2-10-28275/23 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus L. G. hagis A. M.`i vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes.

2.Kinnitada L. G. ja kostja A. M.`i vaheline kompromiss elatise nõude osas, mille kohaselt: a. Kostja A. M. kohustub maksma D. G. seaduslikule esindajale, hageja L. G.`le elatist igakuise elatusrahana alaealise lapse D. G. (sündinud xxx.a.) ülalpidamiseks ajavahemikul 01. veebruar 2011 kuni 30. aprill 2011 summas 63 (kuuskümmend kolm) eurot 91 senti (1 000 krooni) kuus.

b. Kostja A. M. kohustub maksma igakuiselt D. G. seaduslikule esindajale, hageja L. G.`le elatist igakuise elatusrahana alaealise lapse D. G. (sündinud xxx.a.) ülalpidamiseks alates 01. maist 2011 summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti (2 175 krooni), kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, kuni tütre D. G. (sündinud xxx.a.) täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 12.08.2015.a.

3.Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda 4. Määrus saata menetlusosalistele teadmiseks. Kohtuasja number 2-10-28275 Määruse tegemise aeg ja koht 07. märts 2011 Jõhvi, kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi L. G. hagi A. M.`i vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Menetlustoiming Menetluse lõpetamine / Kompromissi kinnitamine Kohtuistungi toimumise aeg 17. veebruar 2011 Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

L. G. (IK xxx, elukoht: xxx

A. M. (IK xxx, elukoh)

2

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on L. G. hagi A. M.`i vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust 12.08.1997 sündinud tätar D. G.. Hageja ja kostja kooselu lõppes augustis 2009. Alates sellest ajast kostja perekonda materiaalselt ei toeta. Kostja suhtleb lapsega, kuid ülalpidamiskohustust ei täida. Hageja palus tuvastada lapse D. G. põlvnemine kostjast ja välja mõista kostjalt elatis lapse ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus (139.01 eurot), kuid mitte vähem, kui Vabariigi Valitsuse pootl kehtestatud alammäär.

Koos hagiga esitas hageja riigi menetlusabi taotluse, paludes vabastada teda riigilõivu tasumisest hagi esitamisel.

Viru Maakohtu 21.09.2010 määrusega keelduti hagejale riigi menetlusabi andmisest ja hagejat kohustati tasuma riigilõiv osade kaupa, 5 kuu jooksul, summas 1 000 krooni (63.91 eurot) kuus.

20. detsembril 2010 esitatud vastuses teatas kostja, et tunnistab oma isadust tütre D. G. suhtes, kuid ei nõustu hageja poolt nõutava elatise summaga. Kostja teatel on ta nõus maksma elatist 1 000 krooni (63.91 eurot) kuus, suurema summa maksmiseks puuduvad võimalused (tl. 49).

17. veebruari 2011.a kohtuistungil teatas kostja, et on nõus registreerima lapse sünni perekonnaseisuametis. Pooled jõudsid kompromissini, et kostja läheb perekonnaseisuosakonda ja kirjutab seal lapse enda nimele ning elatise nõude osas kostja A. M. kohustub maksma D. G. seaduslikule esindajale, hageja L. G.`le elatist igakuise elatusrahana alaealise lapse D. G. (sündinud 12.08.1997.a.) ülalpidamiseks ajavahemikul 01.02.2011 kuni 30.04.2011 summas 63.91 eurot (1 000 krooni) kuus, ning alates 01.05. 2011 summas 139.01 eurot (2 175 krooni), kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, kuni tütre D. G. (sündinud 12.08.1997.a.) täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 12.08.2015.a.

Hageja esitas 23. veebruaril 2010 kohtule avalduse, milles palub lisada toimiku materjalide juurde perekonnaseisuametis registreeritud sünni tõend nr. 4-2011/939 23.02.2011, millest nähtub, et A. M. on sünnitõendile kantud D. G. isana (tl. 66-67)

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Põlvnemise tuvastamise nõue

Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et põlvnemise tuvastamise nõudes tuleb menetlus lõpetada vastavalt TsMS § 428 lg 2 seoses sellega, et nõude aluseks olev asjaolu on ära langenud – hageja ja kostja on isaduse tuvastanud perekonnaseisuameti kaudu, mille kinnituseks on 23.02.2011 väljastatud kohtule perekonnaseisuametis registreeritud sünni tõend nr. 4-2011/939 (tl. 67).

TsMS § 428 lg 2 kohaselt, kohus lõpetab menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel.

3 A. M. on kohtule 20.12.2010 esitanud kirjaliku seisukoha, et ta tunnistab, et on D. G. isa. Sama kinnitab ta kohtuistungil 17.veebruaril 2011.

Pooled jõudsid 17.veebruari 2011 kohtuistungil kokkuleppele lapse registreerimises isa nimele kohtuvälises korras ,seega saavutasid kokkuleppe.

Kohus nõudis pooltelt, et enne poolte kokkuleppe kinnitamist pooled tooksid kohtule tõendi lapse isaduse vabatahtliku registreerimise kohta. Lapse registreerimine isa nimele näitaks tegelikku tahet kompromissiks ja hageja soovi kohtumenetluse lõpetamiseks isaduse tuvastamisel. Hageja ongi esitanud kohtule lapse D. G. sünni tõendi 23.02.2011,kus lapse isaks on märgitud kostja. Ainult lapse isaks registreeritud isik saab täita seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ning olla kohtuprotsessis pooleks, kellega saab sõlmida kompromissi elatise tasumise osas.

Elatise nõue.

Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et poolte taotlus kompromissi sõlmimiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

TsMS § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega. Pooltevaheline kompromiss on seadusega kooskõlas, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Elatise nõude osas jõudsid pooled 17.02.2011 kohtuistungil kompromissini (tl. 64-65).

Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi.

Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis hagejal õigus on pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 4, lg 2, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465, § 661 kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 164 lg 1, kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Kui hageja soovib, et temale tagastatakse pool riigilõivust seoses hagist loobumisega isaduse tuvastamiseks (isadus tuvastatud kohtuväliselt),siis tuleb hagejal esitada kohtule avaldus tuginedes TsMS § 150 lg 2 p. 2-le. TsMS § 150 lg 2 p. 2 sätestab : Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse ,kui hageja loobub hagist .

4

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

Marge Tamme Kohtunik