2-10-25590/39 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 (5)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-10-25590

Otsuse kuupäev

09. märts 2011.a Jõhvi

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Helgi Vinni

Kohtuasi

O. S. hagi A. M.`i vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes.

Hagihind 2848,88 eurot.

Asja läbivaatamise kuupäev

16. veebruar 2011.a

Menetlusosalised Hageja: O. S. (IKxxx, elukoht: xxx)

Hageja esindaja: vandeadvokaat S. P.

Kostja: A. M. ( IK xxx, elukoht: xxx)

Resolutsioon

1. O. S. hagi rahuldada.

2. Tuvastada J. S. (isikukood xxx, sünniakt nr 120 koostatud Ida-Viru Maavalitsuses 18.03.2008) põlvnemine isast A. M.`ist (isikukood xxx).

3. Välja mõista A. M.`ilt elatis igakuise elatusrahana O. S. kasuks tütre J. S. (IK xxx, sünd xxx) ülalpidamiseks alates 01.10.2009 summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti kuni tütre J. S. täisealiseks saamiseni, s.o. 11.03.2026.a, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

4. Välja mõista A. M.´ilt riigilõiv 319 (kolmsada üheksateist) eurot 55 senti riigituludesse. Anda kostjale riigilõivu tasumiseks (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas või arveldusarvele nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumbriga 2900072136) ja tasumise kohta kohtule maksekorralduse esitamiseks, 15 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest.

2 (5) Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.

6. Saata kohtuotsuse ärakiri pärast jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale lapse sünniaktis muudatuste tegemiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

O. S. esitas Viru Maakohtule hagi A. M.i vastu põlvnmeise tuvastamiseks ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elasid hageja ja kostja koos üheksa aastat, kooselust sündis xxx.a. tütar J.. Tütar elab koos hagejaga. Hageja palub määrata DNA ekspertiis isaduse tuvastamiseks ja välja mõista kostjalt elatis lapse ülapidamiseks.

Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse menetlusabi andmiseks. Hageja esitas menetlusja riigi õigusabi taotluse. Hageja taotles vabastada teda riigilõivu tasumisest nii hagi esitamisel kui võimaliku DNA-ekspertiisi kulude kandmisel. Taotluse kohaselt ei võimalda hageja materiaalne seisund maksta riigilõivu, kuna tema sissetulek on väike, tema ülalpidamisel on alaealine laps.

Viru Maakohtu 09. septembri 2010 määrusega anti hagejale riigipoolset menetlusabi ja hageja vabastati täielikult riigilõivu tasumisest hagi esitamisel ja määrati hagejale õigusabi osutaja riigi arvel, riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta.

KOHTUISTUNG

16. veebruari 2011.a. kohtuistungil hageja ja hageja esindaja toetasid hagi.

Kostja võttis omaks, et laps põlvneb temast. Elatise väljamõistmisega kostja ei nõustunud, selgitades et tal ei ole võimalust elatist maksta, kuna on töötu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Hageja palus tuvastada 11.03.2008.a. sündinud J. S. põlvnemine A. M.`ist ning kostjalt välja mõista elatis alaealise tütre J. S. ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus alates 01.10.2009.a.

01.07.2010 jõustunud perekonnaseadus (PKS) § 210 lg 1 näeb ette, et uus seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb antud juhul kohaldada alates 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadust.

3 (5) Pooled ei ole abielus olnud. Sünnitunnistuse järgi lapse J. S. emaks on hageja, kannet isa kohta pole tehtud. Hageja peab lapse isaks kostjat.

16. veebruari 2011 kohtuistungil võttis kostja põlvnemise tuvastamise nõude õigeks (tl 99-100)

PKS § 94 lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. PKS § 84 lg 1 p 2 kohaselt, lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on isaduse omaks võtnud.

Kohtuistungil ei olnud vaidlust lapse kostjast põlvnemise üle. Kostja tunnistas, et J. S. põlvneb temast.

Vastavalt TsMS § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Seega leiab kohus, et alaealise J. S. põlvnemine A. M.`ist on tõendamist leidnud.

Kostja väljamõistetava elatise suurusega nõus ei ole, kuna ta on töötu.

TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagile lisatud sünnitunnistustest (tl. 4) nähtub, et hageja O. S. on alaealise lapse J. S. ema, seega lapse seaduslik esindaja.

Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1).

Seega on kostja, kui alaealise J. S. isa, kohustatud teda ülal pidama.

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (PKS § 100 lg 1, 2, 4). PKS 101 lg1 järgi peab ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Üksnes erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla elatise miinimummäära, s.t mõista välja elatise, mis on väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära sisalduvad PKS § 102 lg 2. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks töövõimetu. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid muude mõjuvate asjaolude kohta, mille alusel oleks kohtul võimalik vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäära. Rahaliste vahendite puudumine ei vabasta kostjat iseenesest elatise maksmise kohustustest. Seega puuduvad PKS § 102 lg 2 sätestatud asjaolud, mis annaksid kohtule alust elatist vähendada alla PKS § 101 lg 1 nimetatud suuruse.

4 (5) Kohus peab vajalikuks märkida, et PKS § 96 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras.

Hagiavaldus on kohtule esitatud 28.05.2010.a. Hageja palus välja mõista elatise alates 01.10.2009.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist ( PKS § 108). Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-36-08 leidnud, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine (vt Riigikohtu 7. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-07, p 10). Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis lapse J. S. (sündinud 11.03.2008.a.) ülalpidamiseks alates 01.10.2009 igakuise elatusrahana 139,01 eurot kuni J. S. täisealiseks saamiseni. Kohus märgib, et igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Ülatoodust lähtuvalt jätab kohus kostja menetluskulud tema enda kanda.

Viru Maakohtu 09. septembri 2010 määrusega anti hagejale riigipoolset menetlus – ja riigi õigusabi ja hageja vabastati täielikult riigilõivu tasumisest hagi esitamisel ja määrati talle riigi õigusabi osutaja advokaadi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud, mille kandmisest hageja vabastati, mõista kostjalt välja riigituludesse vastavalt TsMS § 190 lg 3. Menetluskulu on riigilõiv 319,55 eurot.

Raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik (kostja) peab lahendi täitma jõustumisest alates

15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbank, mõlema konto viitenumber 2900072136.

Hagejale osutatud riigi õigusabi kulud jäävad riigi kanda.

5 (5)

Helgi Vinni Kohtunik