3-11-147/8 · 3-11-147/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-147

Haldusasi Pakendihai OÜ kaebus SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 19. oktoobri 2010. a otsuse nr 1-25/272 tühistamiseks ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kohustamiseks jätta AS-i Bestor Grupp toetuse taotlus rahuldamata või see uuesti läbi vaadata ning SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kohustami- seks tegema otsust, millega nõuda AS-ilt Bestor Grupp toetuse tagastamist (kui Ühtekuuluvusfondi vahenditest on toetus osali- selt või täielikult välja makstud) Menetlusosalised ja esindajad Kaebuse esitaja – Pakendihai OÜ, seaduslik esindaja Katrin Kubre Menetlustoiming Kaebuse menetlusse võtmise otsustamine RESOLUTSIOON Keelduda Pakendihai OÜ kaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see esitajale läbivaatamatult. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Haldus- kohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Bestor Grupp esitas SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi: KIK) taotluse nr 4- 17/1078 projekti „Plastijäätmete ringlussevõtt ehitusmaterjalidena“ rahastamiseks Ühtekuuluvus- fondi vahenditest. KIK-i 19. oktoobri 2010. a otsusega nr 1-25/272 rahuldati AS-i Bestor Grupp taotlus. Otsuse kohaselt on hindamiskomisjon tuvastanud, et AS Bestor Grupp vastab keskkonna- ministri 3. augusti 2009. a määruse nr 47 (edaspidi: Meetme määrus) §-le 10 ning tema taotlus vastab Meetme määruse § 11 ja struktuuritoetuste seaduse (edaspidi: STS) § 15 lg 1 sätestatud nõuetele. Meetme määruse § 12 lg 8 kohaselt tunnitati AS Bestor Grupp ja § 12 lg 9 alusel taotlus nõuetele vastavaks. Otsuse kohaselt on maksimaalseks toetuse summaks 21 165 000 krooni.

2. Taararing OÜ esitas KIK-ile taotluse nr 4-17/1079 projekti „Oru plastjäätmete käitluskeskus“ rahastamiseks Ühtekuuluvusfondi vahenditest. KIK-i 19. oktoobri 2010. a otsusega nr 1-25/274 rahuldati Taararing OÜ taotlus. Otsuse kohaselt on hindamiskomisjon tuvastanud, et Taararing OÜ vastab Meetme määruse §-le 10 ning taotlus vastab Meetme määruse § 11 ja perioodi 2007-2013 STS § 15 lg 1 sätestatud nõuetele. Meetme määruse § 12 lg 8 kohaselt tunnistati Taararing OÜ ja § 12 lg 9 alusel taotlus nõuetele vastavaks. Otsuse kohaselt on maksimaalseks toetuse summaks 4 537 152,50 krooni.

3. KIK-i 20. detsembri 2010 vaideotsusega nr 4-17/1077-16 jäeti rahuldamata Pakendihai OÜ poolt esitatud vaie KIK-i 19. oktoobri 2010 otsuste nr 1-25/274 ja nr 1-25/272 tühistamiseks muu- hulgas motiivil, et Pakendihai OÜ-l puudub vaide esitamise õigus.

4. 20. jaanuaril 2011. a esitas Pakendihai OÜ Tallinna Halduskohtule kaebused KIK-i poolt Taara- ring OÜ-le ja AS-ile Bestor Grupp toetuse andmise otsuste tühistamiseks ning kohustamiseks teha uued otsused ja väljamakstud toetused tagasi nõuda. Pakendihai OÜ väidab, et kaevatavad otsused rikuvad tema subjektiivseid õigusi. Otsused on vastuolus Meetme määruse nõuetega. Kohus eral- das nõuded ning Pakendihai OÜ taotlus OÜ Taararing suhtes tehtud otsuse tühistamiseks on vaid- lustatud haldusasja nr 3-11-241 raames.

KAEBAJA SEISUKOHT KAEBEÕIGUSE KÜSIMUSES

5. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vaidlustatud otsus rikub Pakendihai OÜ õigusi ja huve, sest Bestor Grupp OÜ taotluse rahuldamise otsuse arvelt jäi rahuldamata Pakendihai OÜ 5. aprilli 2010. a taotlus projekti „PBPs500x horisontaalse jäätmepressi soetamine koos transportööriga“ rahastamiseks summas 307 132 krooni.

6. Otsuse alusel antav toetus on riigiabi. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lg 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi konku- rentsi kahjustava või kahjustamist ähvardava toimega. Konkurentsi kahjustava või kahjustamise ähvardava tegevuse toime on veelgi suurem, kui toetust antakse ebakohasel viisil, vastuolus Meetme määrusega.

7. Ebaseaduslikult saadud toetuse mõju kandub Bestor Grupp OÜ igapäevasesse majandustegevusse- ja tulemustesse. Saadava riigiabi tõttu on kaebaja konkurendi investeerimiskulud madalamad ja ta saavutab lihtsamini tulukuse ja paremad majandustulemused. Samuti võimaldavad väiksemad inves- teeringukulud hakata tooret sisse ostma kallimalt, kui seda saab teha kaebaja. Sellega saavutab kon- kurent kaebaja ees olulise konkurentsieelise.

8. Otsus rikub Pakendihai OÜ õigust tegutseda kaubaturul, kus ei tohi olla kõlvatut konkurentsi. Kaebusega kaitstav kaebuse esitaja subjektiivne õigus tuleneb esmajoones KonkS §-st 50. Kõlvatu konkurentsi osutamiseks on viidatud sätte kohaselt igasuguse valeinformatsiooni esitamine ja ebaau- sate võtetega turule sisenemine. Kaebuse esitajal on põhjendatud kahtlus, et Bestor Grupp OÜ on taotlenud toetust tegevuseks, mis ei kvalifitseeru Meetme määruse tähenduses toetatavaks tegevu- seks ning taotleja on KIK-ile esitanud eksitavaid/ebaõigeid andmeid.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmsel- gelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse või protesti esitaja poolt väidetavad

asjaolud on tõendatud. Kohus leiab, et kaevatav otsus ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

10. HKMS § 7 lõike 1 kohaselt saab kohtusse pöörduda üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks. See tähendab esiteks, et üldjuhul on välistatud kohtusse pöördumine avalike huvide kaitseks. Teiseks on oluline, et kohtusse pöördumise õigust ei ole juhul, kui kaebajal on pelgalt huvi või soov haldus- akti tühistamiseks.

11. Praeguses asjas on vaidlustatud KIK-i otsus, mille alusel makstakse Ühtekuuluvusfondi vahendi- test toetust ettevõtjale keskkonnakaitseliste eesmärkide saavutamiseks. Seega makstakse toetusi ava- likes huvides. Keeld maksta toetusi Meetme määruses sätestatud tingimusi rikkudes on kohtu arvates ette nähtud avalike huvide kaitseks (maksumaksja raha raiskamise vältimiseks).

12. Kaebuse esitaja väidab, et toetuse maksmine tema konkurendile võimaldab viimasel oma kulusid kokku hoida ja saavutada seeläbi konkurentsieelis kaebaja ees. Kohus leiab, et isegi kui pidada kae- baja väidet õigeks, ei saa sellest järeldada kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist.

13. Kohus möönab, et toetuse maksmine kui riigiabi võib teatud määral mõjutada olukorda jäätme- käitlusturul. Konkurentsisituatsiooni mõjutavad turul väga erinevad tegurid kogumis ja vastastikuses seoses. Nii ettevõtjate endi kui avaliku võimu tegevus mõjutab suuremal või vähemal ning otsesel või kaudsemal määral konkurentsiolukorda turul üldiselt ja iga ettevõtja puhul eraldi. Avaliku võimu tegevusest võib esile tuua regulatiivsed meetmed, tegevus või tegevusetus konkurentidele lubade, toetuste jms andmisel, tegevus või tegevusetus järelevalve teostamisel, sunni rakendamisel ja süüte- gude menetlemisel, samuti mistahes muu avalik-õiguslikus suhtes sooritatud toiming, mis vähendab või suurendab konkurendi tegutsemisvõimalusi ja kulusid ja seeläbi tema võimet pakkuda konkuren- tidest odavamat ja paremat teenust ehk saada konkurentsieelist.

14. Eelnev ei tähenda, et ettevõtjal on õigus kohtus vaidlustada mistahes avaliku võimu väidetavalt objektiivselt õigusvastane tegevus tema konkurendi suhtes, mis kaebaja arvates parandab konkurendi olukorda ja seeläbi halvendab kaebaja olukorda. Seos kaebaja õiguslikult kaitstud positsioonide ja konkurendi suhtes toimetatava avaliku võimu tegevuse vahel jääb üldjuhul siiski liiga mittevahetuks, kaugeks ja oletuslikuks, et küündida isiklike subjektiivsete õiguste riiveni.

15. Riigikohtu halduskolleegium rõhutas 17. novembri 2005. a otsuses nr 3-3-1-54-05, et kaebeõigus riigieelarveliste vahendite jaotamise otsuste peale on erandlik. Selline õigus võib tekkida juhul, kui isikul on seadusest tulenev nõudeõigus sihtfinantseeringule või seadus on erandlikel juhtudel ette näinud kaebeõiguse. Haldusväline isik võib omandada kaebeõiguse halduse selliste toimingute ja aktide suhtes ka siis, kui tema taotluse menetlemisel on oluliselt rikutud hea halduse põhimõtteid. KIK-i 19. novembri 2010. a otsusega nr 1-25/279 jäeti OÜ Pakendihai taotlus rahuldamata selle sisu- liste puuduste tõttu, mitte viitega konkurentide taotluste rahuldamisele ja sellest tulenevalt rahaliste vahendite ammendumisele. Kaebuse esitaja on saanud oma taotluse rahuldamata jätmise otsuse koh- tus vaidlustada sisulistel põhjustel (haldusasi nr 3-11-112). Kaebaja taotluse tagasilükkamise mitte- seotust konkurendile antud toetusega on lähemalt selgitatud vaideotsuse punktis 7 ning kaebaja ei ole neid asjaolusid ümber lükanud. III voorus uue taotluse mitteesitamist ei saa panna KIK-i süüks – taotluste esitamise tähtaeg oli 8. detsember 2010. a ning kaebajal oli juba 19. oktoobril 2010. a teada, et tema eelmine taotlus on rahuldamata jäetud.

16. Kohtu arvates on kaebeõiguse olemasolu põhistamisel ilmselgelt põhjendamatu tugineda kõlvatu konkurentsi sätetele. Kõlvatu konkurentsi normid reguleerivad üksnes kahe konkurendi vahelise käitumise aluseid ja tsiviilõiguslikke suhteid. Struktuuritoetuste taotlemist ei saa pidada kuidagi kõl-

vatutuks oma konkurentide suhtes. Selliste toetuste taotlemine ja menetlemine toimub avalikes huvi- des ja seaduses ettenähtud alustel ja korras, mille õiguspärasuse üle otsustab haldusorgan.

17. Kaebuse esitajal oleks kaebeõigus juhul, kui ta väidaks, et KIK-i otsusega anti ebaseaduslikku riigiabi. Kuid kaebaja ei tugine antud juhul sellele, et riigiabi on ebaseaduslik vastuolu tõttu EL õi- guse normidega. Ehkki KIK-i makstava toetuse andmise puhul oli vaieldamatult tegemist riigiabiga, on täidetud EL õigusest tulenevad tingimused riigiabi andmiseks, vt Meetme määruse § 6. Kaebaja ei väida vastupidist. Euroopa Kohtu kujundatud praktika kaebeõigusest konkurendile ebaseaduslikult makstud riigiabi tühistamise ja tagasinõudmise kohta on kohaldatav juhtumitel, kui riigiabi andmi- seks polnud Euroopa Komisjoni luba või oli luba õigusvastane. Kaebeõigus ei laiene juhtumitele, mil riigiabi on küll antud kooskõlas EL reeglitega, kuid eksitud on siseriiklike normide vastu. EL õigusest tulenev kaebeõigus on oma olemuse tõttu mõeldud kaitsma EL õiguskorda.

18. Ülaltoodust lähtuvalt tuleb kaebus HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastada ja kaebaja kohtukulud jätta tema enda kanda.

Villem Lapimaa