2-09-59525/54 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Tsiviilasja number 2-09-59525 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Määruse tegemise aeg ja koht 07.märts 2011, Jõhvi Tsiviilasi

T. B. avaldus lapse hooldusõiguse üleandmiseks Kohtuistungi toimumise aeg 21.veebruar 2011.a. Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: T. B. (IK xxx, elukoht: xxx)

Avaldaja esindaja: vandeadvokaat E. B. Puudutatud isik: N. B. (IK xxx, elukoht: xxx)

Puudutatud isik: K. B. (IK xxx)

Puudutatud isiku esindaja: vandeadvokaat T. L.

Eestkosteasutus: Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu (RK 75001017, asukoht: Keskallee 19, 30395 Kohtla- Järve) Eestkosteasutuse esindaja: Maarika T. (volikirja alusel) epost: maarika.T.@kjlv.ee

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada N. B.´i ja T. B. ühine hooldusõigus ja anda alaealise K. B.´i (IK xxx) hooldusõiguse täielikult üle T. B.`le. 2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja alaealise lapse K. B.i esindaja tasu ja avaldaja T. B. esindaja tasu Eesti Vabariigi kanda. 3. Kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Ida- Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamise päevale järgmisest päevast.

ASJAOLUD

T. B. esitas 13.novembril 2009.a. Viru Maakohtule avalduse N. B.ilt vanema õiguste äravõtmiseks.

Avalduse kohaselt on T. B. ja N. B.i abielust 08.01.2001.a sündinud poeg K. B.. Alates 2001.a on T. B. ja N. B.i ühine majapidamine tegelikult lõppenud. Puudutatud isik puudus tihti kodust, ilmudes vaid narkootikumi joobes. Ta müüs maha ühise vallasvara, peksis avaldajat. Seoses perekonnas toimuvaga tekkisid lapsel tervisehäired, mille tulemusena laps sattus haiglasse ja läbis ravi. Puudutatud isik lapse kasvatamises ei osalenud ning alates 2001.a märtsist perekonnaga koos ei elanud. Kohtla-Järve Linnakohtu 03.12.2002.a otsusega lahutati T. B. ja N. B.i abielu, jäeti 08.01.2001.a sündinud poeg K. B. avaldaja juurde ja mõisteti N. B.ilt välja elatis avaldaja kasuks poja ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 450 krooni. 11.01.2002 tappis puudutatud isik olles alkoholijoobes tüli käigus inimese, mille eest karistati teda Ida-Viru Maakohtu poolt 8 aastase vangistusega. Hetkel viibib puudutatud isik Tartu vanglas, saadab avaldajale ähvardavaid kirju, milles palub avaldajat keelduda lapsele väljamõistetud elatisest. Puudutatud isik on viibinud vanglas juba rohkem kui 6 aastat. Nende aastate jooksul ei ole ta mitte kunagi huvitunud oma lapsest, tema tervisest ega saavutustest. Avaldaja leiab, et peale vanglast vabanemist võib puudutatud isik oma käitumisega mõjutada last kahjustavalt, mille tulemusena lapse tervis halveneks.

Käesolevaks ajaks on avaldaja loonud uue perekonna teise mehega. Nad elavad rahulikult ja vaatamata sellele, et avaldaja uus abikaasa pole lapse bioloogiline vanem, osaleb ta täies mahus lapse kasvatamises.

Avaldaja palub puudutatud isikult lapse suhtes vanema õigused ära võtta.

06.12.2010 esitas avaldaja avalduse täpsustuse, milles palub lõpetada lapse ühine hooldusõigus ja anda poja K. B.i hooldusõigus täielikult üle avaldajale.

Puudutatud isik esitas 08.02.2010 vastuse, mille kohaselt ta pole kunagi olnud selline nagu teda kirjeldab avaldaja. Nende abielusuhted olid tõusude ja mõõnadega ja lõppesid avaldaja initsiatiivil seoses puudutatud isiku vangistusega. Nende erimeelsused on seotud korteriga. Neil oli kokkulepe, et puudutatud isiku panusega korterisse on poja elatusraha kaetud. Käesolevaks ajaks on avaldaja oma seisukohta muutnud.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil avaldaja esindaja toetas avaldusest, selgitades, et alates 2001. märtsist lapse vanemad koos ei ela. Laps ei tunne isa 10 aastat, isa ei tunne last, mingeid kohtumisi pole olnud. Lapse eest on hoolitsenud ainult ema. Lapse hooldusõiguse avaldajale jätmine oleks lapse huvides.

Puudutatud isik N. B. nõustus avaldusega, selgitades, et nad elasid koos seni, kuni ta istuma pandi. Ta ei taha last traumeerida, kuna lapsel on teine isa.

Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja M. T. arvamuse kohaselt kuulub avaldus rahuldamisele, kuna puudutatud isik pole lapse vastu huvi tundnud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isiku N. B.i selgitused ja eestkosteasutuste esindajate arvamuse ning uurinud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et T. B. avaldus lapse hooldusõiguse üleandmiseks kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et K. B. on sündinud 08.jaanuaril 2001 (tl 14). Lapse isana on sünniakti kantud N. B. ja emana T. B.. Avaldaja on kohtule esitanud avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse hooldusõiguse üleandmiseks avaldajale. Alates 01.07.2010 kehtiva PkS § 116 lg1 kohaselt vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PkS §

118 lg1 kohaselt vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. PkS 124 lg1 kohaselt isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda ning lg 2 kohaselt kehaline, vaimne ja hingeline väärkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinõude rakendamine on keelatud. PkS § 137 lg1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kohus võib hooldusõiguse vaidluse lahendada ka abielu lahutamise menetluses. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt avaldust ei rahuldata, kui: 1) vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või 2) on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. PkS § 137 lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Hooldusõiguse üldpõhimõtted näevad ette vastutustundliku ja lapse arengutaset arvessevõtva kasvatuse. Hooldusõiguse kuuluvust reguleerivad sätted lähtuvad vanema õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse põhimõttest, mis tähendab, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd see vanem tegelikult lapse kasvatamises ja hooldamises osaleb.

Eeltoodud põhimõttest tulenevalt ei peaks lapse hooldusõigus kuuluma vanemale, kes lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemises ei osale või kahjustab oma käitumisega lapse emotsionaalset ja füüsilist tervist ning heaolu. Asja arutamisel on tuvastamist leidnud, et N. B. ei ole praktiliselt oma kohustusi poja K. B.i kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel täitnud. Isa ja poja vahel puuduvad igasugused lapse ja vanema vahelised suhted. Lapse kasvatamise ja hooldamisega on tegelnud T. B..

Vastavalt TsMS § 552 1 lg 1 kohaselt, kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10- aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus võib ära kuulata ka noorema lapse.

Kohus kuulas lapse ära 21.02.2011.a. Alaealine K. B. selgitas, et ta elab koos ema, D. ja koeraga. Ta teab, et tal on isa, kuid pole teda kunagi näinud ja mingeid kontakte tal isaga ei ole. Ta on nõus, et isalt võetakse tema suhtes hooldusõigus ära. Temaga seotud igapäevased asjad otsustab ema.

Alaealise lapse esindaja arvamuse (tl 143-144) kohaselt on lapse hooldusõiguse T. B.ile üleandmine põhjendatud, kuna alaealine K. B. on sünnist saati elanud koos emaga. Isa N. B. on viimased aastad viibinud vanglas. Ta on hiljuti vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud elekroonilise valve kohaldamisega. Kuivõrd T. B. on hingeliselt oma lapsega rohkem seotud kui N. B., tema majanduslik valmisoleks last kasvatada on suurem kui isikul, kes on äsja vanglast vabanenud ning T. B. elamistingimused on võrreldes N. B.iga paremad, leiab lapse esindaja, et lapse huvides on, kui hooldusõigus antakse üle T. B.le.

Lapsesse puutuvas vaidluses järgib kohus esmajoones lapse huve (PkS 123).

Kohus leiab, et antud juhul on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine on lapse huvides. Kuigi lapsel on õigus mõlema vanema armastusele ja hoolele, et ole N. B. praktiliselt oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema hooldamisel täitnud. Samuti puuduvad lapse ja vanema vahel igasugused kontaktid, nad ei tunne teineteist. Last on kogu elu kasvatanud ja hooldanud ning tema asju otsustanud T. B., kellel on olemas kõik võimalused lapse edasiseks kasvatamiseks.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ja alaealise K. B.i hooldusõiguse täielik üleandmine T. B.le on lapse huvides.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 550 lg 1 p 2, § 552 1 lg 1, § 558, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse.

Menetluskulud

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Vastavalt TsMS § 172 lg 2 isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja /…/ menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda.

Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend lapse huvides ja kohus on määranud alaealisele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 sätestatule, jäävad alaealise esindaja menetluskulud riigi kanda. Samuti jäävad riigi kanda avaldajale riigi kulul määratud õigusabi kulud.

Helgi Vinni Kohtunik