2-10-48112/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2011, Tartu Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-48112

Tsiviilasi

BIGBANK AS hagi Ene Tamm vastu 511.29

euro

(8 000

krooni)

ja

lisanduva

viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

191.73 eurot (3 000 krooni)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja BIGBANK AS, rk 10183757, Rüütli 23,

51006 Tartu

hageja esindaja Ere Uusen, menetlused@bigbank.ee

kostja Ene Tamm

Menetlus kirjalik

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

Välja mõista Ene Tammelt AS BIGBANK kasuks tagastamata krediidisumma, võla

sissenõudmise kulu ja viivis kokku summas 402 (nelisada kaks) eurot 64 senti (6 300

krooni).

Jätta rahuldamata AS BIGBANK nõue käsitlustasu 108.65 euro (1 700 krooni)

väljamõistmiseks ja lisanduva viivise väljamõistmiseks 0,25 % päevas põhinõudest

alates 30.09.2010 kuni põhinõude täitmiseni.

Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

AS BIGBANK menetluskulud jätta Ene Tamme kanda.

Välja mõista Ene Tammelt AS BIGBANK kasuks 111 (ükssada üksteist) eurot 85

senti (1 750 krooni) menetluskulude katteks.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust

ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti

2/3

Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest

alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt

seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu

õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega

vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava

osa. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada.

Kohus ei pea võimalikuks kostjalt käsitlustasu summas 1700 krooni väljamõistmist.

SMS-laenu üldtingimuste punktist 8.4 nähtub, et käsitlustasu kujutab endast sanktsiooni

lepingu täitmisega viivitamise korral. Käsitlustasu eesmärgiks on lepingu rikkumisega

hagejale tekitatud kulude hüvitamine, kusjuures lisaks käsitlustasule on laenuandjal õigus

nõuda kogu tekitatud kahju hüvitamist. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-120-08

märkinud, et VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega

viivitamise tagajärgi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju

hüvitamist. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral

täitmisega viivitamisel leppetrahvi. Kolleegium on lisaks seisukohal, et kui tegemist ei ole

tarbijakrediidilepinguga, võib tüüptingimustes sisalduv leppetrahvi kokkulepe olla

ebamõistlikult kahjustav VÕS 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi. Samuti on võimalik olukord, kus

tarbija sõlmib krediidilepingu, kuid tegemist ei ole tarbijakrediidiga VÕS § 402 jj mõttes,

sest seaduses tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on täitmata. Sellisel

juhtumil võib leppetrahvi kokkulepe tüüptingimusena olla tarbijat ebamõistlikult

kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi.

Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus

kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS

§ 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist

lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate

õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui

tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille

teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega

nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma

tingimuse

kasutajale

ebamõistlikult

suurt

leppetrahvi,

ebamõistlikult

suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Kohus on seisukohal, et käsitlustasu nõue jääb rahuldamata VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 42

lg 3 p 5 koosmõjus: tarbijalt ei või lepingu rikkumisel nõuda muid kohustuse täitmise

tagamise vahendeid, kui viivis ja viivist ületava kahju hüvitamine. Käsitlustasu kokkulepe

on tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi ning seetõttu

tühine.

Kohus leiab, et põhjendatud ei ole ka hageja täiendava viivise nõue. Põhivõlast suurem

viivis on kohtupraktikast ja VÕS §-st 42 lg 3 p 5 lähtuvalt põhjendamatult suur, kallutades

3/3

oluliselt kohustuste tasakaalu tarbija, so kostja kahjuks. Kohus mõistab kostjalt välja

viivise laenusumma ulatuses, so 3000 krooni.

Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja põhivõla 3000 krooni, võla sissenõudmise

kulu 300 krooni ja viivise summas 3000 krooni, so kokku 6300 krooni ehk 402.64 eurot.

Kohus jätab rahuldamata käsitlustasu 1700 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmise

nõuded.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldab

hagi olulises osas, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda terves ulatuses.

TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad

menetluskulud.

Menetluskulude

nimekirja

kohaselt

on

hageja

menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni ehk 63.91 eurot,

elektroonilise dokumendi väljatrüki eest tasutud riigilõiv 50 krooni ehk 3.20 eurot ning

õigusabikulud 1 500 krooni ehk 95.87 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhjendatud ja

vältimatu kuluna välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 1000 krooni.

Hageja taotlus kostjalt õigusabikulude väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.

Arvestades asjaolu, et tsiviilasjas on sisuline õigusabi piirdunud hagiavalduse

koostamisega ja selle kohtusse esitamisega, peab kohus tulenevalt asja keerukusest

mõistlikuks ja põhjendatud õigusabi kuluks 750 krooni. Seega kokku tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista menetluskulude katteks 1 750 krooni ehk 111.85 eurot.

TsMS § 340 lg 4 teise lause kohaselt on ärakirjade või väljatrükkide tegemine

riigilõivuvaba. Hagejal on õigus taotleda elektroonilise dokumendi väljatrüki eest tasutud

riigilõivu 50 krooni ehk 3.20 euro tagastamist.

Kohtunik