Legislator Case Law & Legislation
2-10-56418/17 AI generated

2-10-56418/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-10-56418/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

S. esitas 11.novembril 2010 kohtule avalduse, et teda määratakse eestkostjaks oma lapselapsele P. K.le seoses sellega, et lapse vanemad kasutavad narkootikume ja ei ole võimelised seetõttu ise oma last kasvatama. E. S. esitas kohtule enda Swedbanki väljavõtte perioodil 01.04.2010 kuni 22.10.2010,millest nähtub , et tal on igakuine sissetulek palga näol ning et ta saab ka pensioni. Panga väljavõttest nähtub , et ta maksab ka P. K. lasteaia arveid. Avalduse lisana on esitatud ka avaldaja elukaaslase A. K. avaldus, milles ta kinnitab , et on nõus avaldaja lapselapse P. K. võtmisega tema ja avaldaja kasutada olevale elamispinnale. Avaldaja esitab enda iseloomustuse töökohast lasteaed „Väikemees“ ning Viru Maakohtule adresseeritud

Legislator headnote

AI generated

2-10-56418/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: TsMS § 532 lg 1 kohaselt, kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

Keywords

AI generated
substance addiction protection of adults the rights of the elderly right to know one's parentage parents' pension suspension of benefit entitlement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(5)

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Määruse tegemise aeg ja koht

09. märts 2011.a Jõhvi, kell 16.00 Tsiviilasja number 2-10-56418 Tsiviilasi

E. S. avaldus alaealisele lapsele eestkostja määramiseks. Menetlustoiming Kohtu abinõu rakendamine isikuhoolduse küsimuses, eestkoste seadmine Kohtuistungi toimumise aeg

23. veebruaril 2011 Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: E. S. (IK xxx, elukoht xxx) Puudutatud isik: V. S. (IK xxx, elukoht xxx) Puudutatud isik: A. K. (IK xxx, elukohtxxx) Puudutatud isik: P. K. (IK xxx, elukoht xxx) Puudutatud isiku esindaja: vandeadvokaat Leanika Tamm, määratud korras); Puudutatud isik: Kohtla-Järve Linnavalitsus (RK 75001017, asukoht Keskallee 19, 30395 Kohtla- Järve) Puudutatud isiku esindaja: M. T. (volikirja alusel)

RESOLUTSIOON

1. Rakendada kohtu algatusel seadusest tulenevat abinõu V. S. (IK xxx) ja A. K. (IK xxx) suhtes P. K. (IK xxx) isikuhoolduse määramiseks 1.2.Võtta täielikult ära V. S. ja A. K.i isikuhooldusõigus lapse P. K. suhtes.

2.E. S. avaldus rahuldada.

2.1.Seada P. K. (IK xxx) üle eestkoste ja määrata tema eestkostjaks E. S. (IK xxx, elukoht xxx).

2.2.Kohustada E. S.`t täielikult hoolitsema P. K. kasvatamise, ülalpidamise ja

2(5) eestkostetava õiguste täiel määral kaitsmise eest.

2.3.Võimaldada P. K.’l tulevikus teha iseseisvalt tehinguid vaid talle antavate taskurahade või tema enda poolt tulevikus teenida võivate töötasude ulatuses, ülejäänud tehinguid aga eestkostja nõusolekul.

2.4.Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 01. märtsiks ja teatama kohtule oma elukoha muutusest.

3.Riigi õigusabi osutamisega seotud kulud jätta Eesti Vabariigi kanda.

4.Käesolev määrus tehakse avalikult teatavaks 09. märtsil 2011.a. kell 16.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu.

5.Saata kohtumääruse ärakiri pärast jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale.

Edasikaebamise kord

TsMS § 532 lg 1 kohaselt, kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

TsMS § 532 lg 3 kohaselt, määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale.

ASJAOLUD

E. S. esitas 11.novembril 2010 kohtule avalduse, et teda määratakse eestkostjaks oma lapselapsele P. K.le seoses sellega, et lapse vanemad kasutavad narkootikume ja ei ole võimelised seetõttu ise oma last kasvatama. E. S. esitas kohtule enda Swedbanki väljavõtte perioodil 01.04.2010 kuni 22.10.2010,millest nähtub , et tal on igakuine sissetulek palga näol ning et ta saab ka pensioni. Panga väljavõttest nähtub , et ta maksab ka P. K. lasteaia arveid. Avalduse lisana on esitatud ka avaldaja elukaaslase A. K. avaldus, milles ta kinnitab , et on nõus avaldaja lapselapse P. K. võtmisega tema ja avaldaja kasutada olevale elamispinnale. Avaldaja esitab enda iseloomustuse töökohast lasteaed „Väikemees“ ning Viru Maakohtule adresseeritud

V. S. ja A. K.i avaldused ,milles nad nõustuvad ,et nendelt võetakse ära vanema õigused ning antakse laps eestkostele E. S.le. Kohus võttis avalduse 19.novembril 2010 menetlusse ja kaasas arvamuse andmiseks menetlusse eestkosteasutusena Kohtla-Järve Linnavalitsuse. Kohtla-Järve Linnavalitsus andis oma arvamuse, milles ta märgib , et toetab avaldust eestkostja määramise suhtes ning leiab, et V. S.lt ja A. K.ilt tuleb ära võtta isikuhooldusõigus alaealise lapse P. K. suhtes. Kohtla.– Järve Linnavalitsus esitab ka V. S. ja A. K.i kodukülastuse aktid, Ida Prefektuuri vastused Sotsiaalhoolekandekeskuse järelepärimistele V. S. ja A. K.i suhtes,kirjad kriminaalhooldusosakonnast,Ida-Viru Keskhaiglast,Eesti Töötukassast,OÜ Järve Tervisekeskusest, avaldaja iseloomustuse töökohast,Kohtla-Järve Linnavalitsuse korralduse peretoetuste ja vanemahüvitise maksmise ümbervormistamisest. Kohus saatis Jõhvi Politseiosakonnale päringu A. K.i ja V. S. viibimiskoha kindlakstegemiseks. Seda kindlaks teha ei õnnestunud ning V. S.le ja A. K.ile teatati kohtumenetlusest väljaande

3(5) Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtuistung toimus 23.veebruaril 2011. Kohtuistungil viibis avaldaja, Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja, alaealise P. K. esindaja.Avaldaja jäi enda taotluse juurde, lapse esindaja toetas lapse hooldusõiguse andmist E. S.le ,Kohtla-Järve linnavalitsus toetas seda samuti ning leidis, et A. K.ilt ja V. S.lt tuleb ära võtta isikuhooldusõigus nende lapse P. K. suhtes.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tuginedes perekonnaseaduse § 116 lg 1 on vanema hooldusõiguse põhimõtteks laste suhtes vanemate võrdsete õiguste ja kohustuste olemasolu .Sama seaduse lg 2 sätestab, et vanemal on õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest(vanema hooldusõigus) Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest(isikuhooldus) ja õigus hoolitseda lapse vara eest(varahooldus) Tuginedes perekonnaseaduse § 118 lg 1 vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Seaduse lg 2 sätestab, et kui vanematel ei ole võimalik hooldusõigust teostada ,rakendab kohus lapse huvides asjakohaseid abinõusid. Vajaduse korral alustab kohus lapse suhtes eestkostja määramise menetluse. Perekonnaseaduse §124 lg 1 kohaselt on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Perekonnaseaduse §124 lg. 2 kohaselt kehaline, vaimne ja hingeline väärkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinõude rakendamine on keelatud. Perekonnaseaduse § 124 lg 3 kohaselt vanemate taotlusel toetab kohus neid isikuhooldusõiguse teostamisel, rakendades vajaduse korral asjakohaseid abinõusid. Perekonnaseaduse §127 kohaselt hõlmab varahooldus õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. See ei välista lapse õigust seaduses sätestatud juhtudel vara iseseisvalt valitseda. Perekonnaseaduse § 134 lg. 4 kohaselt isikuhooldusõiguse asjades võib kohus omal algatusel rakendada seadusest tulenevaid abinõusid ,mille õiguslikud tagajärjed on siduvad ka kolmanda isiku jaoks. Perekonnaseaduse § 135 lg 2 sätestab, et isikuhoolduse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada ,et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Lõige 3 sätestab, et isikuhooldusõiguse olulise piiramise või täieliku äravõtmise asja läbivaatamisel kaasab kohus menetlusse arvamuse andmiseks valla – või linnavalitsuse. Kohus on seisukohal, et alaealise lapse P. K. vanemad V. S. ja A. K. ei ole suutelised oma lapse P. K. eest hoolitsema ega teda kasvatama.

Kohtul on põhjust eeldada, et mistahes muu abinõu rakendamine kui seda on isikuhoolduse täielik äravõtmine V. S.lt ja A. K.ilt nende lapse P. K. suhtes ei kaitse last piisavalt. Avaldaja kirjalikust avaldusest kohtule ning tema poolt kohtistungil 23.02.2011 antud ütlustest nähtub , et alaealise P. K. eest, kes on sündinud 09.juunil 2009(sünnitunnistuse koopia tl 8), on hoolitsenud alates tema sünnist tema vanaema E. S., kes töötab Kohtla- Järve lasteaias „Väikemees“ õpetaja abina. Töökohast on E. S.le antud positiivne iseloomustus(tl 10).

P. K. vanemate – isa A. K.i ja ema V. S. kohta on teada, et nad ei ela koos oma lapsega

4(5) rahvastikuregistris märgitud aadressil Põhja allee 19-15 ,vaid et sellel aadressil elab P. K. vanaema E. S. koos oma lapselapse P. K.ga .Samuti elab nimetatud aadressil E. S. elukaaslane N. K.. Kohus on lapse vanemaid otsinud politsei abiga, kuid nende tegelikku viibimiskohta ei ole politseil õnnestunud kindlaks teha, mille kohta on Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo 17.01.2011 saatnud kohtule ka teated(tl 63 ja 65). E. S. poolt 23.02.2011 kohtuistungil antud andmetel elab tema tütar V. S. kusagil Iidlas, kuid aadressi ta ei tea..

P. K. mõlemad vanemad on kohtule esitatud Ida-Viru Keskhaigla andmetel arvel haigla nakkuskeskuses ,nendele on määratud ARV ravi ,kuid nad rikuvad ravireziimi. A. K. on ravi ühel korral katkestanud ,analüüside andmiseks ilmunud ei ole. Ka V. S. on ARV ravi katkestanud ,analüüside andmiseks ei ole ilmunud. OÜ Järve Tervisekeskusest antud vastuses on kirjas, et lapse ema ei tule lapse kasvatamisega toime ,kui jätkab narkootikumide tarvitamist. Samas on vanaema käinud lapsega arsti juures. Kõik vaktsineerimised on tehtud õigeaegselt. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, millega konkreetselt tegelevad praegu lapse vanemad

V. S. ja A. K., kuna nende viibimiskoht ei ole teada ei politseile ega avaldaja sõnul ka avaldajale. A. K.i kohta on teada, et Eesti Töötukassas ta arvel ei ole (tl 46)

V. S.le on lõpetatud Kohtla-Järve linnavalitsuse korralduse alusel peretoetuse ja vanemahüvituse maksmine , toetuse ja hüvitise saab E. S. ,kes lapse eest tegelikult hoolitseb. Kuna laps elab oma vanaema E. S. ja vanaema elukaaslase N. K. juures, siis Kohtla-Järve lasteaiatöötajad lasteaiast „Väikemees „ ,kus laps käib , ei ole isegi tuttavad lapse vanematega. Vanaema toob lapse lasteaeda, ta on alati hoolitsetud ja puhas. Lasteaia osalustasu ja toiduraha on vanaema tasunud alati õigeaegselt. Kuna laps on praegu juba 2 ja poole aastane ning vanemad ei ole selle aja jooksul suutnud vabaneda narkootikumidest , siis sellega on nad näidanud, et ei ole võimelised lapse eest ise hoolitsema. Kohtutoimikus(tl 11 ja 12 ) on Viru Maakohtule V. S. ja A. K.i poolt 23.oktoobril 2010 kirjutatud avaldused ,kus nad on nõustunud, et neilt võetakse ära vanemate õigused. Nad on teadlikud, et E. S. juures on lapsel parem elada, sest ta väga armastab last ja hoolib lapsest.

Kohtutoimikus on ka E. S. ja A. K.i karistatuse õiendid (tl 37 ja 41),millest nähtub ,et A. K. on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, (2004a.,2007a ja 2008a )V. S. on kriminaalkorras karistatud ühel korral (2010a ).Väärteoasjades on mõlemad korduvalt karistatud. Karistused väärteoasjades on mõistetud ka ajal, mil P. K. juba sündinud oli. Lähtudes lapse huvidest soovib Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus V. S.lt ja A. K.ilt võtta ära isikuhooldus lapse P. K. suhtes ning määrata talle eestkostjaks tema vanaema E. S.(tl 28,29). Kohus toetab seda seisukohta Kohtuistungil 23.veebruaril 2011 lastele määratud esindaja vandeadv. L. T. samuti toetas kohtule esitatud avaldust . Kohtutoimikus on kolm kodukülastuse akti sotsiaalhoolekandetöötajate poolt V. S. ja A. K.i kodu külastuste kohta: 29.06.2009,04.08.2009 ,16.03.2010. Kodu on olnud korras siis, kui V. S. ja A. K. ei ole olnud narkojoobes.04.08.2009 olid mõlemad narkojoobes ja käitusid sotsiaaltöötajatega agrssiivselt. Korteris oli sel ajal ka laps

P. K.. Kohus leiab, et eelpool viidatud kohtumaterjalides on piisavalt tõendeid, et võtta ära isikutelt V. S.lt ja A. K.ilt vanemahooldusõigus P. K. suhtes ning määrata lapsele eestkostjaks tema vanaema E. S. ,kes on eestkostjaks sobilik isik. TsMS § 531 lg 1 kohaselt, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale.

5(5)

Marge Tamme Kohtunik