3-09-2729/95 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(2)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht

11. märts 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-2729 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus N.M. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja - Politseija Piirivalveamet, volitatud esindaja Aleksei Kuznetsov Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist - N.M. RESOLUTSIOON Pikendada luba N.M. (sünd. xx xx xxxx) väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 11. maini 2011. a. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu (HKMS § 30 lg 2, § 471 lg 2 ja 3).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA TAOTLUSE PÕHJENDUSED

1. Lääne Piirivalvepiirkond pidas 21. novembril 2009. a Pärnu maakonnas kinni Afganistani Islamivabariigi kodaniku N.M.. Isikut tõendavat dokumenti N.M.l ei olnud. Isik tuvastati tema enda ütluste alusel. N.M. väitel on tal elukoht Afganistanis, xxxxxxxxxx osakonnas. Lääne Piirivalvepiirkond tuvastas väärteoasjas nr 17.31/09/501 läbi viidud väärteomenetluses, et Eesti Vabariiki saabumisel ei olnud N.M.’l Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks seaduslikku alust. Kuna kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ei olnud võimalik isiku väljasaatmist 48 tunni jooksul lõpule viia, taotles Lääne Piirivalvepiirkond Tallinna Halduskohtult luba N.M. paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse. Tallinna Halduskohus rahuldas taotluse 23. novembri 2009. a määrusega haldusasjas nr 3-09-2729. Seejärel on kohus N.M. väljasaatmiskeskuses viibimise tähtaega korduvalt kahe kuu kaupa pikendanud.

2. Politseija Piirivalveamet esitas 8. märtsil 2011. a väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 25 alusel taotluse N.M. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks veel kahe kuu võrra. Taotluse kohaselt taotles N.M. väljasaatmiskeskuses viibides Eestis varjupaika. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 33 lg 1 kohaselt ei paigutata taotlejat, kes esitas varjupaigataotluse väljasaatmiskeskuses, esmasesse vastuvõtukeskusesse, vaid ta viibib varjupaigamenetluse lõppemiseni väljasaatmiskeskuses. Politseija Piirivalveamet keeldus N.M.le varjupaiga andmisest. Puudutatud isik kaebas otsuse peale Tallinna Halduskohtusse ja kohus ei ole veel kaebuse osas määrust teinud. VRKS § 42 lg 2 kohaselt ei kuulu elamisloa andmisest keeldumise otsuse ja sellega koos tehtud lahkumisettekirjutuse vaidlustamise korral halduskohtus sundtäitmisele enne esimese astme kohtu otsuse tegemist. Seega ei saa Politseija Piirivalveamet praegu väljasaatmismenetlusega jätkata.

2(2)

3. N.M. kohtuistungil taotlusele sisuliselt vastu ei vaielnud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et taotlus N.M. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on põhjendatud.

5. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestis viibimiseks seaduslik alus ning ilma seadusliku aluseta on välismaalasel keelatud Eestis viibida. N.M.l ei ole Eestis viibimiseks seaduslikku alust. Politseija Piirivalveamet on lükanud isiku varjupaigataotluse tagasi ja keeldunud temale elamisloa andmisest.

6. VSS § 25 sätestab, et kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politseija Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni käesoleva seaduse § 24 lõigete 11, 2 või 3 järgi. VSS § 24 lg 11 kohaselt väljasaadetav vabastatakse väljasaatmiskeskusest, kui 18 kuu jooksul välismaalase väljasaatmiskeskusesse paigutamise otsuse tegemise päevast arvates ei ole väljasaatmist täide viidud. Välismaalase väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja hulka ei loeta välismaalase poolt esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega. Kuna N.M. paigutati väljasaatmiskeskusesse 23. novembri 2009. a kohtumääruse alusel, ei ole VSS § 24 lg 11 sätestatud maksimaalne tähtaeg veel möödunud. VSS § 24 lg 2 näeb ette väljasaadetava vabastamise väljasaatmiskeskusest vahi alla võtmise määruse alusel ja lõige lahkumisettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või isikule viibimisaluse andmise otsuse alusel. Selliseid aluseid ei ole kohtule teada.

7. VRKS § 42 lg 2 kohaselt elamisloa keeldumise otsuse ja sellega tehtud lahkumisettekirjutuse vaidlustamise korral halduskohtus ei kuulu lahkumisettekirjutus sundtäitmisele enne esimese astme halduskohtu otsuse tegemist. N.M. on vaidlustanud Politseija Piirivalveameti 21. juuni 2010. a otsuse halduskohtus (haldusasi nr 3-10-2500). Kaebus tagastati läbivaatamatult 18. jaanuari 2011. a määrusega ja N. M. esindav advokaat on kohtute infosüsteemi kohaselt määruse kätte saanud 3. märtsil 2011. Politseija Piirivalveamet selgitas kohtuistungil, et ei olnud taotlust esitades kaebuse tagastamisest kohtuasjas nr 3-10-2500 teadlik ja leidis, et VRKS § 42 lg 2 eesmärgist lähtuvalt ei peaks väljasaatmistoimingutega alustama enne, kui võimalused kaebuse sisuliseks läbivaatamiseks halduskohtus on ammendunud. Asjaolusid arvestades nõustub kohus sellise tõlgendusega. Seega ei saa N.M.t praegu Eestist välja saata. Tulenevalt VRKS § 33 lg-st 1 ei paigutata taotlejat, kes esitas varjupaigataotluse väljasaatmiskeskuses viibimise ajal või väljasaatmise täideviimise käigus, esmasesse vastuvõtukeskusesse, vaid ta viibib varjupaigamenetluse lõppemiseni väljasaatmiskeskuses. Kuna N.M. paigutati väljasaatmiskeskusesse 23. novembril 2009. a kohtumääruse alusel ja tema varjupaigataotluse võttis Politseija Piirivalveamet menetlusse 7. detsembril 2009. a, on isik väljasaatmiskeskuses viibinud eelkõige seoses varjupaigataotluse menetlemisega. Seetõttu ei ole väljasaatmiskeskuses viibimine muutunud veel ebaproportsionaalseks. Väljasaatmine ei ole praegusel hetkel muutunud ka võimatuks.

8. Eeltoodut arvestades pikendab kohus luba N.M. väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks kahe kuu võrra.

Monika Laatsit