2-11-4243/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 07.märts 2011. a Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-4243 Tsiviilasi L K avaldus nõusoleku saamiseks eestkostetava nimel tehingute tegemiseks Menetlustoiming Avalduse lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad AVALDAJA L K, isikukood xxxx, elukoht xxxx; esindaja Killu Kool. PUUDUTATUD ISIKUD K M, isikukood xxxx, elukoht xxxx; esindaja RÕS korras vandeadvokaat Tiina Mare Hiob A M, isikukood xxxx, elukoht xxxx RESOLUTSIOON Anda L Kile kohtu nõusolek eestkostetava K M`i nimel xxxx asuva korteriomandi müügitehinugks ja suurema korteri omandamiseks ostutehingu tegemiseks. Müügitehingust saada summa peab jääma ostutehingu toimumiseni notari deposiitkontole ning seda tohib kasutada vaid K Mi nimele uue elamispinna soetamiseks, võimalik ülejääv vaheraha tuleb kanda K Mi nimele avatavale arvelduskontole. Menetluskulud jäävad avaldaja kanda, v.a. puudutatud isiku esindaja tasu, mis reguleeritakse eraldi määrusega.

Edasikaebamise kord

Määrusele on õigus edasi kaevata 3 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

TsMS § 466 lg.4 kohaselt määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud

Asjaolud

Viru Maakohtu menetluses oleva tsiviilasjas nr. 2-11-4243 esitas L K avalduse nõusoleku saamiseks eestkostetava nimel olemasoleva korteri võõrandamiseks ja suurema korteri omandamiseks. Avalduse kohaselt on K M kinke teel omandanud 01.12.2008 xxxx asuva korteriomandi, reg.osa nr.xxxx. Lapsele kingitud korter on 2-toaline, üldpinnaga 37.8 m2. Korteris elab lisaks avaldajale kolm avaldaja last. Kuna 2-toaline korter on liiga väike nii suurele perele, siis on avaldajal avanenud võimalus osta suurem, mis jääks samuti xxxx omandisse. Lapsele kingitud korteriomandi müümisega ja suurema korteri soetamisega on nõus nii kinkija kui lapse isa.

Puudutatud isiku esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob toetab avaldust ning leiab, et eestkostjale tuleb anda nõusolek nimetatud tehingute tegemiseks. Tagamaks xxxx varanduslikke õigusi tuleb aga müügitehingust saadud summat kasutada üksnes (suurema ja mitte kallima) )korter omandamiseks ning selle tagamiseks peab raha kahe tehingu vahelisel perioodil olema notari deposiitkontol ning pärast tehingute toimumist ülejääv summa tuleb kanda lapsele nimele avatavale arvelduskontole.

Kohaliku omavalitsusena toetab Tapa vald avaldust, kuna laste huvidest lähtuvalt vajaksid lapsed omaette olemist kas siis oma toas või mängutoas ja laste huvid saavad kaitstud kui ka suurem elamispind jääb xxxx nimele.

Õiguslik põhistus

TsMS § 475 lg.2 kohaselt kohus vaatab hagita menetluses läbi asju, mis on seadusega antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses.

TsMS § 477 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

PerekS § 187 lg.1 p. 1 kohaselt eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. PerekS § 188 lg.1 p.1 kohaselt eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eeskostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara ja pärandit.

Kohus, olles tutvunud avaldaja seletuse, puudutatud isiku esindaja arvamusega, uurinud avaldusele lisatud kirjalikke tõendeid, leiab, et nõusoleku andmine ühe korteromandi võõrandamiseks ja teise omandamiseks toimub eestkostetava huvides ja seega vastava nõusoleku andmine on põhjendatud. Põhjendatud on lapse esindaja taotlus müügitehingust saadud raha hoidmiseks notari deposiitkontol kuni ostutehingu sõlmimiseni.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 2 kohaselt kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse.

Käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Menetlusosalised on nõus edasikaebe tähtaja lühendamisega 3 päevani.

Kohtunik:

/allkiri/ Marika Leimann Ärakiri õige Nooremreferent

/allkirjastatud digitaalselt/

Tea Toming

Kohtumäärus jõustus 16. märtsil 2011.a. Nooremreferent

Tea Toming