2-10-67272/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. E. S.`a ja A. S.`a seadusliku esindaja O. S.`a hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista A. S.`alt (isikukood xxx; elukoht: xxx) alaealise poja A. S.`a (isikukood xxx) ülalpidamiseks alaealise lapse esindaja O. S.`a (isikukood xxx; elukoht: xxx) kasuks elatis igakuise elatusrahana summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, alates 28. detsembrist 2010 kuni A. S.`a (sündxxx) täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxxa.

Kohtuasja number 2-10-67272 Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2011, Jõhvi, kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi

E. S.`a ja A. S.`a seadusliku esindaja O. S.`a hagi A. S.`a vastu elatise nõudes. Hagihind 2 502.14 eurot. Kohtuistungi toimumise aeg

22. veebruar 2011 Menetlusosalised

Hagejad:

Hagejate seaduslik esindaja:

Kostja:

E. S. (IK xxx elukoht xxx

A. S. (IK xxx, elukoht xxx

O. S. (IK xxx; elukoht: xxx xxx)

A. S. (IK xxx; elukoht: xxx

3. Välja mõista A. S.`alt (isikukood xxx elukoht: xxx) alaealise poja E. S.`a (isikukood xxx ülalpidamiseks alaealise lapse esindaja O. S.`a (isikukood xxx elukoht: xxx) kasuks elatis igakuise elatusrahana summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, alates 28. detsembrist 2010 kuni E. S.`a (sünd. xxx) täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx.a.

4. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Otsuse täitmisel arvestada kostja A. S.`a poolt elatisena makstud summasid.

5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on E. S.`a seadusliku esindaja O. S.`a hagi A. S.`a vastu elatise nõudes. (ts. asi nr. 2-10-67272). Hagi on esitatud 28.12.2010. Samal päeval esitas A. S.a`a seaduslik esindaja O. S. kohtusse hagi A. S.`a vastu elatise nõudes /ts. asi nr. 2-10-67279). Viru Maakohtu 12.01.2011 määrusega liideti tsiviilasjad ühte menetlusse tsiviilasja numbriga 2-10-67272. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 25.08.2007 ja lahutati 08.06.2009. Kooselust on 18.07.2004 sündinud poeg E. S. ja 28.07.1997 on sündinud poeg A. S.. Lapsed on seadusliku esindaja ülalpidamisel. Hagejate esindaja palus kostjalt välja mõista elatis summas 139.01 eurot (2 175 krooni) iga lapse kohta, kokku 278.02 eurot (4 350 krooni) kuus alates 28.09.2009.

Kostja oma kirjalikus vastuses 24.01.2011 nõustus hagiga, kuid mitte tagasiulatuvalt, vaid alates hagi esitamisest. Kostja selgituste kohaselt elasid lapsed alates 2008.a. novembrist kuni 2009.a. septembrini kostja juures ja olid kostja ülalpidamisel. Praegusel hetkel on kostja töötu, hagejate esindaja aga elab koos lastega Soomes. Kostja loodab tööd leida kevadel (töötab ehitajana) ja siis hakkab elatist maksma laste ülalpidamiseks.

KOHTUISTUNG

22. veebruari 2011 kohtuistungile hagejate seaduslik esindaja ei ilmunud. Hagejate esindaja volitas tema õigusi kaitsma oma õe J. Pi.`a, kes ei saa aga TsMS § 218 kohaselt olla tema volitatud esindajaks. Kostja teatas, et on nõus elatise maksmisega alates märtsist 2011, kuna ta on töötu. Kostja on nõus sellega, et lapsed elavad Soomes.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

TsMS § 409 lg 1 p 3 kohaselt, kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel lahendab asja sisuliselt.

Hagejate esindaja ei ilmunud 22.02.2011 kohtuistungile, tema mitteilmumise põhjuseks võib pidada hageja elukoha kaugust kohtust ning väärarusaama nagu tema poolt volitatud lähisugulane-õde võiks teda kohtus esindada. Sellesisulise volituse on notar kinnitanud. . Hagejate esindaja volitas ennast esindama oma õe J. P.`a, kes ei saa aga TsMS § 218 kohaselt olla tema volitatud esindajaks.

Kostja nõustus kohtuistungil asja sisulise lahendamisega. Kostja nõustus elatise maksmisega, kuid alates märtsist 2011,mitte hagi esitamisest

TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

PKS § 120 lg 1 kohaselt, hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus.

Hagile lisatud sünnitunnistustest (toimik nr. 2-10-67272 tl. 2; toimik nr. 2-10-67279, tl. 4) nähtub, et O. S. on alaealiste laste E. S.`a ja A. S.`a ema, seega, seaduslik esindaja. A. S. on laste E. S.`a ja A. S.`a isa.

Alates 01.01.2011.a kehtima hakanud PKS § 96 alusel, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt, ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1, lg 2, lg 4 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg

1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Lähtuvalt alates 2009. aastast kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. Lähtuvalt alates 2011 aastast kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast

278.02 eurot ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 139.01 eurot. Sellest tulenevalt on hagejate esindajal õigus nõuda kostjalt elatist vastavalt seadusele.

Laste elukoht hagejate esindaja juures tähendab seda, et hagejate seaduslik esindaja peab laste elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Hagejate seaduslik esindaja palus kostjalt välja mõista elatis laste ülalpidamiseks alates 28.09.2009. PKS § 108 kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Kuna hagi on esitatud 28.12.2010, siis puudub hagejate esindajal seadusest tulenev alus nõuda elatise maksmist alates 28.09.2009.

Kohus, lähtudes laste reaalsetest vajadustest ja hagejate seadusliku esindaja ning kostja materiaalsest olukorrast, leiab, et hagejate seadusliku esindaja poolt esitatud hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt, hagejate seadusliku esindaja poolt esitatud nõude ulatuses, so, kogusummas 278.02 eurot (4 350 krooni) kuus. Samas ei rahulda kohus hagi mitte alates 28.09.2009, vaid alates hagi esitamisest, so, alates 28.12.2010. Hageja ei ole kohtule põhjendanud elatise väljamõistmise vajadust varasemast perioodist ,vaid on teinud hagiavalduse lõppu ainult käsikirjalise märke :ALATES 28.09.2009.

Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi osaliselt, summas 139.01 eurot kuus alates 28.12.2010 kuni A. S.`a (sünd. 28.07.1997) täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 28.07.2015.a. ja alates 28.12.2010 kuni E. S.`a (sünd. xxx) täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 18.07.2022.a.

Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 409 lg 1 p 3, § 434, § 442, § 452, § 467, § 468 lg 3, § 632 järgi rahuldatakse hagi osaliselt.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

Marge Tamme Kohtunik