2-11-365/16 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-11-365

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 07. märtsil 2011.a. Narva Tsiviilasja number 2-11-365 Tsiviilasi, hageja nõue D I hagi V I vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1 251.09 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja D I (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja Viktoria Izjumova (isikukood XXX) Kostja V I (isikukood XXX) Asja läbivaatamine Lihtmenetluses kohtuistungit pidamata Resolutsioon

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista V I D I (sündinud XXX.) kasuks elatis D I ülalpidamiseks igakuuliselt summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot ja 01 senti alates 07. jaanuarist 2011.a. kuni D I täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX.

3. Menetluskulud jätta V I kanda.

4. Välja mõista V I D I kasuks 80 (kaheksakümmend) eurot menetluskulu katteks.

Edasikaebamise kord

Kohus selgitab, et lähtuvalt hagihinnast 133.58 eurot, mis jääb alla 2000 euro, ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, muu hulgas võib kohus näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis.

Kohus ei ole anna luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, on kohtuotsust menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses

2-11-365

2(3) sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

07.01.2011.a esitas D I hagi V I vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt maksab kostja hageja ülalpidamiseks elatist igakuuliselt 1 500 krooni, mis on vähem kui seadusega ette nähtud. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise hageja ülalpidamiseks igakuuliselt 2 175 krooni alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Kostja kirjalikus vastuses hagile teatab, et tunnistab hagi osaliselt ning on nõus maksma poja D I ülalpidamiseks 95.87 eurot kuus alates hagi esitamisest kohtule. Kostja igakuised paratamatud väljaminekud koosnevad järgmistest kulutustest: korteri ülalpidamiskulud 57 eurot, elekter 12 eurot, sõidukulud 60 eurot, telefon ja internet 20 eurot, toit 110 eurot, hügieen 25 eurot, rõivad ja jalanõud 60 eurot, tervishoid 20 eurot ja maja sisustus ning majandamiskulud 70 eurot. Kostja töötab AS-s Energomontaaž. Vastavalt AS Energomanotaaž kostja palgatõendile oli kostja brutosissetulek ajavahemikul 2010 juulist kuni 21010 detsembrini 3 676.85 eurot, mis tähendab, et kostja igakuine brutosissetulek oli 612.81 eurot. Lähtudes kummagi hageja vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest kostja on nõus maksma elatist summas 95.87 eurot kuus. Hagiavalduses nõutav elatisraha summas 2 175 krooni ei võta arvesse kostja materiaalset olukorda – tema sissetulekuid ja eluliselt vajalikke väljaminekuid.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, ning ära kuulanud pooled, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et hageja D I, kes on sündinud XXX. elab koos ema V I ja on ema ülalpidamisel (t.l. 3). Vaidlust ei ole, et kostja on kohustatud hagejat ülalpidama.

PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2011.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 278.02 eurot ja pool sellest moodustab 139.01 eurot.

Hageja nõuab elatist summas 139.01 eurot (2 175 krooni) igakuuliselt hageja ülalpidamiseks kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist. Vaidlust ei ole, et kostja ei tasu lapse ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimummääras, seega ei maksa kostja elatist lapsele piisavalt lähtudes seaduses sätestatud lapse

2-11-365

3(3) eelduslikest miinimumvajadustest.

Perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuses on lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1- 7-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Pooled ei vaidle lapse vajaduste üle. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut lapse vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tema varalisest seisundist tulenevalt võimalus täita lapse ülalpidamiskohustust hageja nõutud määras.

PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatis saav laps.

PKS § 102 lg 2 alusel vanemad ei vabane alaealise lapse ülalpidamise kohustusest seoses asjaoluga, et elatise väljamõistmisel võib saada kahjustatud lapsevanema enda tavaline ülalpidamine. Kostja esitatud palgatõendi kohaselt on kostja keskmine sissetulek ühes kuus 612.81 eurot (t.l. 17). Ka kostja igapäevased väljaminekud (t.l. 18-32), mis kostja arvestuse kohaselt on ühes kuus 434 eurot, ei ole seega mõjuvaks põhjuseks, mis lubaks kohtul vähendada elatist alla miinimummäära. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et igasuguste võlaõiguslike kohustuste täitmine ei saa olla tähtsamad kui seaduses sätestatud vanema ülalpidamiskohustuse täitmine. Kuna ei ole tõendatud, et kostja oleks töövõimetu, ja arvesse võttes, et perekonnaseaduses sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu, siis kohus leiab, et kostja peaks kõik endast tegema, et tagada lapsele ülalpidamine vähemalt seaduses sätestatud laps miinimumvajadusi arvestades. Kohus leiab, et kostja sissetulekust 612.81 eurot on võimalik anda lapsele ülalpidamist ühes kuus 139.01 eurot.

Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista elatis hageja D I ülalpidamiseks igakuuliselt 139.01 eurot alates elatise nõude esitamisest kohtule s.o. 07.01.2011.a. kuni D I täisealiseks saamiseni.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 161 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus hagi tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskulu õigusabi eest tasutud 80 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulu tsiviilasja lahendamiseks on olnud põhjendatud ja tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov