2-10-55654/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-55654 Otsuse tegemise aeg ja koht 07.03.2011.a., Tallinn Kohtunik Maie Seppo Kohtuasi VJ-T hagi OT vastu abielu lahutamiseks, laste ühise hooldusõiguse lõpetamise ja hooldusõiguse hagejale üleandmiseks ning ühisvara jagamiseks

Menetlusosalised

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungil osalenud isikud Hageja: VJ-T (isikukood XXX, elukoht XX) Hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Kostja OT (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik I MT (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik II L MT (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik III K T (isikukood XXX, elukoht XXX) Eestkosteasutus Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (asukoht Tammsaarte tee 135, 12915 Tallinn) 03.03.2011.a.

Hageja VJ-T Hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Kostja OT Eestkosteasutuse esindaja Karin K

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2.Lahutada OT `i (isikukood XXX) ja VJ-T `i (isikukood XXX) vahel XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu – akt number XXX.

3. Välja mõista OT Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse 319,56 eurot, mis tuleb tasuda hiljemalt 1 aasta jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

4. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb OT tasuda tasumise tähtajast kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 7). 5.Saata käesoleva kohtuotsuse ärakiri pärast kohtuotsuse jõustumist viivitamata Kohtute Raamatupidamiskeskusele (TsMS § 179 lg 4).

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest.

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD Harju Maakohtu menetluses on VJ-T hagi OT vastu abielu lahutamiseks, laste ühise hooldusõiguse lõpetamise ja hooldusõiguse hagejale üleandmiseks ning ühisvara jagamiseks. 03.03.2011 kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi laste hooldusõiguse lõpetamise ja hooldusõiguse hagejale üleandmise ning ühisvara jagamise nõudes. Pooled paluvad kohtul menetlus tsiviilasjas nimetatud osas lõpetada ja poolte kompromiss määrusega kinnitada. Kohtuistungil jääb hageja abielu lahutamise nõude juurde. Poolte abielu on sõlmitud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielust on sündinud XXX.a. tütar K T , XXX.a. poeg L MT ja XXX.a. tütar MT . Kostja on aastaid tarvitanud alkoholi ja tänaseks on kostjast saanud alkohoolik. OT muutub alkoholi tarvitades agressiivseks ja hageja suhtes vägivaldseks. Perevägivalla toimepanemise ajal on kodus olnud ja hageja peksmist pealt näinud ka poolte 3 last. Abielu lahutamise põhjuseks on peamiselt kostja poolt alkoholi kuritarvitamine, agressiivsus ja vägivaldsus, mis on muutunud väljakannatamatuks ja mille all kannatavad nii hageja kui lapsed. Hageja leiab, et nende kooselu taastada pole enam võimalik, sest abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kostja ei ole nõus abielulahutusega. Kostja viibib käesoleval ajal XXX ja loodab alkoholisõltuvusest vabaneda ja perekonnasuhted hagejaga taastada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohtuistungil on kohus tuvastanud, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja ei soovi abielu taastada. Kohtul on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Seega tuleb poolte abielu lahutada. Nimeseaduse § 11 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja ei ole avaldanud soovi varem kantud perekonnanime taastamiseks. Seega säilib hagejal abielu ajal kantud perekonnanimi J-T .

03.12.2010.a. määrusega määras kohus VJ-T riigipoolse menetlusabi menetluskulude kandmiseks ja vabastas ta täielikult riigilõivu tasumisest abielulahutuse hagi esitamisel.. Vastavalt TsMS §-le 125 ning RLS § 57 lg 1 ja lisale 1 on nimetatud riigilõivu suuruseks 319,55 eurot. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Kohus rahuldas hageja hagi abielulahutuse nõudes. Tulenevalt eeltoodust tuleb OT riigituludesse välja mõista 319,55 eurot. Väljamõistetud menetluskulu, so. 319,55 eurot, tuleb OT tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 102200034796011 AS-is SEB Pank või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr. 2210023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900078444. Vastavalt TsMS § 179 lg 5 peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kuna OT läbib käesoleval ajal XXX alkoholist võõrutamise programmi, mis lõpeb oktoobris 2011.a. ja käesoleval ajal töökohta ei oma, annab kohus OT väljamõistetud menetluskulude tasumiseks aega 1 aasta arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 179 lg 6 kohaselt Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsusala asutus võib menetluskulude riigituludesse väljamõistmise lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendi tähtajaks tasunud.

Maie Seppo kohtunik