2-10-3588/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Täiendav tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

09. märts 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-10-3588; Swedbank AS versus Viljar Valtšuk; hagi põhivõlgnevuse 6458,97 krooni, viivise ja intresside saamiseks; tsiviilasja hind 6458,97 krooni Kohtunik Kalev Kuningas Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701; aadress Liivalaia 8 Tallinn) Hageja esindaja Silva Kark Kostja Viljar Valtšuk (isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxxxxx xxx xxx-xx xxxxxxxx xxxxx) Asja lahendamine lihtmenetluses

RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused: Otsustus

1. Välja mõista Viljar Valtšukilt Swedbank AS kasuks menetluskuluna riigilõiv 100 krooni so 6,39 eurot; välja mõista Viljar Valtšukilt Swedbank AS kasuks viivis menetluskuludelt (6,39 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7% aastas), kuid kokku viivist mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses. Selgitused

2. Selgitada:

2.1 TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 200 eurot;

2.2 TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega;

2.3 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul;

2.4 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Asjaolud Kohus tegi asjas tagaseljaotsuse 05. novembril 2010. Nimetatud otsuse kohaselt kohus otsustas rahuldada hagi täielikult ja välja mõista Viljar Valtšukilt Swedbank AS kasuks Laenulepingust 1 tulenev võlgnevus 5121,61 krooni; välja mõista Viljar Valtšukilt Swedbank AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt (4000 krooni) alates 19.01.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) selliselt, et viivised ei ületa põhinõuet; välja mõista Viljar Valtšukilt Swedbank AS kasuks Laenulepingust 2 tulenev võlgnevus 3128,67 krooni; välja mõista Viljar Valtšukilt Swedbank AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt (2458,97 krooni) alates 19.01.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) selliselt, et viivised ei ületa põhinõuet. Seoses menetluskuludega ja tsiviilasjas esitatud taotlustega ning lahendi täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega kohus otsustas jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda; välja mõista Viljar Valtšukilt Swedbank AS kasuks menetluskuluna riigilõiv 1650 krooni; välja mõista Viljar Valtšukilt Swedbank AS kasuks viivis menetluskuludelt (1650 krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras selliselt, et viivised ei ületa menetluskulusid. Hageja esindaja taotleb asjas täiendava otsuse tegemist, sest lahendamata on jäänud hageja taotlus riigilõivu 100 krooni kostjalt väljamõistmise suhtes.

2. Kohtu põhjendused

Kohus omal algatusel ja hageja taotlusel leiab, et asjas tuleb TsMS § 448 lg 1 p 1 alusel teha täiendav otsus, sest riigilõivu ühe osa väljamõistmise nõue (tl 21) on jäänud lahendamata. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja ja täiendava taotluse. Hageja esindaja on esitanud taotluse, mille kohaselt tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv 100 krooni, mis on hageja poolt tasutud seoses menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamisega kostjale. Tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseaduse §-st 83, mille kohaselt teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 6,39 eurot. Kõik muud tagaseljaotsuse tegemist tinginud asjaolud on jätkuvalt samad, mida kohus kirjeldas ja millele kohus osundas asjas 05. novembril 2010 tehtud tagaseljaotsuses.

Kalev Kuningas

Kohtunik