2-10-63166/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 10.03.2011, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-63166 Tsiviilasi UUV’i hagiavaldus vanema kande vaidlustamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: UUV (ik XXX elukoht XXX) Kostja I: KV(ik XXX, viibimiskoht XXX) Kostja II: IH(ik XXX, elukoht XXX) Kostja III: UT Eestkosteasutus: Jõgeva Maavalitsus Kohtuistungi aeg Istungil osalenud isikud 08.02.2011 Hageja: UUV Kostja I: KV

RESOLUTSIOON Kostja II: IH Kostja III: UT

Hagi rahuldada.

Tunnistada ebaõigeks UUV`i (ik XXX) sünniakti nr XXX tehtud kanne selle kohta, et KV on UUV isa.

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1).

Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebust Tallinna Ringkonnakohtule maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonikohus võib asja lahendada kirjalikus menetluses, kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

2 (2)

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja palub tunnistada ebaõigeks isa kanne XXXJõgeva Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee otsuse alusel. Hageja sündis XXX XXX. Tema vanemad on UT ja IH. XXX IH ja KV abiellusid ja ühiseks perekonnanimeks sai V . XXX Jõgeva Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee otsusega KV lapsendas avaldaja ja avaldaja uueks isa nimeks sai K ning perekonnanimeks V . XXX kinnitas K V , et ta ei ole hageja isa ja õige isa on UT.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostjad kinnitasid, et neil puuduvad vastuväited vanema kande muutmiseks. Kostjad on hagi rahuldamisega nõus.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ning kostjad, tutvunud kohtule esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

PKS § 95 kohaselt otsustab kohus isaduse tuvastamise või vaidlustamise mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Seega on käesoleva tsiviilasja puhul tegemist hagimenetlusega, mistõttu loeb kohus esitatud avalduse hagiavalduseks ja menetlusosalisteks hageja ja kostjad.

PKS § 91 lg 1 kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. PKS § 93 lg 1 kohaselt võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Hageja sai 15.01.2010 teada, et KV ei ole tema isa, vaid hageja isaks on UT. Kohus asub seisukohale, et hageja asus oma õigusi teostama ühe aasta jooksul päevast, mil talle sai teatavaks, et KV ei ole tema isa, mistõttu on hageja nõue esitatud tähtaegselt.

Kohtu nõudel Jõgeva Maavalitsusest välja nõutud sünniakti kohaselt on avaldaja sündinud XXX

XXX. Sünniakti nr XXX järgi on lapse ema I V ja isana on sünniakti kantud K V . Kuivõrd kostja KV on omaksvõtnud hagis toodud asjaolud, et hageja ei põlvne temast, leiab kohus, et hageja sünnikanne on vale. Kuivõrd mõlemad isikud, kes on kantud lapse vanematena sünniakti, kinnitavad, et hageja ei põlvne K V , siis tuleb hageja sünniaktis nr XXX tehtud kanne selle kohta, et tema isa on KV tunnistada ebaõigeks.

Kohus selgitab, et TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

Lukina Vismann Kohtunik