2-10-25423/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. märts 2011.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-25423

Tsiviilasi

SOÜ (pankrotis) pankrotihaldur A T hagi RT vastu

juhatuse liikme kohustuste rikkumisest tuleneva kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

10 063,53 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja SOÜ (pankrotis, registrikood XXX) pankrotihaldur

A T

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis S

Kostja RT(isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetlustoimingu tegemine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista RT SOÜ (pankrotis) kasuks 10 063,53 (kümme tuhat kuuskümmend

kolm eurot 53 senti) eurot (157 460 krooni).

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta RT kanda.

2. Välja mõista R menetluskulu 710,58 (seitsesada kümme eurot 58 senti) eurot SOÜ

(pankrotis)

kasuks,

mis

tasuda

SOÜ

(pankrotis)

arveldusarvele

nr

XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

3. Välja mõista RT riigituludesse menetluskulu 1 147,21 (üks tuhat üksaada

nelikümmend seitse eurot 21 senti) eurot Eesti Vabariigi kasuks, mis tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või nr

333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr 221023778606 Swedbank AS-

is, viitenumber 2900078444.

4. Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskuludelt tuleb RT tasuda

tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

5. Saata käesoleva kohtuotsuse ärakiri pärast lahendi jõustumist viivitamata Kohtute

Raamatupidamiskeskusele (TsMS § 179 lg 4).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-is SEB

Pank või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr 221023778606 Swedbank

AS-is, viitenumber 3100057358.

Asjaolud

SOÜ (pankrotis) pankrotihaldur A T esitas 27.05.2010 hagi RT vastu juhatuse liikme

kohustuste rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks. 28.05.2010 määrusega andis kohus

hagejale menetlusabi ja vabastas ta täielikult riigilõivu tasumisest hagi ja hagi tagamise

avalduse esitamisel.

Kostja on hagiavalduse ja kirjaliku vastuse esitamise nõude 08.02.2011 isiklikult allkirja

vastu kätte saanud, kuid tähtajaks kohtule vastanud ei ole. Kohus on kostjat hoiatanud, et

hagile tähtajaks vastamata jätmisel on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4

kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja

õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib

põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku

ettevõtja hoolsusega. Lõike 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega

tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 620 lg 1 ja 2 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel

tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega.

Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks

parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. VÕS § 626 lg 1 kohaselt

peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on

saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei

kasutanud. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib

võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise

eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles

ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS

§ 128 lg-te 1-3 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline.

Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline

kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest

tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses

kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju

ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 710,58 eurot,

mis seisneb õigusabikuludes.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on

kandnud õigusabikulusid summas 710,58 eurot, mille tõendamiseks on hageja kohtule

esitanud vastavad arved. Kohtu hinnangul on õigusabikulud summas 710,58 eurot mõistlikud

ja põhjendatud. Hageja on esitanud hagiavalduse, hagi tagamise avalduse ning menetlusabi

taotluse 10-l lehel, mis eeldas lisaks asjaolude väljaselgitamist ja analüüsimist ning hagejaga

nõupidamist. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

menetluskuluna õigusabikulud summas 710,58 eurot.

Kohus määras 28.05.2010 määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta täielikult riigilõivu

tasumisest hagi ja hagi tagamise avalduse esitamisel. Vastavalt TsMS § 124 lg 1 ning RLS §

56 lg 1, 21 ja lisale 1 on nimetatud riigilõivu suuruseks 17 950 krooni, mis vastab 1 147,21

eurole. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või

mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja

riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai

menetlusabi menetluskulude kandmisel. Tulenevalt eeltoodust tuleb RTriigituludesse välja

mõista 1 147,21 eurot.

Vastavalt TsMS 179 lg-le 5 peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks

kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui

lahend kuulub viivitamatule täitmisele. Tagaseljaotsus kuulub vastavalt TsMS 468 lg 1 p-le 2

viivitamatule täitmisele. TsMS § 179 lg 6 kohaselt Justiitsministeerium või justiitsministri

määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib menetluskulude riigituludesse

väljamõistmise lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud

jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

TsMS § 179 lg 9 kohaselt kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude

maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks

kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise

lahendis.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

Maie Seppo

kohtunik