2-09-63375/14 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-09-63375

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

10. märts 2011.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-63375

Tsiviilasi

AS Nordea Finance Estonia hagi EOÜ (likvideerimisel) ja SŠ vastu solidaarselt võlgnevuse 60 041,62 euro (939 447,17 krooni) ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

60 041,62 eurot (939 447,17 krooni) Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

- hageja: AS Nordea Finance Estonia (registrikood 10237140; asukoht Liivalaia 45, Tallinn 10145) - hageja lepinguline esindaja: Kristel M (XXX) - kostja I: EOÜ (likvideerimisel; registrikood XXX; asukoht XXX) - kostja I seadusjärgne esindaja ja kostja II: SŠ (isikukood XXX; elukoht XXX) - kostja II esindaja määratud korras: vandeadvokaat Andres L (Andres Lusmägi Advokaadibüroo, Keemia 23-1, Tallinn 10616; e-post andreslusmagi@hot.ee)

Eelistungi toimumise aeg

28. veebruar 2011.a

Eelistungil osalenud isikud

- hageja esindaja Kristel M - kostja I esindaja ja kostja II SŠ - kostja II esindaja Andres L

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel sõlmitud alljärgnev kompromiss:

1.1. Kostjad tunnistavad solidaarvõlgnikena rahalist kohustust hageja ees kogusummas 34 376,18 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 32 618,61 eurot ja ½ hageja poolt tasutud riigilõivust summas 1 757,57 eurot.

1.2. Kostjad kohustuvad tasuma kompromissi punktis 1.1. nimetatud summa

34 376,18 eurot igakuiste osamaksetena iga kuu 16. kuupäeval summas 665 eurot hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Nordea Panga Eesti filiaalis. Esimene osamakse on 16. septembril 2011.a ja viimase osamakse tasumine toimub

16. augustil 2016.a. Makseperioodi pikkus on 60 kuud. Kostjate poolt hagejale võlgnetavalt summalt arvestab hageja intressi 6% aastas, mis on arvestatud igakuiste osamaksete sisse.

1.3. Tasumisega viivitamisel kohustuvad kostjad tasuma hagejale viivist 0,15% põhinõudest päevas.

1.4. Pooled kinnitavad, et ei oma peale kompromissi nõuetekohast täitmist teineteise vastu pretensioone, s.h ei oma hageja kostjate vastu kõrvalkohustustest (viivised, intressid, leppetrahvid jne) tulenevaid nõuded.

1.5. Kostjatel on õigus tasuda kogu võlgnevus täielikult enne kompromissi punktis 1.2. nimetatud tähtpäeva saabumist. Juhul, kui kostjad ei täida sõlmitud kokkulepet võla tasumiseks nõuetekohaselt ja tähtaegselt igakuiselt, s.h jätavad tähtaegselt tasumata kasvõi ühe osamakse, on kostjad koheselt kohustatud tasuma hagejale kogu võlgnevuse. Lisaks on hagejal õigus antud kompromissi käsitleda kui täitedokumenti ning edastada see täitmisele kogu tasumata võla ulatuses.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-09-63375 menetlus.

3. Vabastada SŠ menetluskulude (õigusabikulude) riigituludesse tasumise kohustusest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 190 lg 7 alusel.

4. Toimetada käesoleva kohtumäärus kätte menetlusosalistele ja Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumile ning saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Menetluskulude jaotus

1. Rahuldada hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.

2. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist AS-ile Nordea Finance Estonia pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 1 757,57 eurot, arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Nordea Panga Eesti filiaalis, märkides selgitusse: „EOÜ, tsiviilasi nr 2-09-63375“.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002

2-09-63375

Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-09-63375, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Eesti Vabariik rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu võib esitada määruse peale määruskaebuse osas, millega SŠ otsustati vabastada menetluskulude (õigusabikulude) riigituludesse tasumise kohustusest (määruse resolutsiooni punkt 5).

Kohus selgitab pooltele, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK AS Nordea Finance Estonia (hageja) esitas 26.11.2009.a Harju Maakohtule hagi EOÜ (likvideerimisel) (kostja I) ja SŠ (kostja II) vastu solidaarselt 581 896 krooni nõudes. 25.11.2010.a kohtule esitatud menetlusdokumendis on hageja oma nõudeid täpsustanud ja palunud kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 939 447,17 krooni ja viivise 939 447,17 krooni. Samas dokumendis on hageja loobunud alljärgnevatest nõuetest:

1. liisingulepingu alusel intress summas 20 968,31 krooni vara müügiperioodi 16.11.2008.a – 21.05.2009.a eest;

2. liisingulepingu alusel intress summas 27 618,65 krooni vara müügiperioodi 01.12.2008.a – 22.05.2009.a eest;

3. liisingulepingu alusel intress summas 16 724,98 krooni vara müügiperioodi 27.11.2008.a – 27.04.2009.a eest.

Kostjale II anti 05.11.2010.a määrusega käesolevas tsiviilasjas riigi õigusabi kohustusega hüvitada ühekordse maksena täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. Eesti Advokatuur nimetas riigi õigusabi osutavaks advokaadiks Andres Lusmägi.

09.12.2010.a määrusega lõpetas kohus menetluse seoses hageja haginõuetest loobumisega tsiviilasjas nr 2-09-63375 järgmiste nõuete osas:

1. liisingulepingu alusel intress summas 20 968,31 krooni vara müügiperioodi 16.11.2008.a – 21.05.2009.a eest;

2. liisingulepingu alusel intress summas 27 618,65 krooni vara müügiperioodi 01.12.2008.a – 22.05.2009.a eest;

3. liisingulepingu alusel intress summas 16 724,98 krooni vara müügiperioodi 27.11.2008.a

– 27.04.2009.a eest.

28.02.2011.a toimunud eelistungil esitasid pooled kohtule kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Kostja II esindaja palus kostja II vabastada TsMS § 190 lg 7 alusel riigi õigusabi kulude tasumisest seoses kompromissi sõlmimisega. Kompromissis kinnitavad pooled, et nad on teadlikud TsMS § 432 sätestatust. Hageja palub vastavalt TsMS §

150 lg 2 p-le 1 tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 1 757,57 eurot. Kohus otsustas protokollilise määrusega kompromissi vastu võtta, selle kinnitada ning lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega asjas menetluse. Kohus teavitas menetlusosalisi, et vastava kirjaliku määruse teeb kohus avalikult teatavaks 10.03.2011.a kell 15:00 Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja tsiviilkantselei kaudu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS §

430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

Kui menetlusosaline vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Hageja on tasunud 22.07.2009.a (maksekorraldus nr 96541) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 55 000 krooni. Seega hagejale kuulub tagastamisele pool menetluses

2-09-63375

tasutud riigilõivust summas 27 500 krooni (1 757,57 eurot). Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda tema arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Nordea Panga Eesti filiaalis, märkides selgitusse: „EOÜ, tsiviilasi nr 2-09-63375“.

Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kostjad kohustuvad tasuma hagejale muu hulgas ½ riigilõivust summas 1 757,57 eurot. Hagejale oli määratud riigi õigusabi ja 04.03.2011.a määrusega on kohus määranud Andres Lusmägi Advokaadibüroo OÜ-le riigieelarvest makstavaks tasuks kostjale II osutatud riigi õigusabi eest 728,69 eurot. TsMS §

190 lg 7 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul alust kohaldada TsMS § 190 lg-s 7 sätestatut ning vabastada kostja II menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. TsMS § 190 lg 7 sätestatu võimaldab kohtul esitatud asjaolude alusel otsustada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise üle (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-56-10, p 9 ja 10). Kohtu hinnangul on menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise mõjuvaks põhjuseks praegusel juhul kompromissi sõlmimine ning ka asjaolu, et kostja II majanduslik seisund on hetkel selline, mis eeldatavalt ei võimalda tal menetluskulusid täiendavalt tasuda.

Indrek Parrest kohtunik