2-10-60882/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 07. märts 2011.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-60882 Tsiviilasi Swedbank AS hagi SLvastu võla nõudes Hagi hind 6 232,94 eurot (97 524,39 krooni) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank AS (endine AS Hansapank ), Hageja esindaja: Silva K (aadress XXX); Kostja: SL(isikukood XXX, aadress XXX, E-post: XXX) Resolutsioon 1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista SL’ilt lepingu nr XXXvõlgnevus 4 612,54 EUR (neli tuhat kuussada kaksteist eurot ja 54 senti) Swedbank AS kasuks. 3. Välja mõista SL’ilt Swedbank AS kasuks lepingu nr XXXvõlgnevuselt viivis 0,047% päevas põhinõudest (3 932,67 eurolt) alates 04.12.2010.a kuni põhinõude täitmiseni. 4. Välja mõista SL’ilt lepingu nr XXXvõlgnevus 2 939,77 EUR (kaks tuhat üheksasada kolmkümmend üheksa eurot ja 77 senti) Swedbank AS kasuks. 5. Välja mõista SL’ilt Swedbank AS kasuks lepingu nr XXXvõlgnevuselt viivis 0,072% päevas põhinõudest (2 300,27 eurolt) alates 04.12.2010.a kuni põhinõude täitmiseni. 6. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1).

Menetluskulude jaotus Välja mõista SL’ilt menetluskulu summas 319,56 EUR (kolmsada üheksateist eurot ja 56 senti) Swedbank AS kasuks. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (319,56 eurolt) tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsus jõustub selle kättesaamisest ning pooled loetakse loobunuks õigusest esitada kohtuotsusele

2

apellatsioonkaebust (TsMS § 632 lg 2).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kostja ja hageja vahel laenulepingutest tuleneva võla summas 7 552,31 eurot (118 168 krooni), millest: Laenulepingu XXXpõhiosa võlgnevus on 3 932,67 eurot (61 532,98 krooni), intress 339,45 eurot (5 311,17 krooni) ja viivis 340,42 eurot (5 326,48 krooni); Laenulepingu XXXpõhiosa võlgnevus on 2 300,27 eurot (35 991,41 krooni), intress 335,72 eurot (5 252,83 krooni) ja viivis 303,78 eurot (4 753,13 krooni). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud ning viivis 0,047% päevas laenulepingu XXXpõhinõudelt ja viivis 0,072% päevas laenulepingu XXXpõhinõudelt.

Menetluse käik Kostja on esitanud hagiavaldusele vastuse, milles võtab hagi õigeks. Kostja on esitanud avalduse, milles loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ja palub lahendada asi õigeksvõtul põhineva otsusega. Kostja on nõus tasuma hageja menetluskulu summas 319,56 eurot. Samuti on loobunud apellatsioonkaebuse esitamisest hageja.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 4 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista ½ tasutud riigilõivust summas 319,56 eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

3 täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu summas 319,56 eurot ning menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Krista Kirspuu Kohtunik