2-11-3110/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

1. E. L.´i hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega vastavalt TsMS § 440.

2. Välja mõista E. L.`ilt elatis igakuise elatusrahana I. L.´i kasuks poja E. L.`i (IK, sünd) ülalpidamiseks alates 26.01.2011 summas 139 ( ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti kuni poja Igor E. L.`i täisealiseks saamiseni, s.o. 21.03.2012.a, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

4. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

5. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.

Kohtuasja number 2-11-3110 Otsuse tegemise aeg ja koht

04. märts 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi

E. L.´i hagi E. L.´i vastu elatise nõudes. Hagihind 1251,09 eurot. Menetluse staatus Kirjalik menetlus vastavalt TsMS § 440 Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik esindaja:

Kostja:

E. L. (IK xxx)

I. L. (IK xxx, elukoht: xxx)

e-post: xxx

E. L. (IK xxx, elukoht: xxx)

Edasikaebamise kord

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Hageja (seaduslik esindaja I. L.) esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja ja kostja abielu sõlmitud 08.09.1989.a Abielust on sündinud xxx.a. poeg E. L.. Laps on seadusliku esindaja ülalpidamisel, kostja materiaalselt poega ei toeta. Hageja seaduslik esindaja palub kostjalt välja mõista elatise summas 139,01 eurot kuus.

KOSTJA VASTUS

Kostja esitas 28.02.2011 kohtule kirjaliku vastuse, milles tunnistab haginõuet ja on nõus elatist tasuma 139,01 eurot kuus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

Vastavalt TsMS § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Kostja oma vastuses tunnistab haginõuet ja on nõus elatise väljamõistmisega igakuise elatusrahana 139,01 eurot.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/.

Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1.

TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

PKS § 120 lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kavatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülapidamise väljamõistmiseks. Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl. 2) nähtub, et I. L. ja E. L. on alaealise lapse E. L.`i vanemad, seega on I. L. oma alaealise lapse seaduslikuks esindajaks.

Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (PKS § 100 lg 1, 2, 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1)

Kostja nõustus hagiga täielikult.

Eeltoodust ning TsMS § 434, § 436, § 438, § 442 ja § 632 lähtudes rahuldab kohus hagi.

Menetluskulude jaotus

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

Viivitamatu täitmine

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Helgi Vinni Kohtunik