menetlusveaks, mis võis takistada taotlusega seonduvate asjaolude igakülgset väljaselgitamist ja nende kaalumist otsuse tegemisel. HMS §

40 lg 3 p 2 sätestab erandi, mille kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid kuulamata, kui menetlusosalise poolt esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ja puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Nähtuvalt vaidlustatud otsusest puudus vastustajal alus veendumuseks, et kaebuse esitaja saaks ärakuulamisel midagi lisada.

29.Asjaolu, et EAS-i koduleheküljel on välja töötatud ja avaldatud abimaterjalid ja juhendid projektide koostamiseks ning et kõik ettevõtjad on saanud juhinduda neist abimaterjalidest ja neid on nõustanud konsultant, ei tähenda, et sellega vabanes EAS uurimisprintsiibi järgimise kohustusest ning täiendavate materjalide ja lisaandmete küsimise kohustusest. Korra § 13 lg 2 sätestab, et sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt muu hulgas selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta , sealjuures näidates, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni.

Vaidlustatud otsuses on esile toodud puudusi täiendavate materjalide ja lisaandmete aspektist, näiteks märgitud, et esitatud dokumentatsioonis ei ole välja toodud potentsiaalseid kliente ning koostööpartnereid, mistõttu ei ole võimalik veenduda müügija ekspordikasvu jätkusuutlikkuses ( p 1), või et projekti eesmärkide selguse huvides oleks olnud põhjalikuma täiendava materjali esitamineseadmete paigutuse plaanid, uue tootmiskorralduse joonised ( p 2), illustreerivate jooniste puudumine raskendab investeeringu olemuse mõistmist ( p 4) jms.

Käesoleval juhul ei järeldu vaidlustatud otsusest, et EAS-l puudus vajadus lisaandmete saamiseks. Eeltoodust tulenevalt on uurimispõhimõtte ja sellega kaasnevalt ärakuulamisõiguse rikkumine kaalutlusotsuse puhul menetlusviga, mis võis takistada taotlusega seonduvate asjaolude igakülgset väljaselgitamist ja nende kaalumist asja otsustamisel. Kohus ei nõustu vastustajaga selles, et Korra § 13 lg 2 on silmas peetud vaid selliste andmete esitamise nõudmist, mille puudumisel ei oleks taotlust üldse võimalik menetleda, kuid et osundatud säte ei puuduta projekti hindamiseks tähtsust omavaid asjaolusid(näiteks ei olnud otsuse kohaselt võimalik hinnata hinnata 2010-nda I kvartali ja viie kuu majandusnäitajates ilmnenud ekspordikäibe kasvu muu hulgas põhjusel, et ei olnud välja toodud potentsiaalseid kliente ja koostööpartnereid sihtriikides).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt puudus EAS-l alus veendumuseks, et kaebuse esitaja saaks veel midagi lisada. Täiendavate materjalide ja lisaandmete küsimata jätmisel olnuks kaebuse esitajal võimalik neid esitada , kui oleks tagatud ärakuulamisõiguse realiseerimine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlustatud otsuse puhul on rikutud menetlusnõudeid määral, mis võisid oluliselt mõjutada asja otsustamist.

30.Kohtule esitatud kaebuses taotles AS Bohlen EAS-i 16.07.2010 otsuse tühistamist osas, millega jäeti AS Bohlein taotlus (reg.nr EU35703) toetuse saamiseks rahuldamata ning kohustada EAS-i uuesti läbi vaatama AS-i Bohlen taotlus (reg.nr EU35703) ja rahuldada AS Bohleni taotlus toetuse saamiseks. Kohus leidis 04.11.2010 kaebuse menetlusse võtmise määruses, et kaebaja taotletud ettekirjutust saaks kohus teha vaid juhul, kui haldusorgani valikud kaalutlusõiguse teostamisel on taandunud ühele variandile.Kuna kohus ei saa asuda ise haldusorgani asemel diskretsiooni teostama, sh haldusorganit kohustama taotlust täies ulatuses rahuldama, saab kohus kohustada haldusorganit vaid taotlust uuesti läbi vaatama, mistõttu kohus tõlgendas esitatud kohustamistaotlust viisil, et kaebuse esitaja soovib EAS-i kohustamist vaadata tema 30.04.2010 taotlus (reg.nr EU35703) uuesti läbi. Kohustamistaotluse rahuldamist ei välista vastustaja väidetud rahaliste vahendite puudumine, mille kohaselt kaebuse esitajal ei oleks käesoleval ajal võimalik projekti teostada ka juhul, kui asja uuel läbivaatamisel tehakse käesolevast teistsuguse sisuga otsus.

V MENETLUSKULUD

31. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS §

93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebuse esitaja taotleb kantud menetluskulu summas 830,85 eurot väljamõistmist vastustajalt. Taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Lea Kuuse kohtunik