3-10-1344/26 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-10-1344

1

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2011 Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-10-1344 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi OÜ L kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Koonga Vallavolikogu 29.04.2010 otsus nr 37; - teha Koonga Vallavolikogule ettekirjutus katastriüksuse R sihtotstarbe muutmise otsustamiseks vastavalt OÜ L 06.04.2010 taotlusele nr 22; - välja mõista kaebaja kasuks tema poolt kantud menetluskulud

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev 15. veebruar 2011 Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja OÜ L esindaja vandeadvokaat Karl Kask Vastustaja Koonga Vallavolikogu esindaja volikogu esimees K. B

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON

Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6:

Jätta rahuldamata OÜ L kaebus haldusasjas nr 3-10-1344.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4:

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna

3-10-1344

2 Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 11. märtsil 2011. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

08.11.2005 Koonga Vallavalitsuse korraldusega nr 169 otsustati erastada OÜ-le L katastriüksuse nimega R sihtotstarbega maatulundusmaa (tl 34). 02.10.2009 väljastas Koonga Vallavalitsus OÜ-le R projekteerimistingimused laudakompleksi laiendamiseks ja projekteerimiseks (tl 16). 01.03.2010 esitas OÜ L Koonga Vallavolikogule taotluse katastriüksuse R sihtotstarbe muutmiseks (tl 11). 25.03.2010 Koonga Vallavolikogu otsusega nr 33 otsustati algatada Koonga valla üldplaneering (tl 28). 31.03.2010 teatas Koonga vald taotlejale, et ei saa taotletud sihtotstarvet maale määrata, kuna taotletud sihtotstarvet ei ole õigusaktidega kehtestatud loetelus (tl 12). 06.04.2010 esitas OÜ L uue taotluse sihtotstarbe määramiseks (tl 13). 29.04.2010 Koonga Vallavolikogu otsusega nr 37 jäeti rahuldamata OÜ L taotlus katastriüksuse R senise sihtotstarbe muutmiseks (tl 15). 04.05.2010 saatis Koonga vald kaebajale Koonga Vallavolikogu 29.04.2010 otsuse nr 37 (tl 14). 26.05.2010 esitas OÜ L kohtule kaebuse otsuse nr 37 tühistamiseks (tl 6-9).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja hinnangul on vastustaja otsuse menetlemisel rikkunud menetlusse kaasamise ja ärakuulamise põhimõtet. Kaebajale ei antud enne otsuse vastuvõtmist võimalust oma arvamuse esitamiseks. Kohtu praktikast tulenevalt on tegemist olulise menetluseveaga, eriti juhul, kui otsus on rangeim võimalikest. Käesoleval juhul oli otsus rangeim võimalikest ning tekitas kaebajale olukorra, kus otsuse vaidlustamata jätmisel muutunuks võimatuks sihtotstarbe muutmist uuesti taotleda, kuna asi olnuks lahendatud kehtiva haldusaktiga. Kaebuse kohaselt on vastustaja jätnud täitmata selgitamiskohustuse ning rikkunud uurimispõhimõtet. Kaevatavas otsuses viitab vastustaja vallavalitsuse 30.09.2008 korraldusele nr 199, millega anti välja katastriüksusel olevate farmihoonete rekonstrueerimise projekteerimistingimused, mille punktis 1 on tingimuseks seatud keskkonnamõju hindamise ja detailplaneeringu algatamine. Keskkonnamõju hindamine on algatatud. PlanS § 10 lg 5 alusel on detailplaneeringu koostamise algatamine ja korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses.

3-10-1344

3 Antud juhul on ebaselge, kas katastriüksus on käsitatav territooriumina, millel detailplaneeringu koostamine on kohustuslik, kuna projekteerimistingimused anti välja olukorras, kus Koonga vallal puudus üldplaneering. Üldplaneering on algatatud vallavolikogu 25.03.2010 otsusega nr 33, kuid üldplaneeringut ei ole kehtestatud käesoleva ajani. Kui katastriüksuse osas on detailplaneeringu koostamine kohustuslik, siis oleks kehtiv üldplaneering aluseks detailplaneeringu koostamisele, mis on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel. Sellises olukorras oleks vastustaja pidanud kaebajale selgitama, et sihtotstarbe määramiseks on vajalik üldplaneeringu koostamine ja kehtestamine, selle alusel territooriumide määratlemine, millel detailplaneeringu koostamine on kohustuslik ning detailplaneeringu kehtestamine ja selle alusel sihtotstarbe määramine. Vastustaja ei oleks tohtinud otsuse põhjenduste alusel keelduda sihtotstarbe muutmisest, vaid oleks pidanud kaebajale olukorda selgitama. Seadusest ei tulene haldusorganile kohustust haldusakt igal juhul välja anda ega kohustust lahendada iga taotlus haldusaktiga. Ebaõige on otsuses toodud märkus kõlvikulise koosseisu muutmisest. Ehitise osalise lammutamisega ei saa muutuda ehitise kõlvikuline koosseis. Samas juhul, kui vastustaja leidis, et sihtotstarbe määramiseks tuleb kindlaks teha maatüki kõlvikuline koosseis, ei oleks tohtinud anda keelduvat otsust kaebaja taotlusele põhjendusel, et asjaolud on ebaselged. Õigusaktidest tulenevalt on maasihtotstarbe määramiseks kaks alust – omaniku taotlus või õigusaktidest tulenev vajadus. Kaebaja hinnangul ei ole käesoleval juhul selge, kas katastriüksusele kohaldub detailplaneeringu koostamise kohustus PlanS § 3 lg 2 järgi. Detailplaneeringu algatamine on küll rekonstrueerimisprojekti tingimuseks, kuid ei saa väita, et see kohustus tuleneb planeerimisseadusest. Seega oleks pidanud vastustaja tingitult seadusest tuleneva vajaduse puudumisest määrama katastriüksuse sihtotstarbe kaebaja taotluse alusel, mitte seadma selle määramise sõltuvusse pooleliolevatest menetlustest. Kaebaja hinnangul on kaevatav otsus vastuolus kehtiva seadusega. Põhjendus, et hoones ei ole peetud koduloomi, ei piira sihtotstarbe mittemuutmine kaebaja tootmistegevust senises ulatuses. Samas on vastustaja eitava otsusega piiranud kaebaja võimalusi tootmistegevuse laiendamiseks ning rikkunud sellega kaebaja õigusi. Sihtotstarbe määramine ei ole haldusorgani diskretsiooniotsus, mis tuleks anda kaalutlusõiguse alusel. Kaebaja on esitanud nõuetekohase taotluse, kuid katastriüksuse sihtotstarve määramisest on õigusvastaselt keeldutud.

Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja selgituste kohaselt ei ole vastustaja võtnud kaebajalt võimalust selgituste andmiseks. Kaevatavast otsusest ei järeldu, et taotluse lahendamiseks on vajalik eelnevalt mõne muu haldusakti andmine. Otsust ei ole põhjendatud pooleli olevate menetlustega, vaid on leitud, et seetõttu ei oleks katastriüksuse sihtotstarbe muutmine otstarbekas, sest seda võidakse muuta pooleli olevate

3-10-1344

4 menetluste käigus. Vastustaja hinnangul on hoonete lammutamisega muudetud maatüki kõlvikulist koosseisu. Käesoleval juhul selgitas volikogu välja, et maatükil asuvatest ehitistest on osa lammutatud ning maatüki kõlvikulist koosseisu on muudetud. Maakatastriplaanile, mille koostab maamõõtaja, kantakse kõlvikute paiknemine ja nende pindala. Kaebaja omandas maatükil asuvad hooned vallasasjana ning taotles maatüki erastamist maatulundusmaa sihtotstarbega. Vallavalitsuse 08.11.2005 korraldusega nr 169 nõustuti maa erastamisega maatulundusmaana. Kaevatava otsuse vastuvõtmise ajal ei olnud katastriüksuse erastamine veel lõpule viidud ning katastriüksust kinnisturaamatusse kantud. Katastriüksus on jätkuvalt riigi omandis ning kaebaja ei ole vaidlusaluse maa omanik. Vastustaja hinnangul ei takista sihtotstarbe määramine kaebajal laiendada tootmistegevust.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p 1. Kaebus on esitatud 26.05.2010 vastustaja 29.04.2010 haldusaktile. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav.

Kaebuse kohaselt on vastustaja oma tegevusega piiranud kaebaja õigust seaduspärasele haldusmenetlusele ning kaebaja õigusi on haldusmenetluses rikutud. Kaebaja esitas 01.03.2010 vastustajale avalduse katastriüksuse R sihtotstarbe muutmiseks põllumajanduslike tootmishoonete maaks ja maatulundusmaaks (tl 11). Vastuseks esitatud taotlusele saatis vastustaja 31.03.2010 vastuse ja selgitas, et katastriüksusele ei ole võimalik määrata taotletud sihtotstarvet, kuna sihtotstarvet „põllumajanduslike tootmishoonete maa“ ei ole katastriüksuste sihtotstarvete liikide loetelus toodud (tl 12). 06.04.2010 avalduses Koonga Vallavolikogule taotles kaebaja muuta katastriüksuse sihtotstarvet tootmismaaks ja maatulundusmaaks (tl 13), mille vastustaja lahendas kaevatava otsusega (tl 14, 15).

HMS § 11 kohaselt on haldusmenetluses menetlusosaliseks haldusakti või toimingu sooritamist taotlev isik. HMS ei nõua vastustajalt menetlusosaliste ringi kindlaks määramiseks ja menetlusosaliste kaasamiseks eraldi toimingu tegemist või haldusakti vastuvõtmist. Seega esitades vastustajale taotluse, oli kaebaja menetlusosaline haldusmenetluses ning kuna tegemist oli tema enda poolt algatatud haldusmenetlusega, oli talle piisavalt täpselt teada, mille osas menetlus toimub ja mille kohta ta võib arvamuse, asjas tähtsust omavaid andmeid, dokumente esitada.

3-10-1344

5 Kaebaja seletuse kohaselt ei ole kaevatavas otsuses toodud argumendiks asjaolu, et kaebaja on üksnes vaidlusalusel katastriüksusel asuvate ehitiste kui vallasasjade omanik, nimetatud väite esitas vastustaja alles kohtumenetluses. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja poolt toodud etteheide käesoleval juhul selliseks asjaoluks, mis saaks rikkuda kaebaja õigusi, kuna asjaolu, et ta ei olnud ega ole katastriüksuse omanik oli/pidi olema kaebajale teada juba enne esimese taotluse esitamist ning nimetatud argument ei saanud talle tulla üllatusena.

Haldusorgan peab HMS §-s 40 sätestatud ärakuulamise õiguse tagamiseks andma isikule võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Ärakuulamise põhimõte eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt asja õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. Kuna tegemist oli kaebaja enda poolt esitatud taotlusega, oli ta teadlik haldusmenetlusest ning tal oli võimalus esitada oma taotluse juurde täiendavaid selgitusi. Asjas ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et kaebaja esitas taotlusele täiendavaid tõendeid, taotlusi ja/või vastustaja keeldus neid vastu võtmast. Ka ei ole kaebaja esitanud täiendavaid tõendeid kohtumenetluses. Menetlusosalise õigusele olla ära kuulatud vastab haldusorgani kohustus menetlusosaline ära kuulata ning võtta tema poolt esitatud teave haldusakti andmisel arvesse. Käesoleval juhul ei andnud vastustaja enne kaevatava otsuse vastuvõtmist kaebajale võimalust täiendavate selgituste ja andmete esitamiseks. Õiguspärase haldusmenetluse eest vastutab haldusorgan. Antud juhul vastustaja kaebajale ärakuulamise õigust ei taganud, rikkudes sellega haldusakti andmisel menetlusnõudeid.

Lähtudes HMS § 58, ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kehtiv õigus ei määra, millised menetlusnormide rikkumised on käsitletavad eelnimetatud tähenduses oluliste menetlusvigadena. Menetlusvea olulisus sõltub konkreetse haldusmenetluse liigist, eesmärgist ning menetluse õigusliku regulatsiooni eripärast. Taotluste rahuldamise võimalusi hinnatakse taotluste sisulise läbivaatamise käigus. Riigikohtu halduskolleegium asus haldusasjas nr 3-3-1-49-08 tehtud otsuses seisukohale, et olukorras, kus haldusorgan peaks nii või teisiti sama sisuga haldusakti uuesti välja andma, ei ole haldusakti tühistamine akti põhjenduste puudulikkuse tõttu menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt põhjendatud (otsuse p 11). Kaebuse kohaselt oli taotluse esitamisel kaebaja eesmärgiks katastriüksuse R sihtotstarbe muutmine. Seetõttu tuleb käesoleva vaidluse puhul hinnata, kas õigusaktide kohaselt on haldusmenetluses esitatud taotluse rahuldamine põhimõtteliselt üldse võimalik. MaaKatS § 18 lg 3 alusel on Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusega nr 155 vastuvõetud „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ (edaspidi „kord“ vastavas käändes).

3-10-1344

6 Korra § 2 sätestab katastriüksuse sihtotstarbe määramise alused. Käsitletud paragrahvi lg 1 kohaselt määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kinnisasja omaniku taotluse alusel. Kui sihtotstarbe määramise vajadus tuleneb õigusaktidest, määrab kohalik omavalitsus sihtotstarbe omal algatusel. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et vaidlusaluse katastriüksuse senine sihtotstarve on maatulundusmaa ning puudub vajadus määrata vaidlusaluse katastriüksusele sihtotstarvet õigusaktide alusel. Kaebaja hinnangul oleks vastustaja pidanud käesoleval juhul määrama katastriüksuse sihtotstarbe kaebaja taotluse alusel lähtudes korra § 2 p 1, mitte seadma selle määramise sõltuvusse pooleliolevatest menetlustest ega nende alusel muutuda võivatest asjaoludest. Koonga Vallavalitsuse 08.11.2005 korraldusega nr 169 anti nõusolek katastriüksuse R erastamiseks OÜ-le L (tl 34-35). Samas kinnitavad mõlemad osapooled oma seletustega, et maa erastamist ei ole käesolevaks ajaks lõpule viidud. Kuna kaebaja ei ole katastriüksuse omanik puudub tal õiguslik alus taotleda katastriüksuse sihtotstarbe muutmist korra § 2 p 1 alusel. Seetõttu ei saa kaevatav otsus rikkuda kaebaja kui kinnistu omaniku subjektiivseid õiguseid. Kaebaja ei ole esitanud kaebuses väiteid ega tõendeid selle kohta, et kaevatav otsus takistab mingil moel põllumajanduslikku tootmist tema kastutuses oleval katastriüksusel asuvates hoonetes või hoonete renoveerimist. Seega ei piira kaevatav otsus tema tegevust katastriüksusel. Lähtudes eeltoodust puudub kaebajal õiguslik alus taotleda kinnistu sihtotstarbe muutmist. Arvestades eeltoodut ei saa kaevatav otsus rikkuda kaebaja õigusi seoses katastriüksuse sihtotstarbega ning seetõttu ei anna kohus õiguslikku hinnangut asjas esitatud väidetele otsuse motiivide õigusvastasuse kohta.

Kaebaja eesmärgiks on katastriüksuse sihtotstarbe muutmine ning kaebaja seletusel tuli otsus vaidlustada ka seetõttu, et vastustaja ei saaks oma hilisemas tegevuses tugineda kaebaja suhtes vastuvõetud negatiivsele haldusaktile ega asjaolule, et kaebaja ei ole vaidlustanud tema suhtes vastu võetud negatiivset haldusakti. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega haldusakti tühistamiseks pöörduda halduskohtusse isik, kelle õigusi haldusakt rikub. Haldusakt piirab isiku subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab osaliselt või täielikult õiguse kasutamise, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. Seega juhul, kui vastustaja oma edasise tegevusega katastriüksuse sihtotstarbe osas rikub kaebaja subjektiivseid avalikke õigusi: põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, samuti haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi, on tal õigus pöörduda kaebusega kohtu poole. Isiku kaebeõigusest ilmajätmine ainuüksi põhjendusel, et ta ei ole vaidlustanud algset negatiivset haldusakti, rikub Põhiseaduse §-s 15 ning HKMS §-s 7 lg 1 sätestatud isiku õigust kaitsta kohtus oma rikutud õigusi.

3-10-1344

7 Juhul, kui kaebaja saab vaidlusaluse katastriüksuse omanikuks, ei saa tema subjektiivseid õiguseid kinnistu osas mõistlikult seada sõltuvusse kaebaja kui katastriüksuse kasutaja ja seal asuvate ehitiste (vallasasjade) omaniku subjektiivsetest õigustest vaidlusaluse katastriüksuse osas. Lähtudes eeltoodust ei saa kaevatava otsuse tühistamata jätmine mingil moel tulevikus piirata/rikkuda kaebaja kaebeõigust.

Kaebaja seletuse kohaselt oleks vastustaja pidanud antud juhul jätma taotluse läbivaatamata, mitte võtma vastu otsuse taotluse rahuldamata jätmise kohta. HMS § 43 annab õiguslikud alused haldusmenetluse lõppemiseks. HMS § 43 lg 1 p 3 kohaselt lõppeb menetlus haldusorgani poolt taotluse läbivaatamata jätmisega. HMS § 14 lg 6 kohaselt jätab haldusorgan taotluse läbi vaatamata juhul, kui: 1) taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata; 2) teistel seadusega ettenähtud juhtudel. Hinnates asjas kogutud tõendeid ei tuvastanud kohus HMS § 14 lg 6 õiguslikke aluseid taotluse läbi vaatamata jätmiseks. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et HMS § 14 lg 8 alusel võib taotleja enne haldusmenetluse lõppemist oma taotluse igal ajal tagasi võtta. Tegemist oli kaebaja enda poolt esitatud taotlusega ning juhul, kui kaebaja eesmärgiks oli vältida taotluse rahuldamata jätmist, oli tal võimalik taotlus tagasi võtta.

Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid, asjas kogutud tõendeid, menetlusosaliste poolt asjas esitatud väited, ei too kaevatav otsus kaebajale kaasa õiguslikke tagajärgi ega saa seetõttu iseseisvalt rikkuda tema õigusi või vabadusi. Samuti ei ole väidetavad menetlusvead iseenesest sellise iseloomuga, mis oleksid tinginud menetluse lõpptulemusena antava haldusakti sisulise õigusvastasuse. Tulenevalt asjas tuvastatud asjaoludest, ei too asja uus läbivaatamine kaasa teistsuguse otsustuse vastuvõtmist, vaid samasisuline otsus tuleks igal juhul uuesti välja anda. Seega vaatamata puudustele haldusmenetluse läbiviimisel on selle tulemusena antud haldusakt sisuliselt õiguspärane.

Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda.

Annika Vendik Kohtunik