2-10-41828/19 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL O s a o t s u s

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 07.märts 2011.a.kell 16.00 Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-09-41828 Tsiviilasi K. K. hagi A. K. abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes ning alaealistele lastele M. L. ja M. K. väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K. K. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx x, xxxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx Esindaja: vandeadvokaat S. M. , A. S. M. , xxxxxxx xx xxxxx xxxx, E-post: Kostja: A. K. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx.xx-xxx xxxxx xxxx E-post: Kohtuistungi toimumise aeg 23.veebruar 2011

RESOLUTSIOON 1.Lahutada K. K. ja A. K. , mis on registreeritud xx.xxxxxxxx xxxx.x.xxxxx , kande xx.xx.

2Jätta K. K. tema abiellumisel võetud perekonnanimi –.K .

3.Välja mõista A. K. elatis alaealistele lastele M. L. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja M. K. xxxxxxxxxxx) ajavahemiku 01.08.2010 kuni 01.03.2011 eest 1386 (üks tuhat kolmssada kaheksakümmend kuus) eurot 58 senti.

4.Alates 01.märtsist 2011 mõista A. K. elatis M. L. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja M. K. xxxxxxxxxxx) igakuiselt 278 (kakssada seitsekümmend kaheksa) eurot 02 senti kuni M. L. täisealiseks saamiseni xx.xxxxxxxx xxxx.x. ja edasiselt 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti kuni M. K. saamiseni xx.xxxx xxxx.x.x mitte vähem kui pool Vabariigi

2 (4) Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära igakuiselt ühele lapsele.

5.Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest kohtukantselei kaudu 07.märtsil 2011.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõuded ja põhjendused

30.augustil 2010.a. esitas K. K. kohtule hagiavalduse abielu lahutamiseks, elatise väljamõistmiseks alaealistele lastele ning ühisvara jagamiseks. Hageja taotleb lahutada poolte abielu, mis on sõlmitud xx.xxxxxxxx xxxx.a. Põlva Perekonnaseisuametis ning mõista kostjalt alates 01.augustist 2010 välja elatis alaealistele lastelexx.xxxxxxxx xxxx.x. sündinud M. L. ja xx.xxxx xxxx.a. sündinud M. K. sätestatud miinimummääras, s.o. 2175 krooni kuus ühele lapsele. Lisaks nimetatud nõuetele on hagiavalduses esitatud nõue ka poolte ühisvara jagamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks.

Kostja vastuväited ja hageja seisukohad vastuväidete suhtes

Kostja ei ole kohtuistungil esitanud vastuväiteid elatise maksmisele lastele. Seni ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust laste suhtes täitnud, kuna eeldas, et ei pea seda enne tegema, kui kohus on võtnud seisukoha. Kostja vaidleb vastu abielu lahutamise nõudele, pidades võimalikuks abielusuhete jätkamist, kui hageja vabaneb oma ema mõju alt. Abielu lahutamine ei ole kostja hinnangul hea lastele. Samas möönab kostja, et ta ei ole saanud lahus elatud aja jooksul, s.o. alates 2010. aasta suvest abikaasaga kontakteeruda, kuna abikaasa ei ole seda soovinud.

Hageja on kohtuistungil kinnitanud, et abielusuhteid ei ole võimalik enam taastada ning ta taotleb osaotsuse tegemist abielu lahutamise ja alaealistele lastele elatise väljamõistmise nõude osas.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

TsMS § 450 lg 1 sätestab, et kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Läbivaatamata nõuete osas jätkab kohus menetlust.

Kohus peab võimalikuks teha käesolevas asjas osaotsuse abielu lahutamise ja alaealistele lastele elatise väljamõistmise nõuete osas, jätkates menetlust abikaasade ühisvara jagamise nõude üle, kuna ühisvara jagamise vaidluses soovivad pooled esitada täiendavaid tõendeid. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

3 (4)

Abielutunnistusega (tl 8) on tõendatud, et A. K. K. O. abiellunud Põlva Perekonnaseisuametis xx.xxxxxxxx xxxx.x. (tl.9, 10) on tõendatud, et M. L. on sündinud xx.xxxxxxxx xxxx.x. ja M. K. .xxxx xxxx.a. ning nende vanemad on A. K. K. K. . Hageja on esitanud perearst T. L. (tl.70), tõendamaks asjaolu, et tal on abielusuhetes kogetud vaimse ja füüsilise vägivalla tõttu tekkinud tervisehäired. Tõendist nähtub, et K. K. on 2009- 2010.a. kokku viiel korral pöördunud perearsti vastuvõtule närvisüsteemi kurnatuse tõttu, millest tulenevalt on temal esinenud kontsentreerumishäired, käte värisemine ja somaatised vaevused. K. K. määratud närvisüsteemi tugevdav ravi ja psühholoogi konsultatsioonid.

Kohus leiab, et K. K. hagi abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna abikaasadel ei ole enam abielulist kooselu ning on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt võib kohus anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. A.K. ja K.K. on elanud lahus juba üle seitsme kuu ning selle aja jooksul ei ole õnnestunud abielulisi suhteid taastada. Abielu sõlmimisel on vastavalt PKS § 7 lg 2 eelduseks, et abiellujad väljaendavad isiklikult oma tahet sõlmida abielu. Seega tuleb eeldada, et ka abielusuhete taastamiseks peab olema mõlema poole soov. Hageja on kohtuistungil kinnitanud, et temal puudub soov abielusuhete taastamiseks. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks käesolevas asjas anda pooltele enam täiendavat leppimisaega.

Elatise väljamõistmisel juhindub kohus alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96, 97, 100, 101 ja 108. Vastavalt PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 120 lg 4 kohaselt ei välista ühine hooldusõigus last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vastavalt osundatud paragrahvi lõikele 3 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Tulenevalt PKS § 101 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma arvutamise alused. 2011.a kehtib kuupalga alammäär 278,02 eurot. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Tulenevalt TsMS § 444 lg 4 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Kostja on hagi lastele elatise väljamõistmise nõudes õigeks võtnud, seega esineb alus elatise nõudes tehtavast osaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa väljajätmiseks. Hageja alaealiste laste seadusliku esindajana on taotlenud elatise väljamõistmist alates 01.augustist 2010, arvates väljamõistetavast elatisest maha selle aja jooksul kostja poolt tasutud summad – 5000 krooni (319,56 eurot ) ja 240 eurot. Kuna alates 01.01.2011 on Eesti Vabariigis rahaühina käibel euro (Eesti krooni vahetuskursiga euro suhtes 1 EUR=15,6466 EEK), tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Seega tuleb kostjalt tagasiulatuvalt alates 01.08.2010 –

4 (4) 01.03.2011 laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks välja mõista 1386,58 eurot (7 x 278.02 – 559,56) ja edasiselt igakuise elatisena kahele lapsele 278,02 eurot, kuid mitte vähem, kui pool kuupalga alammäära ühele lapsele kuus.

TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seetõttu ei esita kohus käesolevas osaotsuses menetluskulude jaotust menetlusosaliste vahel, vajadusel on võimalik menetluskulude jaotus kindlaks määrata asja lõplikul lahendamisel, s.o. pärast ühisvara jagamise nõude läbivaatamist.

Epp Tombak

Kohtunik