2-11-2297/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-11-2297

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 09. märts 2011.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-11-2297 Tsiviilasi Lxxxxxx Jxxxx hagi Dxxxx Pxxxxxxxxvastu elatise nõudes Hagihind 1251,09 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Lxxxxxx Jxxx (isikukood xxxxxxxxxxx); Hageja seaduslik esindaja: Lxxxx Jxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht mõlemal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; epost: ); Kostja: Dxxxx Pxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista Dxxxx Pxxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) laps Lxxxxxx Jxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis 139,01 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 20.01.2011. a kuni lapse täisealiseks saamiseni. 3. Välja mõista Dxxxx Pxxxxxxxxx laps Lxxxxxx Jxxxxxülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi 08.06.2010. a kuni 19.01.2011.a eest elatis kokku summas 1025,83 eurot. 4. Dxxxx Pxxxxxxxx tuleb elatis tasuda LxxxxxJxxxxxarveldusarvele nr 10010250194018. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette.

Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord

2-11-2297

2 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455.

Asjaolud ja menetluse käik Lxxxx Jxxx esitas 20.01.2011.a kohtule hagiavalduse Dxxxx Pxxxxxxxxvastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooltel ühine laps Lxxxxxx Jxxx, kes on sündinud xxxxxxxxxx. a. Laps elab hagejaga hageja vanemate juures ja on täielikult hageja ülalpidamisel. Hageja on lapsega kodus ja tema igakuiseks sissetulekuks on vanemahüvitis summas 278 eurot (4350 krooni). Nimetatud sissetulekust tuleb hagejal kuludena kanda ja ülal pidada alaealist last (soetada toiduaineid, riided, hügieenitarbed, arstikulud, transport ja sideteenustekulud) ja osta ravimeid nii endale kui ka lapsele, küttepuid jne ja sellest tulenevalt on hageja majanduslik seisund üsna raske. Hagejat abistavad tema vanemad, kelle õlul on vähemalt pool hageja kuludest. Hageja ja kostja kooselu lõppes 2010.a, s.o juba enne lapse sündi. Hagejale teadaolevalt on kostja ametlikult töötu, kuid teenib lisa mitteametlikku töökohta omades. Kostja elab teadaolevalt ka enda vanemate juures. Ta ei ole kordagi pärast lapse sündi osalenud lapse ülalpidamises, ega ole lapsega suhelnud. Hageja on elatist korduvalt palunud. Hageja palus kohtul kostjalt lapsele välja mõista elatis Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumsummas, s.o ½ kuupalga alammäärast summas 139,01 eurot. Hageja palus kostjalt elatis välja mõista tagasiulatuvalt alates xxxxxxxxxx. a kuni lapse täisealiseks saamiseni selliselt, et iga-aastase elatismiinimumi tõusmisel tõuseb ka kostja poolt makstav miinimumelatis. Koos hagiga esitas hageja taotluse hagi tagamiseks ja palus hagi tagamise abinõuna kohustada kostjat maksma lapsele elatist 139,01 eurot kuus.

Kohus rahuldas 21.01.2011. a määrusega hagi tagamise taotluse ja kohustas kostjat hagi tagamise abinõuna maksma lapse Lxxxxxx Jxxxx ülalpidamiseks 139,01 eurot kuus alates määruse tegemisest kuni tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni.

Kohus võttis hagi 27.01.2011. a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kirjaliku vastuse määrus toimetati kostja elukohas 01.02.2011. a kätte kostja emale E. Kxxxxxxxxx. TsMS § 322 lg 1 näeb ette, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Seega loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 01.02.2011. a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

2-11-2297

3 Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

Hagiavalduse elatise nõudes on kohtule esitanud lapse ema Lxxxx Jxxx. Kohus märgib, et alates 01.juulist 2010.a kehtiva Perekonnaseaduse (PkS) § 96 ja § 97 kohaselt on ülalpidamise andmise ja saamise (õigus)suhtes poolteks täisealine esimese astme üleneja sugulane (kelleks on näiteks lapse isa) ja alaealine lapse. Seetõttu tuleb lugeda hagejaks laps, Lxxxx Jxxx emana on menetluses lapse seaduslik esindaja. Lapse emal tema seadusliku esindajana on õigus ja kohustus tegutseda lapse huvides ja nimel ning esitada elatisenõue.

Hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus tegi kindlaks, et Lxxxx Jxxxxx ja kostja DxxxxxPxxxxxxxx on ühine alaealine laps Lxxxxxx Jxxxx kes on sündinudxxxxxxxxxxx. a (sünnitunnistus tl 9). Lxxxx Jxxxxja Dxxxx Pxxxxxx koos ei ela. Nende laps elab ema Lxxxx Jxxxxxjuures ja tema ülalpidamisel. Dxxxx Pxxxxxx lapsele elatist ei maksa. Vastavalt PkS § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PkS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kehtiva PkS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määrusega nr 90 on alates 01.07.2009. a ühe kuu töötasu alammääraks kehtestatud 278,02 eurot. Seega peab lapsele makstav elatis olema vähemalt 139,01 eurot kuus. Lxxxx Jxxx nõuab lapsele elatist seadusega ettenähtud alamäära ulatuses. Kohus leiab, et elatise vajadust sellises ulatuses ei tule eraldi põhjendada ega dokumentaalselt tõendada. Antud juhul ei ole teada asjaolusid, mis võiks PkS § 102 lg 2 järgi olla aluseks kostjalt elatise väljamõistmata jätmiseks või väljamõistmiseks allapoole seadusega sätestatud elatise alammäära. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt lapse ülalpidamiseks välja elatise 139,01 eurot kuus alates hagi esitamisest, s.o alates 20.01.2011. a. Hageja taotlusel määrab kohus, et elatis ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus mõistab elatise välja lapse kasuks, sest laps on õigustatud isikuks vastavalt PkS § 97 p 1. Kohus määrab elatise tasumise osas kindlaks otsuse täitmise korra vastavalt TsMS § 445 lg 1: lapse kasuks välja mõistetud elatis tuleb tasuda igakuiselt Lxxxx Jxxxx arveldusarvele.

Hageja esindaja taotles kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates xxxxxxxxxx. a. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud. PkS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Ka kuni 30.06.2010. a kehtinud perekonnaseaduse § 70 lg 2 kohaselt võis kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Eelpool leidis kohus, et kostja ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Kostja on seadusest tulenevat kohustust rikkunud ja last on ülal pidanud vaid hageja esindaja, tema ema. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt lapse kasuks välja elatise alammäära ulatuses tagasiulatuvalt perioodi xxxxxxxxxx – 19.01.2011. a eest. Elatis selle perioodi eest on kokku 1025,83 eurot.

Menetluskulude jaotus

2-11-2297

4 TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus rahuldas hagi, seega jätab kohus poolte menetluskulud 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja ei ole kohtule enda menetluskulude nimekirja esitanud. Hage võib nõuda kohtult kostja poolt hüvitatavate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule ettenähtud tähtaja jooksul hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. (TsMS § 174 lg 1, 3)

Maimu Laumets Kohtunik