2-10-55430/8 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega

Avalikult teatavakstegemine Viljandi kohtumaja

08. märts 2011 Tsiviilasi (number ja menetlus) nr 2-10-55430 I.P. ja J.V. versus I.P. hagimenetlus Hagi ese elatis Hagi hind

575.20 € (9 000 kr) Menetlusstaadium hagi lahendamine Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Hagejad alaealine I.P. (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxxxx x-xx, xxxxxxx, xxxxx-xxxxx xxxx, xxxxxxx) alaealine J.V. (isikukood xxxxxxxx; aadress xxxxxxx x-xx, xxxxxxxx, xxxxx-xxxxx xxxx, xxxxxxx) Hagejate seaduslik esindja J.V. (isikukood xxxxxxxx; xxxxxx x-xx, xxxxxxx, xxxxxxxxxx xxx, xxxxxxxx) Kostja I.P. (isikukood xxxxxx; aadress xxxx x-xx, xxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. I.P. ja J.V.i hagis I.P. vastu:

1.1 rahuldada I.P. elatise nõue ning välja mõista alates 09. november 2010 kuni I.P. täisealisuseni (xx. xxxxx xxxx) I.P.lt tütre I.P. kasuks elatis 31 (kolmkümmend üks) € 96 senti kuus tütre ülapidamiseks;

1.2 rahuldada J.V.i elatise nõue ning välja mõista alates 09. november 2010 kuni J.V.i täisealisuseni (xx. xxxxxx xxxx) I.P.lt tütre J.V.i kasuks elatis 31 (kolmkümmend üks) € 96 senti kuus tütre ülapidamiseks. Muud otsustused

2. Seoses otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega:

2.1 kohtuotsusega väljamõistetud elatise rahasummad kuuluvad ülekandmisele või üleandmisele laste emale J.V.ile;

2.2 määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s. o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval;

2.3 laste isalt I.P.lt väljamõistetud elatisraha kasutamises laste I.P. ja J.V.i ülalpidamiseks anda otsustusõigus laste emale J.V.ile;

2.4 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks;

2.5 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele.

Selgitused otsusele

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;

3.2 apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hagejate faktiväited ja nõuded Hageja seadusliku esindaja väitel ei ole kostja osa võtnud laste ülalpidamisest. Kohtule 09. novembril 2010 esitatud hagis on esialgselt esitatud nõuded laste ülapidamiseks elatiste maksmiseks 2500 krooni kuus alates 09. november 2010. Kohtus hagejate esindaja vähendas nõuet taotledes elatise väljamõistmist 500 krooni (31.96 €) lapse kohta, arvestades asjaolusid, kostja on osaliselt töövõimetu ja ka töötu.

2. Menetluse käik Kostja võttis eelistungil hagi elatises 31.96 € (500 kr) lapse kohta õigeks.

3. Kohtu põhjendused

3.1. Menetluse käigust tulenevad asjaolud Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses hagi õigeksvõtva kohtuotsusega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 3, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kui kostja võtab kohtuistungile või kohtuleesitatud avalduses hageja õieks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). Seoses hagi õigeksvõtuga, tuleb TsMS § 440 lg 1 kohaselt teha asjas hagi õigeksvõtul põhinev otsus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise. PKS § 120 (Lapse esindamine) lg 1 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.

3.2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Ülalpidamiskohustust käsitleb perekonnaseaduse (PKS) 8. peatükk (Põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus § 96 - § 111). PKS § 97 (Ülalpidamist saama õigustatud isikud) p1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 (Ülalpidamise andmise viis) lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (PKS § 100 lg 2). Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (PKS § 100 lg 3). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). PKS § 145 (Lahus elavate vanemate otsustusõigus) lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt Hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta (PKS § 145 lg 2).

3.2. Õiguslik põhjendus

Seoses hagi õigeksvõtuga, tuleb TsMS § 440 lg 1 kohaselt teha asjas hagi õigeksvõtul põhinev otsus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise. Elatise väljamõistmise õiguslikuks aluseks on PKS § 97 ja § 100. Laste isalt I.P.lt väljamõistetud elatisraha kasutamises laste I.P. ja J.V.i ülalpidamiseks tuleb PKS § 145 kohaselt anda otsustusõigus laste emale J.V.ile. Kohtuotsusega väljamõistetav elatis kuulub ülekandmisele või üleandmisele laste emale J.V.ile. Kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1).

3.3. Menetluskulud Menetluskulusid asjas ei esinenud.

2.4. Otsuse täitmisest, jõustumisest ja edasikaebamisest Kohus toimetab otsuse menetlusosalistele kätte (TsMS § 455 lg 1). Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud (TsMS § 456 lg 2 p 1). Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 457 lg 1). Kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 461 lg 1). Otsus täidetakse sissenõudja avalduse alusel (TsMS § 461 lg 1). Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 630 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant (TsMS § 630 lg 1). Apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (TsMS § 631 lg 1). Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1).

Toomas Lillsaar

Kohtunik