2-10-49600/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. D. H.`i seadusliku esindaja A. H.`i hagi rahuldada õigeksvõtuotsusega vastavalt TsMS § 440.

2. Välja mõista J. H.`ilt (isikukood xxx, elukoht: xxx) alaealise poja D. H.`i (isikukood xxx9) ülalpidamiseks alaealise lapse esindaja A. H.`i (isikukood xxx, elukoht xxx) kasuks elatis igakuise elatusrahana summas 147 (ükssada nelikümmend seitse) eurot 00 senti (2 300 krooni) kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, alates 01. märtsist 2011 kuni D. H.`i (sünd. xxx) täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 18.05.2028.a.

3. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

5. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Kohtuasja number 2-10-49600 Otsuse tegemise aeg ja koht

07. märts 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi

D. H.`i seadusliku esindaja A. H.`i hagi J. H.`i vastu elatise nõudes. Hagihind 1 322.97 eurot. Kohtuistungi toimumise aeg

17. veebruar 2011 Menetlusosalised

Hageja:

Hageja seaduslik esindaja:

Kostja:

D. H. (IK xxx, elukoht xxx)

A. H. ( IK xxx, elukoht:xxx, e-post xxx )

J. H. (IK xxx, elukoht: xxx)

Edasikaebamise kord

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Hageja seaduslik esindaja esitas 08. oktoobril 2010.a kohtusse hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust xxx. sündinud poeg D. H.. Poolte abielu on sõlmitud 08.08.2008.a. abielu lahutati kostjaga 02.08.2010.a. Kostja perekonda materiaalselt ei toeta ning laps on hageja esindaja ülalpidamisel. Esindaja on lapsehoolduspuhkusel. Hageja esindaja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks summas 5 000 krooni (319.56 eurot) kuus.

Kostja esitas 29.10.2010 kohtule kirjaliku vastuse, milles tunnistab hagi osaliselt, summas

2 300 krooni (147 eurot) kuus. Kostja sõnul hageja esindaja ei ole põhjendanud elatise nõuet summas 5 000 krooni (319.56 eurot) kuus, ei ole lisanud arvestusi, seega on hageja nõue ebaselge. Kostja on nõus lahendama vaidluse kompromissiga. (tl. 10-11).

10. novembril 2010 esitas hageja esindaja täpsustatud hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks summas 3 500 krooni (223.69 eurot) kuus ja esindaja enda ülalpidamiseks 1 500 krooni (95.87 eurot) kuus kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, kokku 5 000 krooni (319.56 eurot) kuus. Esindaja sõnul on kostja majanduslik olukord parem kui temal: kostja töötasu moodustab umbes 17 000 - 18 000 krooni kuus (1 086.50 - 1 150.41 eurot), esindaja sissetulek on kokku 6 100 krooni (389.86 eurot, so lapsetoetus 300 krooni (19.18 eurot) ja vanemahüvitis 5 800 krooni (370.69 eurot)). Kostja ei täida lapse ülapidamiskohustust nõuetekohaselt, seega palub hageja esindaja kostjalt välja mõista elatis nii lapse kui ka esindaja ülalpidamiseks, summas 3 500 krooni (223.69 eurot) kuus ja esindaja enda ülalpidamiseks

1 500 krooni (95.87 eurot) kuus kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, kokku 5 000 krooni (319.56 eurot) kuus (tl 14-17).

24. novembril 2010 esitas kostja vastuse, milles endiselt tunnistab hagi osaliselt, summas

2 300 krooni (147 eurot) kuus. Hageja esindaja on märkinud, et saab vanemahüvitist summas

5 800 krooni (370.69 eurot) ning siiani on talle sellest piisanud enda ülalpidamiseks. Esindaja ei ole oma nõuet mitte mingite arvestustega tõendanud, samuti on tõendamata elatise nõue lapse ülalpidamiseks summas 3 500 krooni (223.69 eurot). Kostja palus rahuldada hagi summas 2 300 krooni (147 eurot) kuus, ülejäänud osas palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jagada poolte vahel võrdselt (tl. 20-21).

KOHTUISTUNG

17.02.2011.a. kohtuistungil vähendas hageja esindaja haginõuet. Hageja esindaja teatas, et kavatseb tööle minna ning nõustus kostja ettepanekuga elatise osas, so, summas 147 eurot (2 300 krooni) kuus lapse ülalpidamiseks.. Esindaja teatas, et loobub elatise nõudest tema enda ülalpidamiseks ning kui kostja soovib maksta lapsele elatist rohkem kui 147 eurot, siis on ta sellega nõus. Kostja teatas, et ta on siiani maksnud elatist summas 191.73 eurot (3 000 krooni) kuus, vaatamata sellele, et ta oli nõus maksma ainult 147 eurot (2 300 krooni).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

Kostja oma 29.10.2010 ja 24.11.2010 kohtule esitatud vastustes nõustus hagiga osaliselt, summas 147 eurot (2 300 krooni) kuus (tl. 10-11, 20-21). Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta on kohustatud oma alaealist last üleval pidama.

17.02.2011 kohtuistungil teatas kostja, et on nõus maksma elatist summas 147 eurot (2 300 krooni) kuus, kuigi tegelikult on maksnud elatist summas 191.73 eurot (3 000 krooni) kuus.

Hageja seaduslik esindaja loobus 17.02.2011 kohtuistungil elatise nõudest tema enda ülalpidamiseks ja vähendas lapse ülalpidamiseks nõutava elatise suurust – hageja esindaja palus kostjalt välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks summas 147 eurot (2 300 krooni) kuus.

Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1.

TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

PKS § 120 lg 1 kohaselt, hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus.

Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl. 3) nähtub, et hageja A. H. on alaealise lapse D. H.`i ema, seega, seaduslik esindaja. J. H. on lapse D. H.`i isa.

Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (PKS § 100 lg 1, 2, 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1)

Kuna kostja on täitnud lapse ülalpidamiskohustust alates 10.08.2008 kuni veebruar 2011 (k.a.) summas 191.73 eurot (3 000 krooni) kuus, siis mõistab kohus elatise välja alates 01. märtsist 2011 summas 147 eurot (2 300 krooni) kuus, kuni D. H.`i (sünd. 18.05.2010) täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 18.05.2028.a.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

VIIVITAMATU TÄITMINE

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Marge Tamme Kohtunik