2-08-4659/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-08-4659

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.03.2010, Tallinn

Kohtukoosseis

Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Gaida Kivinurm

Tsiviilasi

Bikepoint OÜ hagi Mihhail Rezepovi vastu kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

11 761,65 eurot (184 029,91 krooni)

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.04.2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mihhail Rezepovi apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Bikepoint

OÜ

(endise

nimetusega

OÜ

Rahumäemoto, registrikood 11332917, asukoht Lennujaama

tee 5, Tallinn), esindaja Indrek Kukk;

Kostja Mihhail Rezepov (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht

XXXXXXXX

XXX

XX-XX

XXXXXXX),

esindaja Marina Smirnova.

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 06.04.2010 otsus Bikepoint OÜ hagis Mihhail Rezepovi vastu

kahju hüvitamiseks muutmata osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 2 656,73 eurot (41 568,78 krooni, kiivrite maksumus). Muus osas kohtuotsus

tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule uueks menetlemiseks.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise

taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. 08.02.2008 esitas OÜ Rahumäemoto (hageja) hagi Mikhail Rezepovi vastu kahju 182 152

krooni hüvitamiseks ja viivise 607,20 krooni saamiseks. 09.10.2008 suurendas hageja kahju

hüvitamise nõuet 185 349,05 kroonile ja viivise nõuet 5229,86 kroonile.

2. OÜ-le Karma Teenindus kuulub 1/5 mõttelist osa kinnistust asukohaga Rahumäe tee 27,

Tallinn. Hageja üüris Rahumäe tee 27 asuvas hoones ruume, milles asus motopood. 09.01.2008

toimus hoones tulekahju. Vastavalt Põhja Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo 15.01.2008

õiendile sai tulekahju alguse hoone teiselt korruselt, kus paiknevad OÜ Karma Teenindus

ainuvalduses olevad ruumid, millele on ligipääs vaid kostjal. Tulekahju oletatav tekkepõhjus on

hoone

teisel

korrusel

paikneva

metallahju

kütmisel

soojuse

ülekandumine

puitkonstruktsioonidele. Kostja käitles küttekeha nõuetele mittevastavalt, mis on fikseeritud

Põhja-Eesti Päästekeskuse 03.03.2008 otsuses, millega karistati kostjat füüsilise isikuna

tulekahju põhjustamise eest rahatrahviga. Kostja otsust ei vaidlustanud ja see on jõustunud.

09.01.2008 kahjustuste fikseerimisel võttis kostja omaks, et põleng sai alguse tema valduses

olevatest ruumidest ja ta allkirjastas akti, milles fikseeriti esmasel vaatlusel tuvastatud

kahjustused. 14.01.2008 soovis hageja anda kostjale allkirja vastu üle kahjunõude, kuid kostja

keeldus igasugusest koostööst ega võtnud kahjunõuet vastu. Seetõttu edastas hageja kostjale

kahjunõude 15.01.2008 tähitult postiasutuse vahendusel. Kostja ei läinud tähtkirjale

postiasutusse hoiutähtaja jooksul järele ja see tagastati hagejale.

3. Tulekahju tõttu tekkis hagejal kahju 185 349,05 krooni järgmiselt: mootorratastele tekitatud

kahjustused 71 934 krooni; kasutuskõlbmatuks muutunud sõiduvarustus 55 090 krooni;

põlenguga tekitatud täiendavad kulutused teenustele - vara kolimine 4500 krooni, ajutise pinna

üür 1,5 kuud 4500 krooni; ruumidele ja inventarile tekitatud kahju 49 325,05 krooni. Päevas

tasumisele kuuluv seadusjärgne intress 185 349,05 kroonilt on 20,59 krooni (185349,05 * 4%

/360 = 20,59). Hageja on arvestanud intressi (viivist) 254 päeva eest (09.10.2008 seisuga)

5229,86 krooni.

4. Hagi on esitatud õige isiku vastu, kuna kostja füüsilise isikuna käitas teadlikult nõuetele

mittevastavat küttekeha, millest tingituna sai alguse põleng ja mis on tõendatud

väärteomenetluses. Samuti kinnitas hageja, et ta tasus kannatada saanud mootorrataste remondi

eest. Hagiavalduses on välja toodud kiivrite müügihinnad. Praeguseks hetkeks on valdav osa

kahjustustega kiivreid ära visatud, kuna need ei olnud enam kasutuskõlblikud.

Mööblifurnituur AS arve näol on tegemist lauajalgadega, mis said mehhaaniliselt kahjustada

tule tõrjumise käigus. Elion Ettevõtted AS arve näol on tegemist telefoni- ja internetikaabli

ning selle paigaldusega ja ühendamisega ruumides. Põlengus sai kaabel kahjustada ja osutatud

teenuse ning paigaldatud kaabelduse maksumuse peab kostja hüvitama. AS Falck arve puhul on

tegemist valvesüsteemi paigaldamise ning seadistamisega. Valvesüsteem sai põlengus

kahjustada ning muutus kasutuskõlbmatuks ning tehtud teenuse ning paigaldatud kaabelduse

peab kostja hüvitama. Fototek AS Eesti filiaali arve puhul on tegemist välkude arvega. Üks

välkudest sai põlengus vee ja tulekahjustusi ning muutus kasutuskõlbmatuks. AS Ramirent

arve puhul on tegemist tolmuimeja rendiga remonttööde ajal. Tambet Land on Rahumäemoto

OÜ volitatud isik, kasutuse objekt on Rahumäe tee 27, Tallinn ja see on fikseeritud arvel. AS

Elion Esindus arve puhul on tegemist telefoni ja internetisüsteemi harukarbiga, mis sai

põlengus kahjustada.

5. Hageja tegi enne tulekahju kulutusi tema kasutuses olnud ruumide remondiks, tules hävisid

tööriistad ja muud tarvikud ning tulekustutamiseks kasutatud tulekustutusvahenditele kulus

49 325,05 krooni. Mahakantud kiivrite maksumus oli 41 568,78 krooni. Muus osas jäi hageja

juba varasemalt esitatud kuluarvestuse juurde.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidles hagile vastu.

7. Hagi on esitatud vale kostja vastu, kuna ruumide omanik on OÜ Karma Teenindus. Samuti on

hagi tõendamata. Hageja poolt esitatud dokumentaalsetest tõenditest ei nähtu, et kahjustatud

vara kuulub hagejale. Samuti on kostjal alust arvata, et hagis toodud vara kahjustused on

liialdatud. Hageja esitatud arve nr 2008-19 on koostatud 10.03.2008 ning see tuli tasuda

09.04.2008. Seega hagi esitamise hetkeks ei ole hageja kandnud kulusid. Samuti on arvele

nr 2008-19 märgitud 70 980 krooni, kuid hageja väitel tekitati mootorratastele kahju 71 934

krooni. Hageja ei ole esitanud dokumenti, millest nähtuvalt on hageja nimetatud arve tasunud.

Mootorratastele tekkinud kriipimisjäljed ja mehhaanilised vigastused ei ole seotud põlenguga.

Tulekahju tõttu muutus hageja väitel kasutuskõlbmatuks 18 kiivrit kogumaksumusega 55 090

krooni. Hageja on kohtule esitanud NZI Technical protection s.t invoice, mille kohaselt kõige

kallim kiiver maksab 2671,80 krooni. Hageja on arvestanud kahjuna nende väärtusi aga summades

3500 krooni ja 2600 krooni. Arusaamatu on, kas kiivrid on müüdud või mitte. Kui kiivrid ei

kuulu edasimüümisele, peab hageja täpsustama, millise summa eest oli omandatud iga kiiver, ja

miks kahjustused on hinnatud just sellises summas. Hageja ei ole tõendanud ka kolimise ja

laoruumi rendi maksumust. Arusaamatu on, mida hageja soovib tõendada Mööblifurnituur AS

arvega nr 47021362 summas 265,50 krooni; Elion Ettevõtted AS arvega nr 04200701760061

summas 2378 krooni; AS Falck Eesti arvega summas 5900 krooni; Fototek AS Eesti Filiaal

arvega summas 15 600 krooni ja AS Elion Esindus arvega summas 160 krooni. AS Ramirent arve

nr 60119512 summas 649 krooni on esitatud Tambet Landile ja on arusaamatu, kuidas see on

seotud hagejaga.

Menetluse käik

8. 02.02.2009 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi. 05.06.2009 otsusega tühistas Tallinna

Ringkonnakohus maakohtu otsuse ja saatis asja maakohtule tagasi uueks arutamiseks..

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

9. Harju Maakohus rahuldas 06.04.2010 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 184 029,91 krooni. Menetluskulud jäid kostja kanda.

10. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja kasutuses olnud ruumides toimus tulekahju.

07.12.2006 Tallinna notar Priidu Pärna poolt koostatud ja tõestatud lepinguga „Kinnistu

mõttelise osa müügileping kokkuleppe kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe

muutmise kohta asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused” on tõendatud, et OÜ Karma

Teenindus ainuvalduses olevatesse ruumidesse Rahumäe tee 27, Tallinn, selgub, et tulekahju

tekkimise asukoht oli kostja ainuvalduses.

11. Jõustunud ringkonnakohtu otsuse järgi ei ole vaidlust ka selle üle, mis oli tulekahju tekkimise

põhjuseks. Ringkonnakohtu otsus on jõustunud ning seega ka esimese astme kohtule

tuvastatud asjaolude seisukohast kohustuslik. Esimese astme kohtus ei saa asja uuel arutamisel

neid seisukohti muuta. Liiatigi ei ole kostja tõendanud faktilise väite kohta omaksvõtu

tagasivõtmist TsMS § 231 lg 4 järgi. Kohus ei analüüsi seetõttu kostja teo õigusvastasuse

aspekte, sest need on asjas juba tuvastatud. Samuti on ringkonnakohtu otsusega tuvastatud

põhjuslik seos tulekahju tekkimise ja kostja tegevuse vahel. Kohtul on ringkonnakohtu otsuse

kohaselt vaja välja selgitada kahju suurus, kusjuures nelja kiivri (10 890,78 krooni) ning

laopinna üürimise ja kolimise kulude (9000 krooni) osas on kostja hagi õigeks võtnud.

Menetlusseadus ei näe ette võimalust hagi õigusesvõtt tagasi võtta. Juhul, kui kohaldada

õigeksvõtu tagasivõtmisele omaksvõtuga analoogset regulatsiooni, ei ole kostja tõendanud, et

ta oli hagi õigeksvõtu osas eksimuses ja õigeksvõtu tagasivõtmiseks oleks mõjuv põhjus.

Ringkonnakohtu lahend on asjaolude osas esimese astme kohtu otsusele kohustuslik.

12. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline

kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud

väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või

tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või

vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

13. Kohtule on kahjude suuruse kindlakstegemiseks esitatud AS Esraven arved esemete kohta, mis

hävinesid tules. AS Esraven 14.07.2007 arve nr 103249, juhe lülitiga, summas 32 krooni;

06.02.2007 arve nr 140924 nurgaliistud 24mm, summas 90 krooni; 02.02.2007 arve nr 181403

saeketiviil koos käepidemega, summas 42 krooni; 02.02.2007 arve nr 193032 must marker

summas 26 krooni; 03.02.2007 arve nr 192856 prožektori pirnid summas 32 krooni;

04.02.2007 arve nr 122406 värvitööriistad ja kuivbetoon summas 480,60 krooni; 06.02.2007

arve nr 085023 kaablikingad summas 38 krooni; 06.02.2007 arve nr 085757 liimhermeetik

summas 62 krooni; 22.02.2007 arve nr 173700 lüliti summas 59 krooni; 11.02.2007 arve nr

124936 õliradiaator summas 576 krooni; 17.02.2007 arve 172900 metallpuurid summas 24

krooni; 27.02.2007 arve nr 145548 laeplaat ja selle kinnitamiseks kasutatud kruvid ja tüüblid,

summas 52,80 krooni; 05.04.2007 arve nr 172510 klambrid summas 172 krooni; 06.05.2009

arve nr 121709 must värv, Korrostop valge värv, padrunvõti ja betoonpuur summas 266,40

krooni; 17.02.2007 arve nr 135855 kruvid summas 10 krooni; 07.03.2007 arve nr 195600

elektrikaabel, hõõglamp summas 141 krooni; 06.05.2007 arve nr 120831 kinnitustarvikud

summas 231,80 krooni; 01.03.2007 arve nr 105346 patareid summas 112 krooni; 25.03.2007

arve nr 185916 plastikuga kaetud disainketid, lambanahksed töökindad summas 294,30 krooni.

Eelnimetatud arvetes kajastatud ehitusmaterjalid ja tarvikud on hageja poolt soetatud enne

tulekahju tekkimist ja üürilepingu kehtimise ajal, mille tõttu saab neid mõistlikult seostada

üüripinnal tehtud remondiga ning hageja majandustegevusega. On mõistlik järeldada, et

ruumide hävimisel tulekahjus, said kannatada ka seal asunud tarvikud ning muutusid

kasutamiskõlbmatuks ruumides tehtud remondist saadav kasu. Olukorras, kus tulekahju ei

oleks olnud, oleks hageja saanud tarvikuid oma majandustegevuses kasutada ja ruumide

remondile tehtud kulutused oleksid olnud hageja poolt tarbitavad.

14. Kohtule on kahjude suuruse kindlakstegemiseks esitatud Elion Ettevõtted AS 02.04.2007 arve

nr 04200701760061 paigaldatud interneti- ja sidekaabli kohta summas 2378 krooni ning

02.05.2007 arve nr 154869069 telefonijuhe, ADSL mikrofilter ja jagaja summas 160 krooni.

Eelnimetatud arvetes kajastatud tarvikud on hageja poolt soetatud enne tulekahju tekkimist ja

üürilepingu kehtimise ajal, mille tõttu saab neid mõistlikult seostada üüripinnal kasutatud

sideteenusega ning hageja majandustegevusega. On mõistlik järeldada, et ruumide hävimisel

tulekahjus, said tulekahju ja veekahjustuste tõttu kannatada ka seal asunud tarvikud. Olukorras,

kus tulekahju ei oleks olnud, oleks hageja saanud tarvikuid oma majandustegevuses kasutada.

15. Rikal OÜ 07.02.2007 arve 07 siseviimistlusmaterjalid, vaheseinte kipsplaat, ühekordselt

kasutatavad tööriistad, boiler summas 15 034,60 krooni. Eelnimetatud arvetes kajastatud

tarvikud on hageja poolt soetatud enne tulekahju tekkimist ja üürilepingu kehtimise ajal, mille

tõttu saab neid mõistlikult seostada üüripinna ning hageja majandustegevusega. On mõistlik

järeldada, et ruumide hävimisel tulekahjus, said tulekahju ja veekahjustuste tõttu kannatada ka

seal asunud siseviimistlusmaterjalid ja boiler. Olukorras, kus tulekahju ei oleks olnud, oleks

hageja saanud tarvikuid oma majandustegevuses kasutada ja ruumide remondile tehtud

kulutused oleksid olnud hageja poolt tarbitavad.

16. AS Devest 02.02.2007 arve 298678 OSB laeplaadid ja nende kinnitamiseks kasutatud

naeltüüblid, ketaslõikur ja lõikekettad summas 1670,20 krooni; 02.02.2007 arve 298701

padrunvõti nr 1:2 summas 38 krooni; 08.02.2007 arve nr 306840 lae ja põrandaliistudena

kasutatud must laud, seinavärv ja värvipigment summas 332 krooni; 01.02.2007 arve nr

297770 siseseinavärvi, lõõtstoru, Läti ukselukk, termomeeter, värvikauss, kipsiraspel ja

värvirull summas 2434,40 krooni; 22.02.2007 arve 324934 ventilatsioonisüsteem summas

765,5 krooni. Eelnimetatud arvetes kajastatud tarvikud ja ehitusmaterjalid on hageja poolt

soetatud enne tulekahju tekkimist ja üürilepingu kehtimise ajal, mille tõttu saab neid

mõistlikult seostada üüripinna remondi ning hageja majandustegevusega. On mõistlik

järeldada, et ruumide hävimisel tulekahjus, said tulekahju ja veekahjustuste tõttu kannatada ka

seal asunud tarvikud, kasutuks muutus hageja poolt teostatud remont. Olukorras, kus tulekahju

ei oleks olnud, oleks hageja saanud tarvikuid oma majandustegevuses kasutada ning kasutada

remondile tehtud kulutusi.

17. BK Eesti AS 06.02.2007 arve 32574 valvesüsteemi koodi sisestus klaviatuur ja magnetkontakt,

summas 673,80 krooni ning 05.02.2007 arve 32566 valvesüsteemi juhtimiskeskus koos

kaabliga summas 2824,90 krooni. Luku Service OÜ 08.02.2007 arve nr 1070335 ukselukk,

summas 392 krooni. AS Espak 13.02.2007 arve nr 171410 laelampide kohta, summas 1440,80

krooni. A-Selver AS 17.02.2007 arve nr 88091 aknapuhastusvahendi ja kummikinnaste kohta

summas 46,40 krooni. Mööblifurnituur AS 27.02.2007 arve nr 47021362 lauajalgade ja

riiulikandurite kohta summas 265,50 krooni. Rautakesko AS 26.03.2007 arve nr 70249992

tööriistade riputamiskonksude ja nende kinnitamiseks kasutatud liimi kohta summas 93 krooni;

26.03.2007arve nr 70251877 veepihusti, käepideme ja luku kohta summas 319 krooni;

07.06.2007 arve automaatkaitse kohta summas 215 krooni. Tamrex Ohutuse OÜ 24.05.2007

arve nr 417698 pulberkustuti ja esmaabikapi kohta koos vastavate ohutuskleebistega summas

2362,65 krooni. Lõunavärava Kinnisvara OÜ 07.05.2007 arve nr 10123 ja 27.02.2007 arve nr

8236 laelaudade kohta summas 788,40 krooni. Fototek AS Eesti Filiaal 01.02.2007 arve nr

27074 Walimex välgu kohta summas 7800 krooni. Eelnimetatud arvetes kajastatud tarvikud ja

ehitusmaterjalid on hageja poolt soetatud enne tulekahju tekkimist ja üürilepingu kehtimise

ajal, mille tõttu saab neid mõistlikult seostada üüripinna remondi ning hageja

majandustegevusega. On mõistlik järeldada, et ruumide hävimisel tulekahjus, said tulekahju ja

veekahjustuste tõttu kannatada ka seal asunud tarvikud, kasutuks muutus hageja poolt teostatud

remont. Olukorras, kus tulekahju ei oleks olnud, oleks hageja saanud tarvikuid oma

majandustegevuses kasutada ning kasutada remondile tehtud kulutusi.

18. Hävinenud asjade näol on tegemist otsese varalise kahjuga. Tulekahju käigus said eelnimetatud

esemed vee- ja tulekahjustusi või hävinesid sootuks. Kohtule esitatud arvetega on leidnud

tõendamist, et hageja on esemed soetanud, seega võib järeldada, et hageja kasutas neid oma

majandustegevuses. Tulekahjus kannatada saanud ruumid olid hageja majandustegevuse koht,

seega järeldas kohus, et esemed hävisid või kahjustusid tulekahjus.

19. Siseviimistlusmaterjalid on hageja poolt soetatud üürilepingu kehtimise ajal ning kostja ei ole

vaidlustanud asjaolu, et hageja ruume remontis. Hageja tegi ruumide remondile kulutusi ning

tulekahju tõttu ei ole tal võimalik enam remonditud ruumidest kasu saada. Hageja kulutused

viimistlusmaterjalidele on olnud asjatud. Ka siseviimistlusmaterjalide maksumuse näol on

kohtu arvates tegemist otsese varalise kahjuga.

20. AS Falck Eesti 28.02.2007 arve nr 5021144007 valveseadmete paigalduse kohta summas 5900

krooni. Valveseadmete paigalduse kahju hüvitamine ei ole põhjendatud, sest hageja tegi

ühekordse kulutuse, millest tulenevat kasu ta sai tarbida.

21. Ramirent AS 05.02.2007 arve nr 60119512 esitatud Rahumäemoto OÜ aruandvale isikule

Tambet Landile lammutusel kasutatud tolmuimeja ehitusprahi koristamiseks summas 649

krooni. Nimetatud kahju ei ole põhjuslikus seoses tulekahjuga. Hageja poolt ehitusprahi

koristamiseks tehtud kulutusest saadud kasuks võib pidada prahist puhtaid ruume, mida hageja

sai kasutama hakata. Tehtud kulutus oli ühekordne mitte pikaajaline nagu näiteks

remonditöödega parendatud ruumid ja seetõttu ei ole kahju põhjuslikus seoses tulekahjuga.

22. Kohtule esitatud komisjonilepingutega, üleandmise-vastuvõtmise aktidega ja müügilepinguga

on tõendatud, et hagejale valduses ja tulekahjus kannatad saanud ruumides olid mootorrattad

2003 HONDA CBR 600RR, 2003 Honda CB 900 sinine, 1999 Yamaha TDM 850 sinine,

Yamaha XT 600, 1998 KTM LC4, Honda Hornet 600, Honda Hornet 900, Aprilia Caponord

2003, Suzuki SV 6505, 2001 Honda CBR 929, 2001 Honda VTR 1000 kollane. Kostja on oma

vande all antud seletuses kinnitanud, et mootorrattad viidi tulekahju kustutustööde käigus

kauplusest välja ja need seisid hoovis, kui kostja sündmuskohale jõudis. Kannatada saanud

esemed on loetletud 09.01.2008 vormistatud ja poolte poolt allkirjastatud aktis. Akt on

usaldusväärne tõend, sest see on koostatud vahetult tulekahju toimumise järgi kohapeal, seega

oli mõlemal poolel võimalus kontrollida kahjustatud esemete vastavust aktis nimetatud

loetelule.

23. Kohtule esitatud fotodelt on näha esemete kahjustuse ulatus. Fotodelt on näha, et hageja

kasutuses olnud ruumide sisustus on saanud tulekahjust tingitud tule, vee ja suitsukahjustusi.

Kostja ei vaidlusta asjaolu, et neli eelmise kohtu koosseisu poolt vaadeldud kiivrit on

kahjustatud st kolmel on füüsilised kahjustused ja üks haiseb. Kohtu poolt läbi viidud vaatluse

tulemusena selgus, et kõik vaadeldud kiivrid haisesid tahma järgi. Sellega on tõendatud, et

tulekahjus said kannatada järgmised esemed: 2003 HONDA CBR 600RR, 2003 Honda CB 900

sinine, 1999 Yamaha TDM 850 sinine, Yamaha XT 600, 1998 KTM LC4, Honda hornet 600,

Honda hornet 900, Aprilia Caponord 2003, Suzuki SV 6505, 2001 Honda CBR 929, 2001

Honda VTR 1000; kiivrid NZI SMX, NZI Razer II BN M suurus, NZI Carrera X, NZI Razer

II BN S suurus, NZI Razer II BN XS suurus, NZI Razer II GRL L suurus, NZI Razer II GRL

M suurus, NZI Vitesse MB, NZI Carrera X CA M suurus, NZI Carrera X CA L suurus, NZI

Carrera X CA XL suurus, NZI Carrera X GAB M suurus, HX XL suurus, kaks kiivrit NZI

SMX M suurus, NZI Razer II R CDL M suurus, NZI Carrera X XL suurus, NZI Razer II R

XL suurus. Mootorratta kiivri kasutamise eripärast lähtuvalt ei saa tahma järgi haisevat kiivrit

kasutada. Kiivri sihipärasel kasutamisel on see juhil peas, seega väga lähedal inimese

haistmisorganitele, pidev tahmalõhn on ärritav ja segab ratta juhtimist. Vaadeldud kiivrid olid

kõik visiiriga, mille sulgemisel lõhn tugevneb veegi. Vaatlemise teostamise ajal oli tulekahjust

möödunud veidi üle kahe aasta, kuid kiivrid lõhnasid endiselt intensiivselt tahma järgi ja kohtu

arvates ei ole tahma järgi haisvat kiivrit kasutada. Tulekahjus kahjustada saanud kiivreid ei saa

enam kasutada ning seega on tegemist kahjuga, mis on põhjuslikus seoses tulekahjuga. Hageja

poolt esitatud kiivrite mahakandmises aktist on näha vara väärtus, hageja poolt esitatud vara

väärtus vastab kiivrite tavapärasele väärtusele.

24. HR-Moto OÜ arvega nr 2008-19 ja Larsen Kaubanduse OÜ arve-saatelehega nr 280123269 on

tõendatud hageja kulutused mootorrataste kahjude kõrvaldamiseks kokku 71 934 krooni

suuruses summas. Kostjalt tuleb välja mõista kahju 184 029,91 krooni. TsMS § 163 lg 1 alusel

tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda hagi proportsionaalselt rahuldatud osaga. Kostja

menetluskulud tuleb jäta tema enda kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjendused

25. Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 06.04.2010 otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta

hagi rahuldamata.

26. Maakohus leidis, et tulekahju tekkimise asukoht oli kostja ainuvalduses. 07.12.2006 Tallinna

notar Priidu Pärna poolt koostatud ja tõestatud lepingust „kinnistu mõttelise osa müügileping

kokkuleppe kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe muutmise kohta

asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused" (tlk 20-31) järeldub, et kinnistu asukohaga

Rahumäe tee 27 Tallinn, kus toimus tulekahju, osapooleks, ehk kaasomanikuks on OÜ Karma

Teenindus ja abikaasad Sirje Põlluaas ja Eldur Põlluaas. Seega, tulekahju tekkimise asukohaks

võisid olla OÜ Karma Teenindus või Eldur Põlluaas ainuvalduses olevad ruumid. Kostja poolt

esitatud piltidelt (tlk 83) on hästi näha, et tulekahju tekkimise asukohaks on ruum, mis asub

OÜ-le Karma Teenindus kuuluvate ruumide seina taga ja nimetatud ruum oli Eldur Põlluaas

omanduses ja kasutuses. Sellel põhjusel on kõige rohkem tulekahjust kannatada saanud Eldur

Põlluaasale kuuluvad ruumid. Kuna lahtist tuld OÜ-le Karma Teenindus kuuluvas ruumis ei

olnud, siis võib piltidelt näha, et eelnimetatud ruumis on kannatada saanud ainult lagi ja sein,

mille taga tekkis tulekahju. Kostja kinnitas vande all, et tulekahju tekkimise asukoht oli Eldur

Põlluaasa ainuvalduses. Vaatamata sellele, maakohus on jätnud nimetatud kostja ütlused

tähelepanuta, motiveerides sellega, et TsMS § 231 lg 4 kohaselt maakohus ei saa asja uuel

arutamisel neid seisukohti muuta, vaatamata sellele, et kostja võttis need omaks maakohtu

istungil. Nimetatud maakohtu järeldus on tehtud ekslikult ja sellele pööras kostja ka kohtu

tähelepanu. Kostja pole kunagi andnud selliseid tunnistusi, kuna ta algusest peale arvas, et

tulekahju põhjuseks oli süütamine ning ta ei ole kunagi tunnistanud end süüdi.

27. 05.06.2009 Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsuse punktis 20 on samuti märgitud, et kostja

võttis maakohtu istungil omaks asjaolu, et ta tekitas hagejale kahju (tlk 180). Tutvudes

kohtuistungi protokolliga ja toimiku leheküljega 180, millele kohus viitas, nähtub, et kostja

esindaja võttis maakohtu istungil omaks asjaolu, et ta tekitas hagejale kahju. Kostja esindaja

vaidlustas kahju suurust. Protokollis on fikseeritud kostja esindaja sõnad, et kostja jääb

kirjalikult esitatud vastuväidete juurde. Kostja ei eita, et kahju on tekitatud, kuid ta ei

nõustunud kahju suurusega. Nendest sõnadest kohus tegi ekslikult järelduse, et kostja võttis

maakohtu istungil omaks asjaolu, et ta tekitas hagejale kahju. Tegelikult kinnitas kostja

esindaja, et kostja ei eita, et tulekahju oli ja on hagejale tekitatud kahju. See on tuvastatud fakt

ja nimetatud eita on ebamõistlik. Kostja esindaja viitas kirjalikult esitatud vastuväidetele (tlk

45), kus kostja märkis, et hageja on esitanud hagi mittekohase kostja vastu, kuna ruumide

omanik on OÜ Karma Teenindus (vastuse p.l). Seda, et kostja esindaja vaidlustas kahju

suurust, ei tähenda, et tema oli nõus, et tema tekitas hagejale kahju. Arvestades seda, et kohus

võib teha otsuse ja välja mõista kostjalt kahju, vaidlustas kostja esindaja kahju suurust.

28. Maakohus, viidates VÕS § 127 lg-le 1 ja 128 lg-le 3, märkis õigesti, et kahju hüvitamise

eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale,

milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Käesoleval juhul kolis hageja otseselt peale tulekahju tekitamist uude ruumi. Seega on hageja

nõue 9000 krooni põhjendatud, kuna on seotud kolimisega ja mootorrataste ladustamisega.

Ülejäänud hageja nõuetega kostja ei nõustu. Kostja ei nõustu nõudega seadmete ja inventari

kahjustamise eest summas 49 325,05 krooni. Hageja poolt esitatud arved nimetatud summale ei

tõenda seda, et hageja kulud on seotud tulekahjuga kahjustatud seadmete ja inventari

taastamisega. Tulekahjuga kahjustatud ruumid olid taastatud ruumide omaniku Eldur Põlluaasa

poolt ilma hageja osavõtmiseta.

29. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et Rikal OÜ 07.02.2007 arvel 07 kajastatud tarvikud,

s.h. siseviimistlusmaterjalid, vaheseinte kipsplaat, ühekordselt kasutatud tööriistad summas

13 634,41 krooni on hageja poolt soetatud enne tulekahju tekkimist ja üürilepingu kehtimise

ajal ning sellel põhjusel on mõistlik järeldada, et ka ruumides asunud siseviimistlusmaterjalid

said tulekahju ja veekahjustuste tõttu kannatada ja sellel põhjusel on põhjendatud hageja nõue

selles osas. Kostja ei vaidlusta, et nimetatud tarvikud hageja poolt olid kasutatud üüritud

pindade remondiks. Samas, üürile võtmisel oli hageja kohustatud teostama remondi ja

nimetatud remont andis hagejale võimaluse kasutada ruume kuni tulekahju tekkimiseni. Seega,

kandes kulud, hageja ise kasutas ruume ja kasutamise käigus nad olid loomulikult mõjutatud

kulumisega. Sellel põhjusel on ebamõistlik nõuda 100% hüvitist kaotatud tarvikute eest. Peale

seda, uute pindade üürimisel, kuhu hageja peale tulekahju kolis, ei ole lisakulud hageja poolt

arvesse võetud. Pärast uude ruumi kolimist ei ole hageja olukord halvenenud, lisakulusid ei

olnud, seepärast hagejal ei ole alust nõuda 100% hüvitist remondi kulude eest.

30. VÕS § 286 kohaselt, kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja

nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle

eest mõistlikku hüvitist. Kostja ei nõustu sellega, et tema peab hüvitama hagejale boileri

maksumuse (Rikal OÜ 07.02.2007 arve nr 07 alusel) summas 1400,20 krooni, kuna nimetatud

boiler jäi Eldur Põlluaasa omandusse, kes peale üürilepingu lõppemist keeldus boilerit hagejale

tagastamast.

31. Samuti ruumi omaniku Eldur Põlluaasa omandusse jäid kõik muud asjad, s.h ukselukk summas

392 krooni (Luku Service OÜ 08.02.2007arve nr 1070335), laelambid summas 1440,80 krooni

(AS Espak 13.02.2007arve nr 171410), ventilatsioonisüsteem summas 765,50 krooni

(22.02.2007arve nr 324934), Läti ukselukk, termomeeter, värvikauss, kipsiraspel ja värvirull

summas 2434,40 krooni (01.02.2007 arve nr 297770). Arusaamatu on, mille maakohus leidis,

et

on

mõistlik,

et

kostja

hüvitaks

hagejale

46,40

krooni,

mida

hageja

tasus

aknapuhastusvahendite ja kummikinnaste eest A-Selver AS 17.02.2007 arve nr 88091 alusel;

215 krooni automaatkaitse eest 07.06.2007 arve alusel; 2362,65 krooni pulberkustuti ja

esmaabikapi eest Tamrex Ohutuse OÜ 24.05.2007 arve nr 417698 alusel; 7800 krooni

Walimex välgu eest Fototek AS Eesti Filiaal 01.02.2007 arve nr 27074 alusel. Kõik need asjad

on hagejal võimalik jätta endale ja kasutada. Peale seda, hageja ei ole tõendanud, et

eelnimetatud asjad olid kahjustatud tulekahju käigus.

32. Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud nõudega mootorrataste remondi osas. Hageja väidab, et

ruumis olevatele mootorratastele, kust need evakueeriti tulekahju kustutamise kestel, olid

tekitatud kahjustused, millede kõrvaldamiseks oli hageja poolt kulutatud 72 888 krooni. Kostja

andis vande all ütlusi tulekahju asjaolude kohta. Kuna hageja poolt renditud ruumides

tulekahju ei olnud, siis mootorrattad evakueeriti rahulikus režiimis, mis välistas hageja

komisjonimüügis olevatele mootorratastele kahjustuste tekitamise suures koguses. Kahjustuste

olemasolu tõenduseks on kohtule esitatud hageja poolt allkirjastatud poolte vahel ülevaatuse akt

09.01.2008 (tlk 14-15). Nimetatud aktis on fikseeritud kahjustused, sealhulgas ka värvi

kahjustused ja kriimustused hagejal komisjonimüügis olevatel mootorratastel 09.01.2008

seisuga. Aktis puuduvad andmed, et nimetatud kahjustused on tekitatud tulekahju tulemusel.

Peale seda, nagu järeldub aktist, kõik 11 mootorrattast on 1998-2005 väljalase aastaga ning

neid on varem kasutatud.

33. 08.02.2008 esitatud hagis oli kahju summaks märgitud 182 152 krooni, sellest summast nõudis

hageja 11 mootorratta taastamisremondi eest 73 192 krooni, kuigi kahju summa tõendiks

esitatud hinnapakkumisel oli see summa 47 890 krooni. Peale seda, HR-Moto OÜ poolt arve nr

2008-19 summas 70 980 krooni 11 mootorratta kahjustuste kõrvaldamise eest, mille makse

tähtaeg aegus 09.04.2008, on käesoleva ajani hageja poolt tasutud ainult summas 35 980

krooni. Arvel nr 2008-19 on lihtsalt märgitud mootorratta väljastamise aasta ja mark. Arvel ja

hinnapakkumisel puuduvad täpsed mootorrataste rekvisiidid: VIN-kood ja registrimärk. Kõik

see võib tõendada seda, et HR-Moto OÜ poolt esitatud arve kriimustuste kõrvaldamise eest on

selgelt ülearu suurendatud 35 000 krooni võrra.

34. Eeltoodust tulenevalt on hagi esitatud mittekohase kostja vastu, kuna ruumide omanik on Eldur

Põlluaas. Lisaks, ei ole kostja nõus hageja poolt esitatud kahju summaga.

Vastus apellatsioonkaebusele

35. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata, mõista kostjalt

hageja kasuks välja viivise kuni kohtuotsuse lõpliku täitmiseni ning jätta menetluskulud kostja

kanda.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

36. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

materiaalõiguse eksliku kohaldamise ja menetlusnormide rikkumise tõttu osaliselt tühistada ja

saata tühistatud osas maakohtule TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel veelkordseks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu lähenemisega asja lahendamisel tähtsust omavate

asjaolude tuvastamisele. Kuna hageja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud, ei pea kolleegium

TsMS § 651 lg 1 kohaselt vajalikuks kontrollida maakohtu seisukohtade paikapidavust osas,

millega kohus jättis hagi rahuldamata. Samuti ei peatu kolleegium ringkonnakohtu poolt

05.06.2009 tehtud otsusega muutmata jäetud maakohtu seisukohal, et toimikus olevatest

väärteomenetluse materjalidest (I kd, tl 78-81) nähtuvalt on menetluses kostjaks õige isik.

37. Kolleegium jagab maakohtu seisukohti kiivritele tekkinud kahjustuste osas ega pea TsMS §

654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi selles osas korrata. Maakohus

on vaatluse käigus tuvastanud, et kiivrid, mis ei ole otseselt tule- ega veekahjustusi saanud, on

kasutamiskõlbmatud neile külge jäänud tahma haisu tõttu (II kd, tl 89) ja seepärast on

maakohus hagi kiivrite ostuarvest (I kd, tl 130) ja mahakandmise aktist (II kd, tl 59) nähtuva

väärtuse hüvitamiseks õigesti rahuldanud. Omapoolseid tõendid selle kohta, et mahakantud

kiivrite väärtus oli teistsugune, kostja esitanud ei ole.

38. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohtadega mootorratastele tekitatud kahjude

kindlaksmääramise osas. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et osad kahjustada saanud

mootorratastest olid hageja juures komisjonimüügis. Komisjonilepingutes on küll p-i 2.2 näol

säte, mille kohaselt vastutab komisjonär komitendi ees komisjonimüüki jäetud mootorrataste

kahjustamise eest, kuid lepingu p-s 2.3 on lepingu pooled kokku leppinud, et lepingu

tõlgendamisele kohaldatakse VÕS-i sätteid. VÕS § 699 lg 1 sätestab, et komisjonär vastutab

talle üleantud komisjonieseme kahjustumise eest, välja arvatud juhul, kui kahjustumine ei

toimunud tema süül. Kuna vaidlust ei ole selles, et hageja ei olnud tulekahju põhjustamises

süüdi, puudub tal komitentide ees esmapilgul vastutus. Nimetatud seisukoht ei pruugi paika

pidada juhul, kui leiab tuvastamist, et lepingupooled olid lepinguga komisjonäri vastutusest

vabanemise siiski välistanud. Kui hageja vastutusest vabanemine välistatud ei olnud ning

hageja on vaatamata sellekohase kohustuse olemasolule komitentidele kahju hüvitanud, tuleb

maakohtul hageja poolt kostja vastu suunatud nõude võimaliku alusena kaaluda deliktiõiguse

asemel käsundita asjaajamise regulatsiooni kohaldamist. Eeltoodu alusel tuleb maakohtul

selgeks teha, millisel alusel on hageja komitentidele tekkinud kahju hüvitanud ja kas see on

olnud põhjendatud. Nimetatud asjaolude suhtes tuleb maakohtul võtta seisukoht, kuna

vastusest eeltoodud küsimustele sõltub hageja tagasinõude põhjendatus kostja vastu.

Kohaldatavast materiaalõiguslikust alusest sõltub nõude ulatus (vrd VÕS §-i 127 ja 128 ning

VÕS §-i 1023).

39. Mootorrataste osas tuleb lisaks tähele panna, et 1999 väljalaskeaastaga mootorratta KTM 640

kohta ei ole toimikus andmeid selle tulekahjueelse seisundi kohta ja seetõttu ei ole üheselt

selge, kas kõnealuse mootorratta kohta poolte poolt allkirjastatud aktis fikseeritud vigastused

(tl 14 ja 15) on tekkinud just tulekahju tagajärjel. Toimikus on küll akt mootorratta KTM

kohta, kuid see kannab mudelinimetust LC4 ning on toodetud 1998 aastal (I kd, tl 56).

40. Mis puudutab mootorrataste remonti kajastavaid kuludokumente, siis tuleb tähele panna, et

HR-Moto OÜ arve nr 2008-19 (I kd, tl 70), mille alusel hageja kahju hüvitamist nõuab ja

poolte allkirjastatud akt mootorrataste vigastuste kohta ei ühti Aprilia ETV 1000 gondli ja

suunatule osas. Poolte allkirjastatud aktis selliste vigastustega moorratast näidatud ei ole (I kd,

tl 14-15). Lisaks sellele tuleb tähele panna, et kuigi nimetatud arvel on märgitud tasumise

viisiks pangaülekanne, on hageja lisanud toimikusse sama arve osalist tasumist tõendava

sularahakviitungi, millest nähtub, et hageja on tasunud HR-Moto OÜ-le arve üksnes 35 000

krooni ulatuses (I kd, tl 167). Arve ülejäänud osas tasumise kohta andmed puuduvad. Veel

tuleb tähele panna, et erinevalt HR-Moto OÜ arvest nr 2008-19, on Larsen Kaubanduse OÜ

arve-saateleht nr 280123269 (I kd, tl 168) küll seostatav poolte allkirjastatud aktis näidatud

mootorratta 1999.a Yamaha XT 660 esiporilaua vigastustega (I kd, tl 15), kuid arve on

väljastatud eraisikule, mistõttu ei saa üksnes nimetatud arve põhjal väita, et selles märgitud

kulu on kandnud hageja. Maakohtul tuleb vaidluse õigeks lahendamiseks nimetatud asjaolusid

selgitada ja vajadusel nõuda pooltelt oma väidete tõendamist.

41. Muude kahjude tuvastamise osas ei nõustu kolleegium samuti maakohtu seisukohtadega.

Hageja nõuab ruumis olnud, talle kuulunud ja hävinud tööriistade jm vallasasjade kõrval kahju

hüvitist ka enne tulekahju ruumides tehtud remondiks kulunud ehitusmaterjalide ja sinna

paigutatud side- ja valveseadmete eest. Nimetatud osas valitseb maakohtu lahendis hageja

nõude suhtes segadus, kuna maakohus ei ole teinud vahet omanikule tema omandi hävimisel

tekkival kahjul ja nõuetel ning üüripinna hävimisel üürnikule ehk valdajale tekkida võival

kahjul ja nõuetel.

42. Kolleegium selgitab, et omandiõiguse objektiks oleva asja hävitamise või kahjustamise korral

saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses.

Nimetatud sätte kohaselt kaitstakse asja kahjustamise või hävitamise korral mitte kahjustatud

isiku vara väärtust, vaid selle koosseisu säilimist. Seetõttu ei lähtu VÕS § 132 kahju ulatuse

kindlakstegemisel mitte isiku vara väärtuse vähenemisest, vaid endise olukorra taastamiseks

vajalike kulutuste suurusest. Asja hävitamise või kahjustamise korral on asjade hävitamisel ja

kahjustamisel kaitstavaks huviks esmajoones asja omaniku huvi asja taastamise vastu, st asja

terviklikkus, mitte niivõrd selle väärtus. Seega tuleb omanikule hüvitada eelkõige asja või selle

terviklikkuse taastamise kulutused, kui asja taastamine on võimalik ja lubatud.

43. Valdus, mida kaitstakse samuti VÕS § 145 lg 1 p 5 alusel, tähendab aga üksnes tegelikku

võimu asja üle. Kahju hüvitamist valduse rikkumise tõttu tuleb võimaldada ainult seadusliku

valduse korral (AÕS § 34 lg 1) ning valdus on seaduslik, kui see rajaneb õiguslikul alusel nagu

asjaõigus või võlaõigus. Hageja valduse õiguslikuks aluseks tema poolt kasutatud ruumile, mis

sai kahjustusi, oli üürileping. Kahju hüvitamise seisukohalt on oluline vahet teha omaniku ja

valdaja õiguste mahul, kuna valdaja huvi ei ole samastatav omaniku huviga ega saa ulatuda

asja taastamisele. Valdaja huviks on saada hüvitatud tema valduse ja sellega kaasneva

kasutamise ja tarbimise võimaluse (kasutuseelise) väärtus, millest ta õigusvastase teo tõttu ilma

jääb või mida kitsendatakse. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda valdajal olnud

valduse ja kasutusõiguse harilikust väärtusest, mille arvestamisel võib lähtekohaks olla ka

kasu, mida asja kasutaja oleks võinud saada, arvestades seejuures kulutusi, mida ta kasu

saamiseks pidi tegema. Saamata jäänud kasutuseelise hüvitamise ja asenduskasutusele tehtud

kulude hüvitamise näeb ette VÕS § 132 lg 4 teine lause. Kuivõrd valduse rikkumine on delikt

vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p-le 5 ning VÕS § 132 sõnastusest nähtuvalt ei ole selle sätte järgi

hüvitisnõuded üksnes asja omanikul, siis on asja hävimise või kahjustamise korral saamata

jäänud kasutuseelise hüvitamise nõue VÕS § 132 lg 4 teise lause järgi ka asja valdajal,

sõltumata sellest, kas ta on asja omanik. Kasutuseelised on hõlmatud kasu mõistega TsÜS § 62

tähenduses.

44. Eeltoodu põhjal tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel teha vahet nendel hageja poolt

hävinenuks loetud esemetel, mis kuulusid talle omandiõiguse alusel ja üüritud ruumile tehtud

parendustel, mida hageja kasutas üksnes valdajana. Esimesena mainituteks võib pidada nt

markerit, tööriistu, töökindaid jne ning nende osas saab hagejat kaitsta kui hävinenud asjade

omanikku. Teisena mainituteks tuleb lugeda nt side- ja valveseadmeid, juhtmeid, lüliteid,

põrandaliiste, kruvisid ja tüübleid, viimistlusmaterjale, ventilatsioonisüsteemi jms, mille suhtes

saab hagejat kaitsta üksnes kui üürnikku.

45. Vaidluse lahendamiseks tuleb maakohtul teha selgeks, milline oli üüripinnale tehtud

parenduste osas hageja ja kahjustada saanud ruumi omaniku vaheline ruumi kasutamise

kokkulepe. Kui üürileping nägi nt ette, et tehtud parendused ei kuulu üüripinnalt

eemaldamisele ja jäävad ruumi omanikule, ei saa hageja nõuda nende väärtuse hüvitamist, vaid

peab tõendama nende kasutamisest saadud kasu suurust, mille ta tulekahju tagajärjel kaotas.

Kui parendused pidid kuuluma pärast üürilepingu lõppemist hagejale ruumide omaniku poolt

hüvitamisele, mõjutab see hagejale tekkinud kahju suurust. Samuti võib kahjuhüvitise

kindlaksmääramisel tähtsust omada küsimus, kas hageja võimalikku remondikohustust võeti

arvesse üüri suuruse kindlaksmääramisel. Tähtust omab ka üürisuhte kestvus, kuna ka sellest

oleneb kasu suurus, mida hageja tehtud remondist ja muudest parendustest saada võis. Mida

põhjalikum oli tehtud remont ja mida pikem oli lepingu kestvus, seda suurem võib olla hageja

kahju, mille hageja ruumi hävinemise tõttu ehk kasutuseelise kaotuse tõttu saada võis.

46. Lisaks eelnevale juhib kolleegium maakohtu tähelepanu asjaolule, et kohtuotsust ei saa lugeda

TsMS § 436 lg 2 mõtte kohaselt tõenditel põhinevaks üksnes seetõttu, et kohus otsuses

tõendeid loetleb. TsMS § 232 lg 1 paneb kohtule kohustuse hinnata kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt, mis tähendab muuhulgas seda, et tõendeid tuleb seostada vaidluse

aluseks olevate asjaoludega. Kohtupoolne järeldus, et kuna arvetel nähtuvad kaubad on ostetud

hageja poolt üürilepingu kehtivuse ajal, siis tuleb lugeda tõendatuks, et kuludokumentidel

kajastatud tarbeesemed paiknesid õnnetuse ajal üüritud ruumis ning on tulekahju tõttu

hävinenud, on ennatlik. Erinevalt maakohtu seisukohast, on kolleegiumi arvates raske seostada

hagejale tekkinud kahjuga nt ligi aasta enne tuleõnnetust ostetud aknapuhastusvahendile ja

kummikinnastele tehtud kulutusi või tšekki mõni kuu hiljem ostetud patarei ja markeri kohta

(I kd, tl 127, 139 ja 149). Maakohtul tuleb kriitiliselt suhtuda ka seda liiki tõenditesse, mis

kajastavad nt aiapritsi, padrunvõtme, või metalli- ja betoonipuuride ostmist (I kd, tl 127, 142 ja

144), kuna ostutšekid üksi ei tõenda seda, et ostetud tööriistad asusid üüritud ruumides ja said

juhtunud õnnetuses kahjustusi. Kiivrite kahjustuste tuvastamisele analoogset vaatlust

maakohus hageja loetletud ja tema väitel kahjustada saanud tarbeesemete suhtes läbi viinud ei

ole. Ruumide remonti puudutavate kuludokumentide tõendina arvesse võtmise osas tuleb

samuti tähele panna, et kuna toimikus puuduvad andmed selle kohta, millises seisus üüritud

ruumid enne hageja valdusse andmist olid, ei saa üksnes ehitusmaterjalide ostmist kajastavate

kuludokumentide põhjal järeldada, et kõiki tšekkidelt nähtuvaid ehitusmaterjale ka

tegelikkuses üüritud ruumi parendamiseks kasutati.

47. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 392 lg

1 p-de 3 ja 4 kohaselt lasub kohtul kohustus selgitada eelmenetluses välja poolte faktilised ja

õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad

oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 436 lg 2 kohaselt tuleb kohtul rajada otsuse

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 232 lg 1 paneb kohtule kohustuse hinnata kõiki

tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kui kohus jätab mõne tõendi analüüsimata,

peab kohus seda vastavalt TsMS § 442 lg-le 2 otsuses põhjendama. TsMS §-s 2 sätestatu

eeldab, et kohus peab TsMS §-st 230 lg-test 1 ja 2 tulenevalt pooltele vajadusel selgitama,

milliste nõuete ja vastuväidete aluseks märgitud asjaolude kohta tõendid puuduvad või ei ole

esitatud tõendid nende asjaolude tuvastamiseks küllaldased, tehes ettepaneku esitada

täiendavaid tõendeid. Toimikumaterjalidest ei nähtu, et kohus oleks hageja poolt nõude alusena

esitatud asjaolude tuvastamisraskustele tähelepanu juhtinud.

48. Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu poolt materiaalõiguse ekslikust kohaldamisest ja

menetlusnormide rikkumisest tingitud eelpool loetletud puudusi kõrvaldada ning asuda

esimesena maakohtu poolt tuvastamata asjaolusid välja selgitama. Tagamaks pooltele õigust

kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma

seisukohad avaldama esimese astme kohus. Eeltoodu põhjal tuleb tsiviilasi saata maakohtule

otsuse tühistatud osas uueks läbivaatamiseks.

49. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.

Iko Nõmm

Ande Tänav

Gaida Kivinurm