3-11-348/3 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-11-348

KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Määruse tegemise aeg ja koht Määruse tegemise aeg ja koht Määruse tegemise aeg ja koht Määruse tegemise aeg ja koht 7. märts 2011 Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-11-348 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi A. B kaebus Pärnu Maakohtu kohtuniku tegevusele Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende esindajad esindajad esindajad esindajad Kirjalikus menetluses Kaebaja Kaebaja Kaebaja Kaebaja A. B

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev 7. märts 2011 RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 11 lg 4, § 8:

Tagastada A. B kaebus haldusasjas nr 3-11-348.

Edasikaebamise kor Edasikaebamise kor Edasikaebamise kor Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

10.02.2011 10.02.2011 10.02.2011 10.02.2011 saabus halduskohtusse A. B kaebus Pärnu Maakohtu kohtuniku tegevusele (tl 5- 11).

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib kohus asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.

Kaebaja on seisukohal, et halduskohus on tema pöördumise õigeks adressaadiks, kuna tema kaebuse esemeks on avalik-õigusliku tegevuse teostamine.

3-11-348 Halduskohtu pädevus on määratletud HKMS §-s 3, mille kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine, kusjuures halduskohtu pädevusse ei kuulu nende avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on HKMS § 4 lõike 1 kohaselt avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Sama sätte lõike 2 kohaselt toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes.

Kaebuse juurde lisatud materjalidest nähtub, et Pärnu Maakohus on 27.12.2010 kaebuse esitaja kaasanud menetlusse asjast puudutatud isikuna, milline määrus ei ole kaevatav ning 14.01.11 kirjaga on palutud esitada eesti keelsed dokumendid. Kaebaja ei nõustu Pärnu Maakohtu poolt menetlusse kaasamisega ning vaidlustas nimetatud Pärnu Maakohtu toimingu Tallinna Halduskohtus, kes edastas kaebuse Pärnu Maakohtule.

Kohus selgitab kaebajale, et Pärnu Maakohtu määrust ei saa kaebuse esitaja vaidlustada halduskohtumenetluse kaudu, vaid selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Kuna tegemist ei ole vaidlustatava määrusega ega kirjaga, on A. Bl võimalus esitada oma seisukohad apellatsioonmenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule.

Samuti ei ole halduskohtu pädevuses läbi vaadata kaebusi Pärnu Maakohtu kohtuniku tegevusele. Kohtute seaduse § 45 lg 1 kohaselt õigusemõistmise korrakohase toimimise, kohtunike kohustuste täitmise ning kohtute infosüsteemi andmete korrakohase edastamise üle teostab järelevalvet kohtu esimees. Kohtu esimees võib nõuda kohtunikelt seletusi, kontrollida asjaajamist ja koguda muud vajalikku teavet. Kohtumaja juht võib esimese astme kohtu esimehe korraldusel või omal algatusel nõuda seletusi kohtumaja kohtunikelt ning koguda muud vajalikku teavet õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamiseks. Esimese astme kohtu kohtunike üle teostab järelevalvet ka ringkonnakohtu esimees. Sama paragrahvi lõike 2 järgi esimese ja teise astme kohtu esimehe kohustuste täitmise üle teostab järelevalvet justiitsminister. Justiitsminister võib nõuda kohtu esimehelt seletusi õigusemõistmise korrakohase toimimise kohta kohtus.

Lähtudes eeltoodust tuleb kaebus selle esitajale tagastada ning selgitada, et halduskohtu pädevusse ei kuulu maakohtu kohtuniku tegevuse/toimingute järelevalve. Käesoleva taotluse lahendamine kuulub vastavalt kas Justiitsministeeriumi või vastava kohtu esimehe pädevusse. HKMS § 11 lõike 1 punkti 2 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda.

Annika Vendik

Kohtunik