2-10-36310/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Meelis Eerik Määruse tegemise aeg ja koht 02.03.2011. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-36310 Tsiviilasi KÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) hagi NG(G , isikukood XXX elukoht XXX) vastu võla nõudes Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Kinnitada pooltevaheline kompromiss:

1.1 Pooled kinnitavad, et hagiavalduses nimetatud võlgnevusest 1 370 eurot on tasutud 685 eurot.

1.2 N G kohustub tasuma KÜ-le ülejäänud võlgnevuse 685 eurot järgnevalt:

1.2.1 342,50 eurot hiljemalt 17.03.2011.

1.2.2 342,50 eurot hiljemalt 17.04.2011.

1.3 N G kohustub tasuma KÜ-le riigilõivu, mis ei kuulu KÜ-le tagastamisele, summas 158,79 eurot.

1.4 N G kohustub tasuma KÜ-le viivise 119,34 eurot hiljemalt 17.05.2011.

2. Menetluskulud, välja arvatud määruse punktis 1.3 nimetatud riigilõiv, jätta poolte enda kanda.

3. Lõpetada tsiviilasja menetlus. Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused KÜ esitas 29.07.2010 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse NG vastu. Seoses vastuväite esitamisega anti 23.11.2010 määrusega asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas hagiavalduse 10.12.2010. 18.02.2011 esitasid pooled kohtule kompromissi, milles paluvad kompromissi kinnitada ja menetlus antud tsiviilasjas lõpetada. Koos kompromissiga on hageja esitanud ka täpsustatud kompromissi teksti, mis on allkirjastatud üksnes hageja esindaja poolt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus on seisukohal, et antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav.

Kompromissi punkti 4 kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale hageja kantud riigilõivu, mis ei kuulu kompromissi kinnitamisel talle tagastamisele. Hageja täpsustatud kompromissi tekstis on hageja märkinud tasumisele kuuluvaks summaks pool 4 250 kroonist ehk 2 125 krooni, mis võrdub 136 euroga. Kuivõrd täpsustatud kompromissi teksti on allkirjastatud üksnes üks pool, lähtub kohus mõlema poole allkirjastatud kompromissist. Algse kompromissi punktis 4 ei ole riigilõivu summat numbriliselt määratletud. Hageja on käesolevas menetluses tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 29.07.2010 750 krooni ja hagiavalduse esitamisel 10.12.2010 4 250 krooni, kokku 5 000 krooni. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt kuuluks hagejale tagastamisele seega riigilõiv summas

2 500 krooni. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et kostjal tuleb kompromissi punkti 4 alusel hagejale tasuda pool riigilõivust summas 2 500 krooni, ehk 159,78 eurot.

TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 168 lg-st 3, mille kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kostja tasub hagejale riigilõivu summas, mis ei kuulu hagejale tagastamisele. Muude menetluskulude osas kokkulepe puudub, mistõttu need jäävad poolte enda kanda.

Hagejal on võimalik TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel taotleda poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist.

Meelis Eerik Kohtunik